naksitrall
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Sel juhul on sul veel iseseisvat õppimist kuhjaga. Tee eelnev kodutöö ning siis pöördu foorumi pool küsimustega, millele vastuseid ei saanud. Sarnaseid teemasid on olnud sadu.
uuri artikleid, eelnevaid postitusi, internet on ju infot täis. Loomulikult küsija suu pihta ei lööda ning lihtne on siin foorumis ka nõnda küsida, kuid kui sa oled nii vähese
staažiga ning tuled juba toidulisanditest rääkima – Siis ongi Sulle õige öelda, et lugemist on sul veel palju. Samuti tõsiasi, et kui lihast tahad kasvatada, siis ära kell
kolm või kauemgi üleval küll ole. Magamine on samuti väga tähtis. Ning see kui hommiku maha magad ning kusagil kahest-kolmest virgud alles, ka see on halb, sest keha ei ole
sellise rütmiga kohandunud ning üleüldine efektiivsus on kõikjal madalam.
chears
Olen u pool aastat jõusaalis käinud, enne seda olin ikka täiesti kilu, lihasmass nullilähedane
Kui nõnda vähe aega oled, siis suurematesse pole vist mõttet oma nina toppida. seal üksikkorra piletid kallimad.
Ehk viska pilk pääle Visa hallile. Ta on küll Ravila tänava suhteliselt linnaäärses rajoonis, kuid bussiga kergesti ligipääsetav ning samuti tagasi.
http://www.tartusport.ee/225 – kodukas.
http://www.tartusport.ee/vvfiles/0/Visa%20…SUTUSHINNAD.pdf -kasutushinnad
Kuid kas keegi on täheldanud, et peale pikemat aeroobset treeningut osad keha piirkonnad tugevalt madalama temperatuuriga on?
Näiteks olles sõudnud intensiivselt 15 km sõudeergomeetril on teinekord põlved ja küünarnukid palju jahedamad kui näiteks selg ja
reied. Kas äkki verevarustus mängib end nõnda ümber, et valgub tol hetkel rohkem kasutavatesse piirkondadesse – lihastesse ning
liigesed ( põlved, küünarnukid ) jäävad pisut “kuivale” ?
Selline vaatepilt tekitab õõvastust küll, kuid kui mõelda ikkagi meeste endi vaimu peale, siis nemad on nõus seda valu ju kannatama – seekord muidugi ühe mehe jaoks kurvemalt. Iga spordiala tipud teavad, millesse on end pühendanud ning selles mõttes vaid kiitust neile. Kahju tõesti, et tänavu nõnda läks. Olen isegi 120 kraadises leili visanud ning käekarvad olid mõne sekundiga läinud.
See ei ole nüüd rusikareegel aga keskmiselt võib arvutada seda nii:Tahad kaalu langetada korrutad 30 cal x kehakaal saad ööpäevase kaloraazi. Alla 25 läheb juba nälgimiseks.
Tahad hoida korrutad umbes 35 x kehakaal
Tahad tõsta korrutad 40-45 x kehakaal
Kõik oleneb muidugi ainevahetuse kiirusest, vanusest ja füüsilisest koormusest. Mõni istub 8 tundi kontoris, teine kaevab labidaga kraavi.
Olgu. Tundub asjalik
Kannad ju seda kaasas, lisaraskus, lihased peavad rohkem tööd tegema, et seda vedada. Tänu sellele ka veidike “aitavad” kulutada.Vastuargumendiks veel see, et rasvkude aitab soojust hoida, mistõttu on soojuskadu väiksem – energiakulu väiksem.
Kuid mõistan su väiteid ning jutus on iva
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mingil määral ikka jah.Kuidas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?Jah nagu reaktsioon pinnu välja ajamiseks. Paistetus ja mäda ning tõugatakse pind lihtsalt välja.
Samas Õhusaaste ei ole ju mitte ainult tolm – ka igasugu kemikaalid ja muud ühendid. Need jõuavad ju ikka lõpuks välja mingite tegelasteni, kes lahustavad võõrobjekti. Suurem energiakulu – halvemad tulemused trennis. Kuid eks tõesti jääb reaalne mõju üsna märkmamatuks.
Kui nüüd mõelda maratoonaritele, siis on ju olnud juhtumeid küll, kus mõned võistlejad on keeldunud mingil etapil osalema, sest õhusaaste on niivõrd kõrge. Peking näiteks… Paljud tipud ei tulnud
Samas olen endal näiteks täheldanud, et Lühikeste pükstega kipuvad põlved liialt külmaks minema – kardan, et nõnda on sidemete vigastusoht suurem. Pikkade pükstega on lihased paremini soojas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Otsi julgelt veel. Kahtlen, kas oled teemasid risti ja põiki läbi analüüsinud – seal on kõikidele Sinu küsimustele vastused olemas. Samuti tuhni mõningased artiklid siitsamast läbi.
Eks kui tahad suuremaks saada : Varu aastaid aega ja kõik tuleb, ka kogemused ja teadmised, kuid kui siin Sulle hakkata kõike otsast peale seletama, väga käsi ei tõuse nagu,
sest kõik on Seal olemas.
Jõudu & jaksu
Taagol täitsa tõsi jutt. Pisut liialt subjektiivseid mõtteteri, kuid vastu vaielda ei saa.
Lisaksin omalt poolt veel, et Kõik tuleb tasapisi. Kui teemaalgataja on käinud trennis vaid kuid ( ma loodan et ma ei eksi )
Siis tulemused ei ilmnegi ju ometi nõnda ruttu.
Esimeste kuude jooksul kas mitte ei arene rohkem närvisüsteem kui lihased? Närvid kohanduvad jõulisemate impulssidega ning arenevad seejuures.
Muidugi kui kaal langeb on asi pisut hapu mõtteis keerlema. Rahu. Siit nagu ka tuhandeist muust teemast on tulnud välja lihtne tõde.
Kui Kaal ei tõuse – Sööd vähe.
See on paratamatu tõde. Mäletan kah kuis alles kaks aastat tagasi nühkisin keskkoolipinki ja enda arust sõin palju:
Hommikuti vinged/vänged pudrud, ohtralt mune, jogurtit. Koolis alati sööklas sõin vähemalt neli portsu, Ennem trenni võtsin sheigi ja peale trenni samuti,
õhtul sõin mis mühises erinevaid sooje toite. Kartul Tatar, riis – ei puudunud vahepalad. Aga näed ikka oli vähe. Kaal tõusis aastaga kilo võrra – progress
seegi. Lihtne loogika püsis- sõin vähe. Treeningkava oli olemas, toitumiskava kah, kuid madala kaloraažiga tuli välja.
Ülikoolis olles korraks läks toitumine kehvaks küll ( Tudengielu ) , kuid tõusin fööniksina tuhast ja hakkasin rohkem sööma. Nüüd tuli aastaga 5 kg. Eks suvi
võtab oma osa tagasi, aga eks sügisest jälle.
Loo Moraal: Nagu tuhandeid kordi öeldud. Sa oled see, mis sööd ja kui kaal ei kasva, siis sööd vähe.
Tõsi, selles on suur tõetera sees. Korduse kiire, kiiruslik, isegi kergelt plahvatuslik sooritus on üks võimalustest, kuidas kiireid II B tüüpi kiudusid unest äratada ja lihastöösse kaasata. II B tüüpi kiud on aga tõepoolest suurima jõupotentsiaaliga. Ent korduse kiiruslik sooritus ei ole jõu arendamisel ainus oluline komponent. Oluline on ka adekvaatse raskuse kasutamine. Pikad seeriad, samuti aeglased kordused annavad kiiruses, plahvatuses ja maksimaaljõus, nende taseme vähenemises tegelikult päris tublisti tunda, just negatiivses mõttes. Kiirus ja jõud on tulenevad lihaskiudude tasandil samadest karakteristikutest. Kõnekas on kasvõi see fakt, et kui tegin lühikese seeriaid ja suure raskusega kükke, kükkisin kastilt, panin võrkpalliga igal ajal pealt, korvpalliga headel päevadel. Nüüd, kui selg suurt raskust selga võtta ei luba, jalgade massi olen hoidnud ja edasi viinud pika ajalise seeria pealt (pidev pinge ja kontrollitud aeglased kordused) ei ole pealtpanekut mõtet proovidagi. Mass on küll, kuid jõud oluliselt vähenenud. Ka maksimaaljõud kükis on väga oluliselt kukkunud, kuna lühikest seeriat, mis loomult niikuinii kiire, pole kaua teinud.Nõus Oskariga. Kui plahvatuslikke trenne või harjutusi miinimumini viia, võid veel massi küll lisada, kuid jõunumbrid jäävad pigem surnud staadiumi.
Veel soovituseks. Rinnalt surumise, küki, või ükstapuha isegi et mis muu harjutuse ajal võiks ka kangi/hantlit ise kõvemini pigistada. Treenib haaret ja üldsegist kaasab rohkem lihaskiude mängu.
