naissfeiss
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Piimavalgud ja lihavalgud…. Kiire Wikipedia otsing näitab, et lihas on sadu erinevaid valke, piimas tosinaid. Maos lagundab pepsiin kõik valgud, mis ette jäävad, peptiidideks. Miks ei peaks piima- ja lihavalgud kokku sobima? Ausalt öeldes ei tundu see teooria eriti loogiline, kui kellelgi on häid argumente, loeks huviga.
Iga doktor võib kirjutada ja soovitada mida tahes. Teine asi on see, kas neil väidetel alust on. Eriti huvitatud oleksin veenvatest tõenditest, et küllastunud rasvad peale HDL kolesterooli ka LDL kolesterooli tõstavad ja et küllastunud rasvade piiramine vähendab südamerabanduste arvu. Seni need minu teada puuduvad.
Heade rasvade alla lähevad kõik loomsed rasvad. Võrreldes võiga on seapekis tiba suurem polüküllastamata rasvade osakaal, aga siiski on nende hulk madalam kui näiteks oliiviõlis. Lehma- ja lambarasv on madala polüküllastamata rasvade hulgaga.
Kuumutamine üleüldse lagundab mingil määral vitamiine. Näiteks see uuring leidis, et aurutamine lagundas umbes kolmandiku porgandis leiduvast C-vitamiinist, keetmisel kadus üpris väike hulk ja pärast praadimist ei tuvastatud enam üldse C-vitamiini. Teine uuring leidis, et 5-minutiline brokkoli keetmine vähendas C-vitamiini umbes 30 % võrra, 5 minutiline aurutamine ei omanud suurt mõju C-vitamiini sisaldusele, 5 minutiline mikrolaineahjus küpsetamine vähendas seda ~15% võrra ja praadimine umbes 20% võrra. Siinses teemas varem välja toodud uuring leidis, et 5 minutiline mikrolaineahjus küpsetamine vähendas C-vitamiini sisaldust ~30% võrra. Mikrolaineahjus küpsetamine lagundab ~30-40% toidus sisalduvast B12 vitamiinist.
Igasuguse kuumutamise ja küpsetamise käigus teatud osa C vitamiinist hävib, väiksemal määral võivad olla mõjutatud ka teised vitamiinid. Kas selle pärast väga muretseda tasub on teine teema. Ei ole põhjust arvata, et mikrolaineahi on eriti halb ja “kiirgab vitamiinid välja” või midagi sarnast.
D-vitamiini võiks iga eestlane võtta vähemalt talviti, umbes 4000 IU päevas, juhul kui seda õnnestub kusagilt hankida.
Arvan, et kõigile peaks väga palju huvi pakkuma D-vitamiini immuunsüsteemi reguleerivad omadused. Lähemalt saab selle kohta lugeda siit.
Toon välja ka ühe huvitava joonise.
Igas grupis oli 104 inimest. Hele tulp esindab platseebot saanud grupi inimeste arvu, kes raporteerisid gripi ja külmetushaiguste sümptomeid. Keskmine grupp võttis 800 IU D-vitamiini päevas ja tumedaim 2000 päevas. Uuringus osalejad olid New Yorgis elavad naised.
Huvitav leid on see, et 800 IU päevas aastaringselt võtmine sisuliselt kaotas gripi ja külmetushaiguste hooajalisuse. Talvel ei olnud väga palju rohkem haigusjuhtumeid kui suvel. 104 inimesel, kes võtsid 2000 IU päevas, oli aasta jooksul ainult üks gripi ja külmetushaiguste juhtum ning sedagi suvel.
Inimese keha suudab oma koleteroolitaset kontrollida isegi siis, kui süüa 25 munakollast päevas, mida tõestab see mees.
Ühes munas on ~400 milligrammi kolesterooli. Mees sõi 20 – 30 muna päevas, see teeb keskmiselt 10 grammi päevas ja nii viimased 15 aastat järjest. Keha kompenseerib teiste mehhanismidega, sealhulgas vähendades kolesterooli imendumist ja sünteesi.
Ma ei näe kolesteroolis küll põhjust, miks 10 munakollast päevas söömata jätta, 10’st munavalgest rääkimata.
Loe näiteks seda uuringut. 70 nmol/L taseme hoidmiseks oli vaja 96 mikrogrammi. Toidust ja toidulisanditest saadi umbes 20 mikrogrammi, keha kasutas lisaks juurde enda tagavaradest ligikaudu 80 mikrogrammi päevas. Juba see vihjab tugevalt optimaalsele kogusele.
Päikese käes toodab inimene vahemikus 10 000 – 15 000 IU D-vitamiini, seejärel tootmine lõppeb (loe alapeatükki UV radiation).
Sellel leheküljel arutatud uuringud näitavad, et pelgalt D-vitamiini manustamisest piisab, et rohkem hambaauke hakkaks paranema, kui neid juurde tekib. Kuna hambaaugud on meie ühiskonnas väga levinud, viitab see sellele, et paljud kannatavad D-vitamiini puuduse käes.
Eestlaste peal läbiviidud uuring leidis, et kui võtta 50 nmol/L ebapiisava taseme piiriks, jäävad talvel 73% inimestest alla selle, suvel 29%. 50 nmol/L ei ole kaugeltki piisav kogus, mida näitab ka see, et PTH stabiliseerus 80 nmol/L juures. Eestlastest on talvel 97% ja suvel 87% alla optimaalse taseme, milleks antud uuring võttis 75 nmol/L.
D-vitamiin reguleerib tugevalt ka immuunsüsteemi.
200 või 400 IU’d on häbiväärselt vähe. Ma loodan, et eelnevalt viidatud tõendite põhjal saab igaüks selles ise veenduda.
Jah, Mölleri kalamaksaõli ei ole piisav D-vitamiini allikas. Sellepärast otsingi paremat.
See sait müüb 360 5000 IU kapslit hinnaga 14.98 dollarit. Tundub, et saadab oma kaupu ka Soome, aga ei ole kindel, kas toll laseb läbi. Seda soovikski põhiliselt teada, lisaks veel teisi võimalusi D vitamiini tellimiseks.
D-vitamiini toodab keha piisava UVB kiirguse toimel, Eestis talvekuudel see võimalik pole. Keskmine mees kulutab umbes 4000 IU päevas. Umbes sama hulk on vajalik optimaalse vitamiin D taseme ja kaltsiumi imendumise saavutamiseks, mis ennetab hambaaukude tekke ja ravib olemasolevad augud.
D-vitamiin on väga tähtis tugeva immuunsüsteemi jaoks.
Toidust saab üldiselt D-vitamiini vähe. 85 g heeringas on 1383 IU, mis on minu teada ainuke korralik allikas tavatoidust. Ühes munas on 20 IU, 100g maksas on 15 IU. (Wikipedia)
Osades kalamaksaõlides on rohkem D-vitamiini, teistes jällegi vähem. Teelusikatäies Mölleris on 400 IU, Eestis ei ole paremat leidnud. Mõnes kõrgema vitamiinisisaldusega kalamaksaõlis on 2000 IU teelusika kohta, aga neid meil jällegi ei müüda.
Veel lugemist D-vitamiini kohta
Apovit tilkades on 2 mikrogrammi ehk 80 IU tilga kohta. Neid peaksin võtma 50 tilka päevas. Oluliselt mugavam oleks 5000 IU kapsleid kusagilt tellida.
Kas keegi on teadlik olukorrast Soomes?
300% soovitavast päevasest annusest on isegi vähe, see jääb 1200 IU ringi. Terved mehed kasutavad umbes 4000 IU D-vitamiini päevas. Hea oleks, kui saaksid kusagilt veel 3000 IU juurde.
Teatavasti Eestis ei müüda piisavates kogustes D vitamiini. Tollist lubatakse läbi ainult eraisikult eraisikule saadetavad ravimid. Seetõttu ei jää muud üle kui otsida endale eraisikust vahendaja välismaal.
Endal on paar tuttavat Soomes, kes aeg-ajalt ka Eestis käivad. Arvasin, et äkki seal apteekides müüakse. Kui ei, siis võib-olla on võimalik lasta Soome tellida ja seejärel tuttaval Eestisse saata? Kuidas seal tolliga on? Juhul kui seegi võimalik pole, jääb üle ainult otsida USA’s või mõnes teises suurriigis keegi eraisikust vahendaja? Nende otsimisega võib raskusi tekkida. On veel teisi variante?
Siin teemas võikski rääkida võimalustest ja kogemustest seoses vitamiin D hankimisega.
Kas mõni foorumikaaslane on leidnud mingi võimaluse ja tellib kusagilt?
Kui me kõik suitsetaksime, siis osad saaksid kopsuvähi ja osad mitte. Seejärel saaksime öelda, et geenid määrasid ära, kes sai, kes mitte.
Kui anda hiirtele selline kogus mürki, et pooled surevad ja pooled jäävad ellu, saaksime samamoodi öelda, et geenid otsustasid kes surevad, kes mitte.
Iseenesest ei ole see jutt ju vale, aga see juhiks tähelepanu kõrvale tõelistelt põhjustajalt, olgu nendeks suits, mürk või vale toitumine.
Geenid määravad ära meie taluvuse erinevatele kahjustajatele, aga kahjustajaid vältides ei ole vaja loota headele geenidele või süüdistada halbu.
Loomseid rasvu pole vaja karta, sinna alla kuuluvad ka rasvad juustus.
Eestis pole ja toll ei lase tellitud kaupa läbi, pead eraisikust vahendaja leidma.Kas näiteks Soomes müüakse D3-vitamiini arvestatavais kogustes (2000 IU või 5000 IU kapslid)?
Maailmas on erinevaid isoleeritud väga terveid kultuure, tükkmaad tervemad kui vahemeremaade rahvad, kes elavad väga erinevate dieetide peal. Alates peaaegu 0’st süsivesikutest (eskimod) kuni 60 %-ni päeva kaloraažist süsikatest (Kitavanid), lisaks veel terve hulk vahepealseid. Neil on madalad insuliini ja leptiini tasemed, samas puuduvad peaaegu erinevad südamehaigused, hambaprobleemid jne. Kõigil on ühiseid jooni, nad ei söö suurtes kogustes fruktoosi, omega 6 rasvhappeid ega osasi gluteeni teravilju.
Kaalu langetamiseks ja isu kontrollimiseks on madala süsivesikute osakaaluga dieedid kõige paremad. Läänemaailmas on ülekaal põhimõtteliselt rikki läinud süsivesikute ainevahetuse sümptom, mida tekitavad fruktoos ja omega 6-ed, lisaks juurde veel osade teraviljade leptiini tundlikkust vähendav toime, mis vähendab inimese aktiivsust ja ainevahetuse kiirust ning suurendab söögiisu.
Ise arvan, et peamisi katastroofiallikaid vältides ja eeldades, et ainevahetus ei ole juba tuksi keeratud, saab makrotoitainete suhetega väga palju mängida.
Väga tähtsad on ka omega 3-ed, ja rasvlahustuvad vitamiinid A D ja K. Eriti tasuks muretseda D ja K vitamiini pärast.
PS Teab keegi head kohta Eestis, kust saaks osta D3 vitamiini? Näiteks 2000 IU kapslid või midagi sarnast. Või siis mõnda saiti mis neid Eestise saadab?
Ma arvan, et nagu neegrid ikka, kõhnad ja nälgas, olid needki isikud seal kaloridefitsiidis, ja poleks suurt erinevat tulemust tulnud, kui nad ka teistsugust dieeti oleks jälginud, suhkurt v-b tõesti isegi sealjuures süies peamiselt kasvõi.On sel väitel üleüldse mingit alust? Masaid söövad umbes 4000 kalorit päevas, millest 33% on küllastunud rasvad. Neid külastanud teadlased ei maini kordagi, et nad oleksid olnud näljas, alatoitunud või toidupuuduses.
V 1,5 g/kg kohta x67 =100 g = 400 kcalR 1,5 g/ kg x67 = 100g = 900 kcal
S/v 1,5 g/kg x67 = 100 g = 400 kcal
Selle päevakaloraažiga ca 1700 kcal võtad alla ja lihast ka ei kaota.
Süsivesikud kombineerid nii, et saad ka kiudaineid ca 20 – 25 g.
Ei ole ju raketiteadus ja karbofiil ka mitte.
Kirjuta endale ülesse, ma pärast kustutan ära.
Kiudainete kasulikkuses julgen kahelda. Veel ei ole ma näinud veenvaid tõendeid nende kasuks.
Mõistagi ei ole asi nii must-valge, aga üsnagi huvitav lugemine: Link 1, Link 2
Mikroobivabad hiired, kel puuduvad ka igasugused soolebakterid, on põhimõtteliselt immuunsed ülekaalule isegi rämpstoitu süües. Kui aga võtta tavalise hiire kõhust baktereid ja panna need mikroobivaba hiire kõhtu, lähevad nad paksuks isegi siis, kui söövad vähem kui enne. Tulebki välja, et kõhubakterid suudavad rasvapõletushormoone alla suruda ja toota kiudainetest rasvu ning seejärel lasta need varule panna, vähemalt hiirtel. Samas söövad mikroobid ise ka kiudaineid.
Samuti on teada kiudainete erinevate mineraalainete imendumist takistavad omadused.
