paadikapten
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mul põlved naksuvad juba teismeeast saati. Ilmselt seetõttu, et teismeeas meeldis mul peale koolitunde teha linnas mitmetunniseid jalutuskäike. Perearst ei ütle midagi asjalikku, lajatab vaid, et “see on täiesti normaalne, paljudel inimestel ju liigesed naksuvad”. Valusid on olnud harva ja sedagi vaid siis, kui olen rattasõiduga veidi üle pingutanud.
Umbes 10 aastat tagasi sõitsin rattaga liinibussile küljelt sisse. Õnneks piirdus asi vaid peahaavade õmblemisega. Paar nädalat oli koolis jumala tuus ringi käia, kõik imetlesid mu briljantroheliseplekilist “kaalikat”.
Juba aastaid käin vaikselt ka LARPi seltskondades pehmete relvaimitatsioonidega vehkimas. Sealt sain paar aastat tagasi vasakusse randmesse luumurru. Lihtsalt ma olin liiga väsinud ja kui ma väsinuna edasi tegutsen, siis ma unustan ennast, hakates lollusi tegema. Mingi kiuksu ajel blokkisin vastase löögi vasaku käega (ilmselt unustasin, et mul polnud tol hetkel kilpi käes, lisaks lajatasin käe veel omapoolse jõuga vastase relvale vastu) ja oligi väikese sõrme taga asuv pisike luu sodi (põikmurd). 10 päeva lippasin sellise käega ringi, siis läksin perearstile, kes peale röntgenit mu kohe EMOsse saatis. Seal öeldi, et “noh, veidi liiga hilja, aga paneme viisakusest kipsi peale”. Vist kuu aega tuli kipsi kanda ja vasaku käe väike sõrm enam päris sirgu ei lähe.
Täna hakkasin ühe tuttavaga maadlema vaatamata enda olematule ettevalmistusele. Kukkusin parema õla peale ja nüüd õlg valutab. Vähemalt liigub see vabalt, ei ragise, valu ei ole väljakannatamatu jne, seega loodan, et asi piirdus vaid põrutusega.
Kämblaluumurrust karmimaid lakse olen seni suutnud vältida.
