Mozilla
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
Mozilla
MemberDaemonium-aga miks müslit ei või?
Mozilla
MemberOK, aga kas rohelise tee joomine aitab ka kaasa seedimisele(kui hommikuti juua)
Mozilla
MemberTänks Archi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Proovin järgi
Mozilla
MemberMis sobiks rohkem hommikusöögiks:
1.)müsli piimaga
2.)puder
3.)keedetd muna
4.)võileib
Või äkki soovitate midagi muud hommikusöögiks
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mozilla
MemberDaemonium- tahad öelda, et kui ma kulutan rohkem kcal kui söön siis see ei aita mu kaalulangusele?
Ma ei jõua jooksmas käija, veel vähem rattaga sõita. Sa oled jah vb terve elu voemis olnud ja ei tea mis asi on ülekaal. Proovi ise joosta väljas oma 25 üleliigse rasvaga
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui ma kõnnin neljandale korrusele, siis olen juba surm väsind ja selline tunne, et rohkem ei jõua.Isegi 1 kg ei saa alla kui toitun tervislikult ja kodus teen palju trenni????Päris huvitav.
Mozilla
MemberAlanBStard- Mul polnud plaanis teha kodust trenni terve elu. Tahaks esialgu 5-10 kg allas saada, et oleks endal kergem ja siis juba välja jooksma. Ratast mul pole ja ei saa ka, sest seda pole kuskile toppida ja vanemad ütlevad, et mis selle rattaga ikka linnas teha, liiga palju autosi jne(nii nad ütlevad ja ei luba osta). Kodus võiks esialgu teha kõhulihaseid, kükke, harjutusi hantlitega (youtubes videot saab otsida) ja mul endal on plaadi peal mitu trenni-jooga, fitness ja muud kaalulangetamis ja lihasvormimis harjutused.
Ja mul polnud plaanis jäätist sööma hakata, lihtsalt üleeelmises postituses kirjutasin,et kui oleksin vormis siisi saaksin suvel vahepeal jäätist süüa, ilma et peaks piinlikkust tundma.(See oli lihtsalt näide)
Ja kui viitsimist on siis kirjutage mida te ise teete, et vormis olete v kui olete olnud ülekaalus, kuidas saite vormi. Kirjutage midagi(õpetlikku või niisama), mul on alati hea meel lgeda teie vastuseid/postitusi.
Mozilla
MemberAitähh, et viitsite vastata.
Ma tean, et niisama ei juhtu midagi, peab ennast lihtsalt kätte võtma.
Proovin siis kuu aega tervislikumalt toituda ja trenni teha(esialgu natukene, kodust võimlemist).
Aga ma ei tea toitumisest eriti midagi. Ma tean, et siin palju teemasi olemas toitumisest jne.
Aga milline on siis see toit mis täidab kõhtu ja on tervislik.
Minu eesmärk oleks siis saavutada paremat vormi ja paremat tervist(tervis on ju ikkagi see, mis on kõige tähtsam)
Ja olen otsustanud, et pean ennast kätte võtma, esialgu on muidugi raske.
Tore, et on inimesi kes aitavad teisi ja soovitavad ja on sõbralikud(no muidugi on ka erandeid)
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mozilla
MemberAitähh vastanutele.
Aga minu suur probleem on see, et ma ei jõua oodata. Ma tahan, et ühe kuu pärast oleksin juba tippvormis, aga nii ruttu ei saa midagi. Selleks kulub vb isegi mitu aastat.
Mu toitumine on nii korrast ära, hommikul söön midagi, umbes kell 10 ja siis peale kooli 17:30 ja ongi kogu mu söök ja vb koolis ostan ka harva midagi. Ja kui koju jõuan siis söön meeletult, niiet paha olla, sest nälg on suur.
Ma trenni ka ei armasta üldse teha. Ma üldse arvan, et see kogu trenn ja kaalujälgimine on mõttetu, sest ma olen elus nii palju kordi üritand kaalust alla võtta, mul on usk endasse kadund. Aga paks ka ei taha olla. Ma ei saa üldse endatt enam aru. Tahan olla vormis aga ei tee selleks mitte midagi, koguaeg mõtlen, et vot homsest hakkan trenni tegema ja korralikult toituma aga homme mõtlen seda sama.
Ma ei tea kust saaks seda motivatsiooni, et tegutsema hakata.
Ma ei julge isegi välja jalutama minna, sest koguaeg mõtlen, et keegi vaatab mu paksu tagumikku v suurt kõhtu ja ütleb midagi. Varem oli hea õues käija, talvejope ja pikad püksid, aga iga päevaga läheb aina soojemaks. Ma ei julge lühikesi pükse ja lühikesi särke kanda, sest need on nii koledad minu seljas.
Ma teeks trenni aga mul on see peas kinni, et sellest pole mingit kasu ja pean leppima sellega milline olen, aga ma olen veel noor ja ei taha kogu elu häbeneda oma keha.
Mul on kodus hantlid olemas ja mingi ab rocet ka(aga vaevalt sellest rocketist mingit kasu on).
Kas see tõesti aitaks kui ma nt. ei sööks rämpstoitu ja teeksin mingi iga hommiku ja õhtu natuke trenni. Ja kui kaua aega läheks, et alla võtta umbes 20 kg. Ma tõesti olen kannatamatu. Ja see teeb mulle muret ka, et kui hakkan kaalu jälgima siis max on 3-5 päeva, siis läheb käest kõik ära.
Ma ei taha eluaeg muretseda oma kaalu pärast, ma ei saa üldse rahulikult elada. Ükskõik kuhu ma ka ei läheks (kooli, linna, sõbranna poole…) ikka mõtlen kui paks ma olen. Miks see kõik peab nii raske olema. Öelda on jah kerge-tee trenni, toitu tervisliklt ja ongi korras kõik. Ah mis ma ikka räägin nagunii keegi ei mõista mind, ainult mõistavad need kes on ise seda läbi eland.
Kuidas saaks üldse ennast kätte võtta. See kaalulangetamine ei peaks ju nii hull olema kui tundub, miks siis ometi ei saa seda kaalu väiksemaks. Sellest ju ei piisa kui mingi natuke trenni teha ja kõik rämpsu toidust välja jätta. Vb kui nii toituda 20 aastat siis saabki suure eduga alla.
Kui ma oleks vormis, siis ma ei kirjutaks seda kirja siia, vaid tchilliks oma parima sõbrannaga väljas ringi, aga ei mina ju ei julge oma nägu näidatagi. Ma käin õues ainult siis kui väga vaja on, nt kooli minna, aga kui keegi kutsub enda poole või lihtsalt linna, siis valetan kokku midagi, et olen väsinud/halb on olla/ kooli töid on vaja teha jne. põhjuse leian alati(kuid ise väga tahaks õue minna, sest vihkan üksildust ja meeldib niisama väljas aega veeta.
Ma ei mäleta kuna üldse poes käisin endale riideid ostmas, sest ma lihtsalt vihkan poes käija riideid valimas, sest mis ma seal ikka valin. Alati kui käin riideid otsimas, siis poest tulen välja vihasena või väga kurvana.
Tahaks elad nagu normaalne inimene, kes tegeleb sellega mis talle meeldib. Suvel rahulikult päikest võtta ja julgelt jäätist süüa. Kanda seljas midagi muud ka peale musti dresse ja kampsuni. Käia vahepeal väljas söömas ilma et peaks vaatama, kas keegi märkab mu voldikest või ei arvaks must et ma mingi mega näljane tulin siia sööma, sest kodus on söök otsas vms. Tahan seda, et mitte keegi mulle mitte kunagi ei ütleks midagi halba mu keha kohta ja kõige tähtsam tahan, et tervis oleks olnud hea.
Väga pikk tekst sai vist, aga vähemalt sain oma südame pealt kõik ära
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mozilla
MemberVäga huvitav on, kuidas MissMurderil läheb?
Tere! Olen siin uus. Mul on probleem kaaluga. Ma ei hakkand uut teemat tegema, sest kaalu teemasid on siin niigi palju, aga ma lihtsalt tahan oma murest rääkida. Nagu siis keegi kirjutas, et teema võiks jätkuda, siis loodan, et keegi pole vastu, et ma siia kirjutan.
Minu lugu siis- Kaalust hakkasin ma juurde võtma kui olin 13-14. Preagu olen 18 ja olen väga paks. Pikkust 170 ja kui viimati kaalusin ennast 2 kuud tagasi olin 85 kg, see on väga palju. Ülekaal segab mul normaalselt elada. Ma ei julge eriti mitte kuhugi minna nt. lihtsalt välja või poistega suhelda/kokku saada. 5 aastat pole ma rannas päevitamas käinud ja ujumas pole julgend käija. Koolis pole mind keegi narrind, aga sugulased ja lähedased inimesed on küll halvasti öelnud ja paljud võõrad on ka öelnud nt. vaata ta tagumik on nii suur nagu mu emal/vaata kui paks… No rohkem teeb mulle muret mu tervis kui see, et keegi mulle midagi ütleb. Viimasel ajal väsin ma väga ruttu ära. Eriti ei jõua midagi teha. Väga halb enesetunne. Viimased 3 aastat ma käin ainult pikkades mustades spordipükstes ja mingi pikk t-särk ja kampsun kapuutsiga, nii suvel kui ka talvel, sest muud riided mulle ei sobi, ei mäletagi kuna viimati teksapükse kandsin. Ma tahan edale normaalset elu. Ma ei julge mitte kuhugi minna, ei julge ujuma ja päevitama minna ja kui sõbranna kutsub peole mind, siis ma lihtsalt vabandan välja ja ütlen- kle mul on halb olla, või ütlen, et ei saa minna sest lähen maale jne, kuigi ise tegelt tahaks väga peole minna, aga ei julge, sest mitte ükski riie ei sobi mulle, ma näen ikka kole ja paks välja. Või nt. kui keegi kutsub mind ujuma, siis valetan ka ennast välja, neid juhtumeid on palju olnud. Ma oleks saand tasuta minna klubisse, sõbranna tuttav oleks välja teind mulle ja sõbrannale, aga ma vabandasin ennast välja
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja minu pärast sõbranna ka ei läinud. Ma vihkan ennast, vihkan seda, et olen niiiiiiiii paks. Ma ei taha olla paks, aga samas ma ei tee selle nimel mitte midagi et alla võtta. Jaa kunagi ma näljutasin ennast, olen proovind dieetidel olla jne, aga mitte miski ei aitand ja ma lõin käega. Ja nüüd siis olengi paks. Kunagi käisin ma kickboxingus vana sõbrannaga, mulle väga meeldis seal, treener oli alguses väga hea, aga pärast läks ülbeks ära. Mu sõbranna oli hästi peenike ja ta koguaeg ütles et su sõbranna on peenike ja sina nii paks/sa pead dieedile minema jne, kuigi ma polnud siis väga paks. Ja ma läksin trennist ära ja nüüd kahetsen. Ma ei julge enam üldse trenni minna. Ma kardan et treener hakkab mõnitama jne. Tahaks alguses kodus trenni teha, et välja kohe jooksma ei taha minna, sest ei jõua eriti joosta. Ja toitumist pean ma ka muutma, sest see on ebatervislik.
Ma loodan, et väga pikk tekst ei saand. Ja suur tänu vastanutele. Ma olen seda foorumit juba ammu lugenud vahelduva eduga ja tundub, et paljud on siin hästi sõbralikud ja abivalmsad.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> -
AutorPostitused