Skip to main content

nightq

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 211 through 225 (of 623 total)
  • Autor
    Postitused
  • nightq
    Member

    I stand corrected.

    nightq
    Member

    Loeb vaid juhul, kui tegu on täppisteadusega. Seal on tõesti ainult 1 õige vastus.

    nightq
    Member

    Ei olnud nali, sest olukord on kurvaks muutunud. Nii palju on hea haridusega inimesi, kellel puudub oma arvamus, kes ei suuda probleemidele/küsimustele loovalt läheneda ja on oma kuradima raamides kinni; eriti on seda tunda õppejõudude puhul, kes oma konspekte ainult ette loevad ja sisulist diskussiooni ei arenda. Enamike õppejõudude puhul on näha ka seda, et nad aktsepteerivad üksnes raamatuvastust, igasugune loov probleemilahendus on taunitav.

    Tõsiselt head õppejõud on Igor Gräzin ja Mihhail Lotman, kes lasevad oma kursustelt läbi üksnes peaga mõtlevad tudengid ja kui mängid robotit, siis eksamit ikka ära ei tee ka

    nightq
    Member

    Pigem haritus ja edu, sest raamatutarkused reaalses elus ikka erilist rolli ei mängi.

    Rumalaid magistrikraadiga tegelasi on terve maailm täis, mõni teeb isegi doktorikraadi ja hakkab teisi õpetama.

    Tööalaselt olen jõudnud arusaamisele, et on parem töötada koos kasside, mitte lammastega.

    nightq
    Member

    Olgem ausad, me ei karda mitte kõrgust, vaid hoopis maapinda, mis haiget teeb

    nightq
    Member

    See on täiesti õige lähenemine – roomavad maod tuleb panna kangile rippuma ja mitte enne süüa anda ,kui norm täis tõmmatud.

    Ja niikaua laduda rskdele “kahtesid”.

    Niikuinii on maod ise kõiges süüdi – on end jämedaks õginud.Igasugu viited “geneetilisele soodumusele” on jama.

    Juba kenjaalne Nõukogude teadlane Trofim Lõssenko ütles ,et geneetika on väärteadus!

    Need aga ,kes vaatamata kõigele joosta ei jõua või lõuga ei tõmba – nende koht ei ole normaalsete inimeste hulgas.

    Nende jaoks tuleb luua erikoolid – nagu Kaagvere või Puiatu.

    Olid trennis, kui kainet mõistust jagati?

    nightq
    Member

    Ei karda enam tõesti… sest kukuvad hirmust alla

    nightq
    Member

    Kogu kool on ju peale surutud. Kes sinna lapsena ikka vabatahtlikult õppima tahab minna?

    Ja lisaks “Miks matemaatikas ja eesti keeles tohivad olla hindenormid, aga muusikas või kehalises mitte?” !!

    Mina küll tahtsin

    nightq
    Member

    (paljusid võimlemise asju saab ka kodus harjutada – poomikava selgeks, kätelseis seina najal, tiritamm, põhiasendid,

    Kehalise kasvatuse filosoofia on valedel alustel. Kellele neid sinu poolt nimetatud asju esmapilgul vaja on, eks? Aga õpetage koolis alustuseks võitluskunste ja kui mõni pidevalt kaotab, siis tekib tal huvi tugevaks saada, aga selleks on vaja jõudu – lõuatõmbeid, kätelseisu seina najal; osavust – poomikava; vastupidavust – jooksmine. Ja siis hakatakse neid harjutusi tegema juba vabatahtlikult.

    Oled nõus?

    Kusjuures, välismaal on katsetatud kehalise kasvatuse väljavahetamist tantsutrennide vastu ja tulemused on siiani väga head olnud. Meeldib nii poistele (pärast algset kohmetumiseperioodi) kui ka tüdrukutele; ja antud juhul mõtlen just paaristantsu, kuid mitte ilmtingimata klassikalist. Tantsutrennid annavad väga hea füüsilise koormuse, ravivad depressiooni ja õpetavad suhtlemisoskust, viisakust ning õiget kehahoiakut.

    Ma ise olen Ladina tantsude treener al aastast 2008 ja kiidan sellise lähenemise väga heaks

    nightq
    Member

    Just nii! Minule tekitas see piinatund pigem pikaajalise põlguse igasuguse spordi suhtes ja tahtsin ma jee edaspidi vabatahtlikult oma füüsist parandada. Kui midagi peale surutakse, siis selle psühholoogiline effekt on tihtipeale vastupidine ja kui õpetaja ei saa aru, et õpilased väga erineva füüsisega on, siis ta ei tohiks õpetaja olla. Tasub mõelda ka kehvemate õpilaste pikemaajalistele kahjustustele enesekindluse vallas ja faktile, et paljudel pole sellist raha, et vabal ajal jõusaalis või mõnes muus trennis käia.

    nightq
    Member

    Olen isegi seda “individuaalset” lähenemist koolis tunda saanud. Eriti just kehalises kasvatuses.

    Näide:

    Murdmaajooksus ehk siis 1000m jooksin ühel kevadel isikliku rekordi 3,02 min. Minu kohta oli see väga hea aeg, sest teen üldse sprinditrenni ning vastupidavusalad pole minu tugevam külg. Sain sel korral hindeks 5. Üks klassivendadest jooksis midagi 5 min ja sai hindeks 3!!

    Sügisel või siis järgmisel kevadel tuli uuesti murdmaajooks. Olin sel ajal hoopis väga heas sprindivormis ning jooksin kiireid aegu. Samas vastupidavust polnud just kõige rohkem. Aeg tuli 3,15 või 3,20m midagi. Sain hindeks 3!! Klassivend aga otsustas veidi rohkem pingutada ning jooksis kuskil 4-4 ja poole min sisse. Sai hindeks 5 !!! Oi kui tubli ta ikka oli, tõesti ületas ennast ja roomas veidi kiiremini kohale… <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ma ei mõista seda hindamissüsteemi. Hinded pole ju karistamiseks. Hinded peaksid näitama õpilase võimekust mingi normi järgi.

    Näiteks 20 lõuatõmmet = hinne 5 ja eranditult kõik saavad ainult siis 5 kui tõmbavad 20 lõuga ära, mitte nii, et mingi magu punnib lõpuks oma 1 korduse ära ja 5 lendab.

    Noh, ma olingi omal ajal paks teismeline, kes ei suutnud lõuga tõmmata, aga kedagi justkui ei huvitanud, et kaaluvahe klassi spordipoistega nii 40kg ja kriipsujukudel seda olulisemalt kergem teha oli. Praegu sõimaks sellised õpetajad ilmselt läbi või rakendaks füüsilist vägivalda, mida ma tegelikult taunin, aga kui mõni lihtsalt selline jobu on, siis ei jää muud üle :lol:

    Kehaline kasvatus on aine, kus saab aegu või korduseid vaid iseenda varasemate tulemustega võrrelda, 100% individuaalne.

    Cooperi test oli teine asi, mille mõttekusest ma siiani aru ei saa.

    nightq
    Member

    Janar paneb ühe asjaga siiski puusse: inimesed on de facto erinevad ja seda ei saa muuta ehk teisisõnu kunstnikust matemaatikut ei saa, nagu ka kehalise kasvatuse õpetajast programmeerijat. Elu on näidanud, et pole mõtet piinata noori ainetega, milles neil loomulikku annet pole ja millele kulutatud aeg lihtsalt tühja jookseb.

    nightq
    Member

    Milline peekon nii kaloririkas on? Tavaliselt annab 100 grammi ca 300 kcal`i.

    in reply to: Suur mees… #307399
    nightq
    Member

    Suuruse osas, ka Ott on minu kõrval riietega suhteliselt väike, aga samas meeletult paremas vormis. Suurus ei tähenda eriti midagi.

    in reply to: ortopeed vs spordiarst #307362
    nightq
    Member

    Noh, mind sõimati kunagi põlvehädaga simulandiks, alles aastaid hiljem sain eraarsti juures ultraheliuuringule mindud ja sealt suunati otse opilauale. Haiglas oli suhtumine, et kui ikka röntgen midagi ei näita, siis ei saa järelikult valu olla, jeee rait!

    Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 211 through 225 (of 623 total)