opensoul
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Pole siis ime, et rasvumine vohab. Kui pooled on insuliinresistentsed, kas nendest osadel “lööb see siis lihtsalt vähem välja”? Kõik insuliinresistentsed inimesed ei ole veel diabeetikud, aga kas kõik i.-resistentsed on ülekaalulised? Ja kas piirkonniti on see näitaja ka erinev…? Geneetika mängib kindlasti teatavat rolli, aga oma geenidele lootma jäädes ma küll ei soovitaks kellelegi pidevalt oma pankreast suhkru ja muude kõrge GI’ga toiduainetega õrritada.
Seda linki on siia erinevatesse kohtadesse juba mitmeid kordi pandud. Aga aitäh siiski:) Mind see ei ärrita kohe üldse mitte, pigem suhtun väga positiivselt. Mida ma tahtsin oma “rasva-kartusega” näidata, on see, et ajupesu on tehtud korralik. Et see miski hirm on ikka nii kinnistunud. Sellest hoolimata ei karda ma riskida. Rohkem rasvu – väga fain, juba see 60-70-80g, mis enne sõin, on palju rohkem sellest, mida paljud noored-neiud-naisukesed endale lubaksid. Kaal sellega aga pole viimane aeg üldse langenud, hoolimata trennile, nii et mis siis muud…..suurendame kaloraazi ja rasva:)
Tänane hommikusöök oleks ehk võinud olla isegi kogukam, aga kõht sai juba täis. Teen selle lõunal ja õhtul tasa.
Hommikuoode 11.00: Kohv piimaga.
Hommik 12.00: tl (3.4g) linaseemneid, omlett kahest munast, sisse 10 tükeldatud rohelist oliivi, pannile tl kookosrasva. Kõrvale 67g rediseid, 118g kurki.
Kalorsus 356.2 kcal
Valgud 20.99 g 23.78%
Rasvad 23.03 g 58.70%
Süsivesikud 15.47 g 17.52%
no mõõdukalt peab ikka suhkrut sööma.ja invaliidistab ka ainult kellel on soodumus.Ma ausalt öeldes kahtlen miski “soodumuse” eksisteerimist. Mingil määral võib kindlasti rolli mängida iga organismi personaalsus, aga ma ei tahaks loota ja panustada selle peale, et ma olen üks neist, kellel on ehk õnnelik käsi. Kui probleemid hakkavad tekkima, on lihtsalt liiga hilja. Suhkur on tõesti tänapäeval pea igas toiduaines sees, ma vahel kohe tõsiselt vihastan toidupoes käies. Samuti on see nii uus toiduaine, meie eellased ei teadnud suhkrust midagi.
Usun, et tagajärjed ei pruugi end kohe näidata, aastate pärast aga võib välja lüüa näitels insuliiniresistentsus ja siis on küll jama majas.
Ise pole lauasuhkrut juba ma isegi ei mäleta, mis ajast söönud. Kunagi GI-süsteemi (Montignac) jälgimist alustades ostsin koju potsiku fruktoosi, algul tegin 2 ahjukooki sellega, aga nüüd seisab rahulikult kapis. Külas käies ütlen suhteliselt kergekäeliselt “ei” (eranditega) suurest kaubandusvõrgust päris magusatele asjadele, aga kodukootud toorainest valmistatud magustoidud näiteks proovin ära, isegi kui on suhkur sees. Seda juhtub õnneks suhteliselt harva.
Aile, milleks mandlite leotamine hea on?…(siiani olen neid naturaalsel kujul söönud).
Kuna tundud olevat kompetentne (ja naine:)), siis küsiksin sinu käest rasva arvu kohta päevas. 100g tundub mulle endale liiga palju…Kuidas oleks nt 80-90 või äkki isegi vähem? Palju ise sööd?
Tänasest algab igastahes mu eksperiment, süsikaid vähem, rasva ja valku rohkem. Ning kaloreid veidi rohkem kui seni olen söönud. Rotteri soovitatu, 100g-100g-100g=1700 kcal. (kuigi, see ei erine oluliselt mu tavaliselt menüüst). Süsikaid olen siiani saanud kuskil 120g ringis, vahel vähem,vahel rohkem…ja valku ja rasva veidi vähem. Trenniga jätkan nagu ennegi, 5-6 korda nädalas.
Here we go.
Tänane kaal 66.9kg (Pikkust endiselt 170cm:)). Kaaluga mõõtmisel rasvaprotsent 23.5%. Mõlemad tulemused hommikul, tühja kõhuga. Kujutan ette, et see tavalise kodukaalu rasva % ei ole kaugeltki mitte õige, aga pikema aja jooksul peaks ehk mingit muutust täheldama…Peaks ehk trennist küsima, kus saaks professionaalselt mõõta.
Aeg vast magama minna, panen endale homseks lugemiseks aga ühe lingi, täna ei jõua lõpuni lugeda. http://www.nerdheaven.dk/~jevk/paleo_intro.php
Kõigi nende allpool toodud saitide läbi lugemine võtab vast rohkem aega: http://www.paleodiet.com/ .
See rasvasöömine teeb aga mulle endiselt hirmu.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Jagage arvamusi.Hiline lõuna kokku (unustasin ennist märkida õunapüree):
Kalorsus 369.33 kcal + 73.5 (kohupiimapasta) + 90 (3 Wasat) + 55 (õunapüree)=587.83kcal
Valgud 25.6 g + 12 + 0.2 + 4.5= 44.3
Rasvad 22.72 g + 0 + 0.2 + 3= 25.92
Süsivesikud 14.58 g + 8.4+ 13 + 15= 50.98g
Trenn: 7 min soojendust velol. BodyPump. 20 min stepperit.
Koju jõudes ei olnud eriti ideed, mida süüa….hilja ka juba, aga samas kõht tühi. Elukaaslane pakkus välja ahjulõhet. Kuigi olin juba lõunal lõhet söönud, kahtlesin..aga las siis olla kalapäev.
Niisiis, õhtusöök 22.30(väga hiline). Ahjulõhe ca 150g, spl hapukoort (15%), tilli. Kõrval 200g aasiapäraseid juurvilju (külmutatud kujul. Pole väga hea valik, tavaliselt segan neid nii 50g mingite teiste värskete köögiviljadega). Klaas punast veini. Kokku:
Kalorsus 361.9 kcal + 110=471.9
Valgud 28.37 g+3.4=31.77
Rasvad 14.7 g+6.8=21.5
Süsivesikud 1.05 g+9=10.05
Päev kokku:
Kaloreid 1460
Valku 101g 414kcal 28%
Rasvu 64.5g 587kcal 40%
Süsikaid 97g 398kcal 27%
Alkohol 15.2g 7% (Kokku 102%
. See on see Ampseri ja pakendite info kombineerimine ja ümardamine. No vast pole hullu, kalorid on nagunii ühed umbmäärased asjad).Haaa, enne ütlesin, et täna vist ei tule päris sellised arvud kokku, nagu sa, Rotter pakkusid. Ega päris ei tulnudki, aga valgud ja süsikad said päris sinnakanti küll. Rasvu oleks saanud kergelt juurde nt mandlite ja lina- või muude seemnete näol, küll oleks aga ka süsikate ja valgu määr seega tõusnud. Lõunasele salatile oleks saanud ka oliiviõli lisada…..
Mis te, teised, arvate sellest, kui 50% kandis tuleb rasvu? Kas ei leia, et on liiga palju (eriti ühele tavalisele kahekümnendates naisele, mitte kulturistile)? Kui palju sellest rasvast võiks tulla nt hapukoorest ja juustust? Kas kookoshelvestega on võimalik üle pingutada? Paar päeva tagasi just lugesin siit nö parimate pähklisortide kohta, läen kaen veel korra….mis on teie lemmikud pähklid, millised on parimad nende rasvhapete koostise poolest? Pommitan teid küsimustega
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Üles märgitud, aitäh. Sellisel kujul ei tundu tõesti raketiteadus ning kaloraaz tuleb ka päris asjalik.
Valkudega peaks ma vist hakkama saama……kuigi ma iga päev nt liha ei söö. Rasvadega võin ehk ka hakkama saada, kuigi neid tundub mulle veidi palju (kui protsentidest rääkida, siis 53%…2 korda rohkem kui valku ja süsikaid. Kas ka naisterahvale on see soovitatav? Ja kas sellega võib ka olla oodata rasvaprotsendi langust?). (Positiivne on see, et saaksin näiteks oma lemmikuid mandleid/pähkleid veidi rohkem süüa ja samuti seemneid). Aitäh nõuande eest, proovin katsetada niiviisi, vaatame, mis välja tuleb….kuigi veidi kardan seda rasvarohkust (olen vist ka “tänu” igasugu toitumisspetsialistide soovitustele korraliku ajupesu saanud).
Ma väga ei usu, et juba täna sellised numbrid kätte saan, aga eks näis, oleneb mis ma pärast trenni söön. Väga massive rasvarünnakut ei tahaks vist ka kell 22.00 õhtul teha..
“Lõunasöök” oli hilja, kell 18.00. Käisin just poes lõhe-, kalkunisingi, molluskite ja munade järel, jubedad sabad olid…muidu oleks veidi varem söönud. Rohelist salatit 2 lehte, väike jupp värsket kurki. 3 Wasa Fibret (5 g süsikaid ühes tükis) ca 100g suitsulõhega. Ca 150g kohupiimapastat, 20g kookoshelbeid 2 tl nisuidusid, 2 tl nisukliisid, kaneeli.
Arvutan pärast. Nüüd trenni. Aitäh veelkord.
mai soovitanudki Sulle, et söö saia:</p>
<p><a href=)
http://www.bodyrecomposition.com/nutrition…ies-part-2.html (Samuti lugeda sama artikli Part I ja How Many Carbs do you need).
Kõik oleneb süsivesikute-allikatest ja samuti rasva allikaist. Vaidlemine teemal “carbs are bad and fat is good” või vice-versa on suht-koht mõttetu. Minu arvamus on lihtsalt, et tänapäevased süsivesiku-allikad on kaugel nendest, mis nad olid kunagi, sama käib rasva allikate kohta. Sealt ka paljud meie tervisehädad, mis meie eellastele olid tundmatud. Rasva osakaal oli arvatavasti palju suurem tänapäeval enamus “spetisalistide” poolt soovitatust ning süsikad tulid just nendest headest allikatest (kuhugi sinnapoole ma üritan püüelda, sest see tundub mulle õige).
http://www.bodyrecomposition.com/fat-loss/…ges-part-2.html <---
Pärast selle osa lugemist mõtlesin ma, et tühja nendest protsentidest…..Või siis ei tohiks nii ennatlikke järledusi teha ja protsendid on siiski olulised? Kui kardate seda, et saan liig palju süsikaid päevas, siis selle pärast pole vaja “muretseda”, pigem saan liiga palju rasva….
Üritasin huvi pärast lüüa kokku grammides oma nö keha vajadused, võttes aluseks, et valku tuleks üle 1g/kg kohta, kuna nii see tundub enamasti olema, ja nii palju kui ma lugenud olenud, tundub see olevat ka selline normaalne “annus”. Rasvaga ei taha ka väga üle pingutada, ja süsikaid arvestasin selle järgi, kui palju neid on tavaliselt kokku tulnud).
Pakkusin valku 80g
rasva 60g (kuskil sealkandis see kipub olema, vahel vähem, vahel ka rohkem)
süsikaid 120g
Sellisel juhul tuleb kaloreid kokku “ainult” 1366…..oletan, et see on liiga vähe? Protsentuaalselt oleks sv 36%, rasva 40% ja valku 24%. Suurendasin süsikate arvu 140g peale, siis kaloreid kokku 1448, protsendid vastavalt 40% sv, 37% rasva ja 23g valku. Kas endiselt kaloreid liiga vähe? Süsikaid ma ausalt enam igapäevaselt suurendada ei jaksaks, kui just iga päev pastat näost sisse ei ajaks. (Puuviljade näol ju võiks, aga see on jälle libe tee teist paljude arvates). Kas peaksin sööma rasva rohkem kui 60g? Või valku rohkem kui 80g?….Help, näha on, et olen suht segaduses. Kui mulle öelda, et söö rohkem kui 2000kcal, väga fain, aga mille arvelt?…
Tänane algas 12.00 ajal, kohv piimaga.
13.00 lillkapsaga (150g) ja peterselliga omlett kahest munast (vähese kookosrasvaga), sisse väike törts piima. Kõrvale 4 redist ja 1 tomat.
16.00 ajal veel üks kohv piimaga ja 1 õun (muidu ei tuleks vist 100g süsikaidki kokku)…
Ampser andis siiamaani kokku:
Kalorsus 400.25 kcal
Valgud 25.11 g
Rasvad 17.04 g
Süsivesikud 35.87 g
Süsivesikutel on peale energeetilise rolli veel teisigi tähtsamaid – struktuurne roll molekulide ehituses, kiudained jne.Seda minagi. Usun, et ükski teooria ei suuda mulle tõestada, et: “Fruits and vegs are bad, m’kei?”
Kiudained, fütokemikaalid ja vitamiinid – ja kõik see loodusest ja eriti maitsvalt.
Palju sa, monkeymon, muidu, päevas süsikaid sööd grammides? Ning millest saad oma süsikad? Öeldes mulle “Söö oma saia edasi” ei ole sa vist mu teemat läbi lugenud. Aga no pole hullu. Mu eesmärgiks ei ole hästi kiiresti keharasva kaotamine, ega ka mitte ketoos. Pigem tahaksin endale selgeks teha, mis mulle sobib, samas oma organismi ühtegi äärmusesse viimata. (“Nooruses” on neid äärmusi proovitud küll ja küll, milleks oma keha stressata).
Veresuhkrut ei ole päeva jooksul mõõtnud, kui tekib võimalus, mõõdaks hea meelega (kus te mõõdate?). Küll käisin paar nädalat tagasi labos vereanalüüse andmas, kus sai nii kolesterooli, triglütseriidide ja veresuhkru taseme. Viimane oli 0.8g/l (siin loetakse normaalseks 0.75-1.10), või siis 4.44 mmol/l (siin norm 4.10-6.10). See oli aga hommikul enne söömist.
Tänane jooksmine läks väga mõnusalt. Polnud iidamast-aadamast jooksmas käinud, kuna see ei ole mu eriline lemmik (kooliajast on mälestus, et mu tulemused olid alati nõrgad, paksust lapsest pole ju miskit kõva jooksjat). Kõigepealt 15 minutit ratast (ja enne seda veel 10 min sõbra juurde), et jooksukohta end saada. Siis jooksime 20 minutit suht-koht rahulikus tempos, siis kõndi, mille järel väikeseid spurte ja jälle kõndi. Suur ring tuli mööda jõe äärt kiirteeni välja. Miskist korralikust HIIT’ist ei ole veel haisugi, aga kuna mu 1 põlv on omadega suht läbi, siis jooksmine ei ole vast kõige mõtekam tegevus. Pärast jooksu-kõnni ringi tegime pargis lebo ja venituse. Ning siis taas 15min rattaga. Ülimalt meeldiv oli see tänane õuesolemine, siseruumides trennile hea vaheldus. Õhtul oli küll veidi selline värske-õhu-mürgituse tunne (ühtekokku siiski 3 tundi õues), aga see läks peagi üle. Jõin vett ja sõin ühe õuna. Õhtusöök oli küll hilja, alles 22.00 ajal, samas kell on praegu juba pea 03.00 nii et vast on paras vahe sees enne magamaminekut. Sõin jooksupartneri juures, nii et väga suurt valiku polnud (olin kodust ennist õuna, peterselli ja tuunikala kaasa võtnud, tuunikala aga jäigi söömata). Taldrik koosnes hoopis rohelisest salatist, punasest paprikast, petersellist, sibulast, sl oliiviõlist, veidi Mozzarellast, 40g foie gras’d, ja üllatus-üllatus – ühest viilust sepikust! (ise just ütlesin, et saia ei söö, eks:) Nüd söön oma sõnu hoopis). Foie gras on lihtsalt palju maitsvam niiviisi kui paljalt süües. Siis väntasin veel 10 min rattaga koju. Ja nüüd kutsub mind lõpuks ometi voodi!
Veresuhkru taseme ühtlane hoidmine on üks mu eesmärke juba pikemat aega, seepärast üritan valida süsivesikud, mis seda oluliselt ei kõiguta. Puuviljadest ei söö sugugi kõiki puuvilju, leiba-saia ei söö. “Leivakestest” rääkides. Nendeks on Wasa Fibre “näkileivad”, millel tundub ainsana igasugu leivalistest olema mõistlikult madal GI, seda suuresti tänu nende kiudaine sisaldusele (24%), Koostiseks: rukki täisterajahu, seesamiseemned, kaerahelbed, nisuidud, nisukiud, sool. “Kohupiimakreem”….tegu on tavalise kohupiimapastaga, kuhu lisan ise asju, arvasin, et teen õigesti. Tundus olevat hea proteiiniallikas, lisaks kookoshelbeid ja nisuidusid, saab ka häid rasvu. Kallid kaerahelbed? Ostan neid bio-poest lahtiselt ja kallid nad kohe kindlasti ei ole. GI seisukohalt – söön neid toorelt, kuna keetmine või kuumutamine tõstaks tõesti nende GI suht lakke, + toorelt on nad isegi maitsvamad. Õunapüree on täiesti naturaalne 100%, lisatud ainult sidrunhapet. Milliseid süsiveiskuid sa mulle soovitaksid, et oma vere glükoositaset stabiilsena hoida? Siiani olen arvanud, et mu valikud on olnud suht-koht õiged, aga võib-olla eksin. Rasvade seisukohalt rääkides – Päevasest kaloraazist 50% rasvadest ei ole kindlasti mu eemärk (niipalju kui erinevais arvamusi ka ei ole, see tundub mulle siiski palju). Sellega ma olengi kõige rohkem hädas – kuidas teha nii, et saaksin vajalikud kalorid kätte õige sv-r-v vahekorraga? Kas 120g ringis süsikaid on liiga vähe? Ma hea meelega näeksin end ideaalis 40(süsikaid)-30-30 vahekorras söömas, tundub, et see protsent läheb paljudele eri “koolkonna” esindajatele hästi peale, st, süsikatega ei pingutata üle ja samas rasva ja valku on ka parajalt….
Lõunaks sõin: 1 tomat, 1 väike avokaado (80g ilma kivita) , peterselli, rediseid, 12rohelist oliivi, 125g Mozzarellat (100g’s 8.5g rasva, 20.5g valku). Vahepalaks 10g mandleid ja tass kohvi piimaga.
Nüüd suundun rattaga sõitma ja jooksma (või siis pigem kiirkõndima väikeste jooksuvahedega, üritan teha midagi intervall-treeningu laadset esimest korda).
Aga jah…..kas mu süsivesiku-allikad on tõesti väga valed? Kuskilt pean ma ju ka süsikaid saama, parem aga teha terved valikud. Nõuanded jällegi teretulnud.
Huvitav teema. Enda toidulaual on toortoidu osa pigem keskpärane, või ehk veidi suurem kui tavalisel eesti inimesel, protsentuaalselt ei oskagi öelda. Seda osa suurendaksin hea meelega, kuna olen nö raw food’i pooldaja. Hakkasin mõtlema kaerahelveste peale…Kaerahelbeid söön küll toorelt, aga tegu vist siiski ei ole “toortoiduga” – et algsest kaerast helbeid saaks, peab seda ju siiski kuumutama…? Sama lugu erinevate kliide ja nisuidudega? Kord või kaks päevas on toidulaual värske salat või värsked köögiviljad. Roheline salat/tomat/kurk/endiiviad/redised, + seemneid/pähkleid (neid ka vahepaladeks). Samuti puuviljad vahepaladeks. Samas ei saa läbi liha/kala/muna ja piimatoodeteta.
See naine läheb minu meelest veidi liiga kaugele, et saada võimalikult “raw” hommikueine : D http://dineonline.wordpress.com/2008/11/17…eakfast-cereal/
Ma ei saa päris hästi aru, mis erineva tükikesed tal selle võre peal on, aga minu arust on see naeruväärne….
Hiljuti sattusin selle artikli peale, mis soovitab just liigse rohelise ja toore toidu söömist vältida. http://tervistrenndieet.eu/tervislikke-toi…i-meditsiinist/
Ise olen aga siiski toortoidu poolt, mida naturaalsem, seda parem: go raw!
Üks link:
http://health.discovery.com/centers/articl…¢er=p05
Selle järgi peaks minu päevase kaloraazi puhul jääma rasva arv pigem sinna 50g kanti või isegi alla selle. (kui aga sööksin 40g rasva, tuleks mul vist ka kaloreid palju vähem kokku). Kuna süsikaid ei tule lihtsalt väga palju üle 100g kokku, siis selle arvelt on ka rasva rohkem, muidu jääks kaloraaz nigelaks Pole viimastel päevadel kaloreid kokku arvutanud, aga ma usun, et neid tuleb sinna 1500kanti (va see alkoholipäev). Ma võiks proovida 2000 süüa, aga no tee, mis sa teed, ei tule neid lihtsalt nii kergelt. Või no, tuleks küll, aga rasva arvelt. Uuuh, on ikka raketiteadus see va toitumine.
Kui võtta tõesti see Grand Max, 1.5g/kg kohta, tuleb minu puhul tulemuseks 100.5 g (kaal 67kg). No selle söömiseks peaks ma vast kõvasti pingutama (või lihtsalt 50g miskeid pähklilisi muu toidu sekka või vahepalaks võtma, hetkel söön pähkleid/mandleid max 20g päevas). Samas, päevi, kus 80g rasva, on ikka ette tulnud.
Kuna siin rääkisime maksimaalsest rasvagrammide arvust, kas oleks ka nt ideaalne? Vb siis sinna maksimaalse allaotsa, minu puhul siis nii 60g-70g? Või isegi vähem?…Puuviljadega on jah see lugu, et neile on mul raske ei öelda.
Hommik algas tassi kohvi ja süsivesikuhommikusöögiga.
Kaerahelbed-nisuidud-nisukliid, 55g kuivatatud aprikoose, 0% piima.
2 Wasa Fibret 100g õuna-maasika püreega.
Lõuna ja õhtu tulevad proto-lipiidilised toidukorrad.
Tänaseks peaks vist puuviljalimiit juba täis olema, aga olen päris kindel, et sinna lisandub veel näiteks 1 õun ja 1 õunapüree kohupiimapastaga segatuna. Võib-olla peaks proovima vahelduseks tõesti vähendada puuvilja osakaalu…Proovima nädala-kaks. Äkki saaks ka kaalu langema (samas, ma väga ei tahaks uskuda, et nt 4 ühiku puuvilja tarbimine päevas võib kaalu langusele kriipsu peale tõmmata. Või võib?). Hetkel ei liigu ta igastahes kuhugipoole, aga ehk on selles ka oma osa nö patustamistel, kord nädalas alkoholi, ja mõnikord nö vabamalt võtmise päevi. Hmm…
Veel üks küsimus. Kui palju on teie arvates maksimaalne rasva arv grammides päevas? Ühele keskmiselt aktiivsele kahekümnendates naisele. Isegi kui käin 5-6 päeva nädalas trennis, olen muidu hetkel suht passivne.
Vahel tuleb ette päevi (nt täna), kui hommikuks kaerahelveste isu pole, ning ka ülejäänud päevas tummisemaid süsivesikuid ei söö. Täna ärkasin alles 15.00st (magama sain alles hommikul), sõin ühe õuna ja jõin tassi kohvi. Poole tunni pärast omlett (praetud kookosõliga) kahest munast-peterselli-tomati ja tsipa juustuga. Kõrvale tomatit-peterselli-rediseid. Magusaks ca 150g kohupiimapastat, 100g naturaalset õunapüreed, natuke nisuidusid ja nisukliisid, kookoshelbeid, kaneeli. Neid kookoshelbeid tuli päris kõvasti, vast 20g isegi, aga ei mõõtnud. Kahe tunni pärast 10g mandleid. Veel üks kohv piimaga. Kerge trenn, 25 min stepperit ja matil kõht. (Eilne trenn 30 min velo + Bodypump). Tund pärast trenni sõin ühe õuna. Õhtusöögiks pool pardirinda, aurutatud lillkapsast, 3 spl 15% hapukoort. Täna oleks pidanud üks toidkord veel olema, aga kuna ärgatud sai nii hilja, siis tuli 2 toidukorda..
Eilsed rasva tulid avokaadost, mandlitest, kookosest, oliiviõlist, täna siis rohkem loomseid, pardirinna ja munade kujul. Süsikaid tuli eile kindlasti rohkem, sõin quinoa’d ja Wasa näkileibu.
Ning teine küsimus: puuviljad. Kui palju on liiga palju, ja kas on üldse liiga palju (puuviljasuhkru mõttes)? Õunapüreesid läheb päevas kas 1 või 2, samuti kas õun või virsik või mõlemad. Olenevalt aasta-ajast puuviljade valik. Hommikul kaera sisse kas ploome või aprikoose kuivatatul kujul. Kas peaks puuviljade söömist mingil põhjusel piirama või ei tuleks põdeda selle pärast?
