navigaator
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Seda ttü kehalise kasvatuse tundide ajast (8.00 – 15.30) või selleväliselt? Tuleb endal varsti sammud ka sinna seada.
Tundide väliselt pole midagi hullu. Kui tundide ajal käia, siis on ikka eriti hull, kuna laiemate õlgadega inimene ei mahu isegi käima. Iga tudeng saab kehalise eest 2 euroainepunkti, see motiveerib jõusaalis käima
Keegi oskab öelda kuidas hetkeolukord TTÜ jõusaalis on? Kuidas rahvast on jne?TTÜ saalis on kõik normaalne, inimesi ikka leidub, kuid ükski harjutus tegemata ei jää. Minu arvates on saalis liiga vähe kangikettaid. Kui üks mees teeb kükki, teine jõutõmmet, kolmas jalapressi ja viies rinda, siis kuuendale jäävad ainult “tühjad pihud”.
Kuidas tõrjuda mesilasi puu seest??Teema ei käi küll spordi kohta aga äkki keegi teabTopi see auk kinni, millest mesilased sisse välja lendavad. Enne lase sisse putukamürki, tõmba ruttu mingi rullkilega mitu tiiru ümber puu.
Professionaalide kava järgi treenides oled peagi ületreeningus, raskused langevad ja hiljem jebi, kuidas esialgset vormi tagasi saada.
ja teema algatajal oli vaja “kaal alla” ja soovitavalt rasva arvelt alla.Aga täiega, kui sul on jõudu vaja tõsta ja lihast kasvatada, siis on valge suhkur ja nisujahu just need õiged süsikad millega seda teha xD. Cartman bulkin up 4000
Jep, Cartman valis lihtsalt liiga hea massilisaja
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No ma vabandan ennast sellega, et harrastan pigem jõutõstmist kui kulturismi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Nagu Rückenberg ühes artiklis kirjutas, siis tuleks lihtsalt mehe moodi erinevaid asju süüa, selleks et kasvada. Võtan uue koogitüki, krt maitseb lihtsalt liiga hästi.Päris hea oli eelmine postitus. Põhimõtteliselt uue püramiidi järgi peaks enamus harjumuspäraseid toite kõrvale lükkama. Toitumine on ikka nii segane, kedagi ei saa usaldada, tekib paranoia. Praegune ema küpsetatud õunakook käib suus ringi, peas kummitab, kas neelata või mitte.
Ei tahaks tüli üles kiskuda, kuid Rein Jalakul on seisukohad, et spordiga tegeleva inimese toit peaks sisaldama alla 30% rasvu ja 50-55% süsivesikuid. Vastukaaluks ütleb ta, et KAHJUKS sisaldab toidus 35-40% rasva ja VAID 35-40% süsivesikuid. Ka Otsus on kulturismi ja fitnessi õpikus kirjutanud, et kaalu langetamisel oleks reaalne süüa 50% süsivesikuid. Ise olen ka vaadanud, et ei jõua lihtsalt nii palju valku osade protsentide kohaselt süüa, 2g saab kuhjaga kg kohta, isegi tükk maad üle ning ikka tuleks veel süüa. Kus kohast ma selle päevas põletatud energia peaksin saama? Kas professorite, õppejõudude, asjatundjate kirjutised on täielik jama?
Vabandust siis. Lihtsalt bodypump ja stepperi “uhamine” jättis sellise mulje. Muide Jalakul on jõualade kohta pandud s,v,r(50, 20, 30). Ärge küsige siis foorumis, keegi ei tea ju teie aktiivsust. Katsetage ise või jookske ruttu oma 500 eek per kava tellima. Sorry, et selline m.. olen.
Kust sa need %% võtad? Kontrolli oma allikaid! Cosmopolitan ei ole sellel alal tegija.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Spordimeditsiini sihtasutuse juhataja Rein Jalak on need oma ettekandes välja toonud. Need protsendid kuuluvad kiirusjõualadega tegelejate jaoks.
Ise arvutasid, palju su baasainevahetus on. Ütlesid, et 1500 kcal. Aktiivse päeva puhul on see 70%, mis teeks su vajaduseks 2150 kcal. Sealt võta näiteks 200 kcal maha ja katseta. Valke söö oma kaloraazist 15%, rasvu 25% ja süsivesikuid 60%. Ära panusta liigselt taimsetele valkudele.
Sõnastan küsimuse ümber.Teen nüüd trenni 3-4 kuud, et saavutada lihastele mingi stabiilne jõudlus.
Siis jaksan teha seda X harjutust 60kg-se raskusega, mis ennustate, millise raskusega jaksaksin sama harjutust teha kui on möödunud aasta ja 3-4 kuud korralikku treeningut?
Oleneb, kuidas treenid, toitud jne. Võid oma treeninguga ummikusse joosta või sajaga ruulida. Tegureid on liiga palju, et lotot mängida. Minu ennustuseks oleks, et igal juhul peale nii pikka treeningut surud sa üle 60 kg
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Professor Vahur Ööpiku kirjutisest võib lugeda, et arginiini väidetud toimetele pole tõenduspõhist alust.
