MõmmiLiis
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kuhu sa koored tatistad, kambiin ju pärast rokane, või paned Venemaa vahet kus nende mahatatistamine elunormiks on?
Tänapäeval müüakse poes laias valikus kooritud päevalilleseemneid. Seega, ka kultuursele tarbijale!
Kui palju kasu või kahju saab päevalilleseemnetest? Valke on seal suhteliselt palju ja samas ka rasvu.Kas see kehakaalule ei hakka, kui päevas keskmisel 200-300g neid süüa?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ca 300gr sihvkat on mõne inimese kogu päevane toidunorm juba…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga muidu, täpsemaks infoks allpool!
Päevalille kasvatatakse olulise õlikultuurina Venemaal, Bulgaarias, Ungaris, Rumeenias, Argentinas ja mõnedes Aafrika osades.
100 g päevalilleseemneid sisaldab rasva 47,3 g, proteiini 24,0 g, karbohüdraate 16,1 g, mineraale 4,0 g, vitamiine 3,20 mg. Energeetiline väärtus 601 kcal/2,513 kJ.
Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Kergelt röstituna ja soolaga maitsestatuna võib päevalilleseemneid näksida lihtsalt niisama. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. E vitamiini vähesus muudab inimese mis tahes vähile 50% vastuvõtlikumaks.
B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult.
B1 vitamiin e. tiamiin – 100 g päevalilleseemnetes on 1,95 mg tiamiini. Tiamiini päevane vajadus on 0,5 mg 1000 omastatud kalori kohta. Tiamiin on vajalik närvisüsteemile, süsivesikute ainevahetusele, rakuenergia tootmisele, söögiisule, südamele, maohappe tekkimisele, seedimisele ja haavade paranemisele.
B2 vitamiin e. riboflaviin – 100 g päevalilleseemnetes on 0,25 mg B2 vitamiini. Riboflaviin kuulub olulise osana ensüümidesse, mis aitavad muundada süsivesikuid ja rasvu energiaks.
100 g päevalilleseemneid sisaldab 1,40 mg pantoteenhapet. Pantoteenhapet on vaja kõrge elutoonuse hoidmiseks, põletikuliste protsesside profülaktikaks, stressikaitseks, rasvavarude vähendamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, naha ja juuste tervishoiuks, vereringe normaliseerimiseks.
Mineraalainetest on päevalilleseemned rikkad kaltsiumi poolest. Luukoe moodustamisel on see element asendamatu. Päevalilleseemned on ka üheks peamiseks magneesiumiallikaks. Magneesium suurendab nakkusele vastupanu võimet, aitab vältida ateroskleroosi, vähendab närvisüsteemi erutuvust, alandab vererõhku.
Õige ta on, et inimesed on erinevad ja ei saagi eeldada ühtmoodi suuri raskuseid väga erinevas mõõdus tüdrukutelt.
Samas. Üks BP treenerite olulisi kriteeriumeid on see, et treener peab olema treenitavatele motivaator. Ja BP puhul on üks eeldus selleks sportlik välimus ja teiseks treeneril peavad olema treenijaid motiveerivad raskused (arvestama peab siinkohal asjaoluga, et tänu rääkimisele, ringi vaatamisele jms täiendavale energiakulutajatele on treeneritel oma max tasemest niiehknaa ju mõnevõrra madalam raskus peal). Olen põgusalt tutvunud ca 10 aastat vana manuaaliga, aga arvata on, et see ideoloogia püsib seal seni.
Ise ei ole naistreenerite puhul raskustele kunagi erilist tähelepanu pööranud, aga meestreenerite puhul mind tõtt-öelda vahel häirib küll, kui mõni kükib a la 5kg kettaga. Ei saa salata, minu jaoks on innustavam tõepoolest, kui ka treeneril higi põrandat ja särki märgab – emotsioon, power ja positiivne energia on ju oluline osa rühmatreeningust.
Ise ma pisike ja sitke pole. Pigem suur ja sportlik (179cm/63kg), BPga tegelenud nüüdseks pea 1,5 aastat, aga ca 1 aasta pole enam raskuseid muutnud. Ntx biitsepsi ja õlgade puhul ei näe ka seda lisaenergiat täiendava 2 ekstra-kg jaoks.
Raskused (kettad ühelpool kangi siis):
soojendus 6kg
kükk 15kg
rind 6kg
selg 10kg
triitseps 6kg
biitseps 5kg
jalad 10kg
õlg 5kg, hantel 3kg
Samas on meil trennis üks pisike ja sitke tüdruk, kes vehib ntx õlgu 5kg hantlitega teha. Mina seda vist ei suudaks, aga no must palju pisem sporditüdruk suudab. Eriliselt silatorkavaid lihaseid tal pole, aga mõnusalt voolujooneline ja sportlik on küll. Seega, ju on võimalik ka pisematel suuri raskuseid taluda. Nii, et anna aga endale aega atra seada ja küll ta tuleb
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See maxima tuunikala on külmutatud juppidena, aga täitsa hea nägi välja.. proovin homme midagi valmistada sellest…to Milehigh.. kas see päikesekohupiim on 200grammine we? ja kuidas valgusisaldus ja rasvaprotsent?
See on tegelt ricotta – http://www.estover.eu/index.php?page=ricotta
Mul keerlevad nad kõik järjekindlalt ainult päripäeva, vaatan ja punnitan neid ümber pöörata, aga mitte kuidagi ei õnnestu… värd?
Kõige lihtsam lahendus on see, et ei osta koju mõttetut magusat kraami. Ostad vaid natuke tervislikumat magusat – värsked ja kuivatatud puuviljad, mahlad, kohupiimad, jogurtid, mesi, pähklivõi, müsli- ja proteiinibatoonid, tume šokolaad – ja sedagi muidugi mõistlikes kogustes.
Räägitakse jah, et kroomi või rasvase tarbimine võtab magusaisu ära. Aga eks see siiski rohkem ikka psühholoogiline värk ja enesekontroll ole, inimene tahab ju elust mõnu tunda ja nö meelelahutussöömine on kahtlemata üks meeldivamaid tegevusi. Kui teed tugeva trenni, siis pärast seda on kiired süsivesikud asjakohased. Ja sedasi toimib ka põhimõte – enne töö, siis lõbu.
Pead lihtsalt tugev olema, harjumustest ja isudest võitu saama!
No soovige mulle palju õnne, ma olen sündinud 31. detsember…
Algkoolis ajas ikka pahaseks küll, kui mitmetel aladel olid vanuseklassid 2 aasta kaupa ja sain seestap aasta-kaks vanematega rinda pista. Väga kobam õnneks polnud, aga sõbrad olid valdavalt nooremas vanuseklassis ja see tundus mulle ebaõiglane küll.
Käisin täna. Ainult selle nädala lõpuni on veel avatud! Muuhulgas ka huvitav vaadata kuidas/kuhu erinevad lihased kinnituvad, üks eksemplar oli ka süvalihastest.Karta ei maksa, polnud hullu midagi. Isegi peale näituse külastamist sõin seal keskuse söögikohas šašlõkki, no eks muidugi näitusel olnud viiludeks lõigatud eksponaadid olid mõttes silme ees vahepeal, aga liha läks alla küll.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kaks rumalat küsimust: kas on nüüd pileti hinda langetatud? Ja kaua umbkaudu näituse läbi käimine aega võtab?
Tervisliku eluviisi esimene eeldus pole rahakott, vaid pigem ikka kindel tahtmine. Kui raha on vähe, siis tuleb olla nutikas ja organiseeritum oma tegevustes lihtsalt.
Õues jalutamine, jooksmine, kätekõverdused, lõuatõmbed, seljakotiga või naabrinaisega kükid/väljaasted just raha ei küsi. Eks tõsisema jõutreeningu harjutusi koduseks treenimiseks leiab ka mitmeltpoolt.
Toitude osas nagu eelpool mainiti, jälgi kampaaniaid – siinsamas foorumiski hõigatakse alatasa välja soodsa hinnaga valgurikaste toodete pakkumised (kui Sul nett on, saad eri poodide kodukatelt neid pakkumisi nädala lõikes ise ju ka jälgida). Ostad pakkumiste ajal omale suts suurema koguse korraga – kala/liha/kana vajadusel sügavkülma. Kohupiimadel-kodujuustudel ja muudel piimatoodetel ning mahladel on alati häid pakkumisi erinevates poodides.
Korralik liha on ehk jah kallis – kui raha vähem, osta maksa, makrat, heeringat, külmutatud kala, jahutatud broilerit, konserve. Porgandid, kapsad, kartulid, redised, õunad (eriti Poola), külmutatud köögiviljad on odavad. Tatar, makaronid, riis, kaera-ja sojahelbed jms samuti.
Magusamatest asjadest – puuviljadel on sõltuvalt hooajast alati midagi soodsalt saada, rosinatest ja kaerahelvestest saab käkke küpsetada üsna taskukohaselt.
Kui Su nö kiire ja odav söök on muidu viiner ja säästunuudel. Siis süües pool pakki külmutatud köögivilju ja ühe tuunikala konservi, maksad lõuna eest ju suht sama palju.
Kuna Prisma nö omatoode, siis jah Soome päritolu. A eks sama ole ju ka Gefilusega…
Hind on ka väga mõistlik – alla 15kr kilone/liitrine pakk.
Ostsin täna just miskit enda jaoks uut maitsestamata jogurtit. Prisma kaubamärk Rainbow. Sellele ei ole täiendavalt suhkrut lisatud, kogu sisalduv suhkur on laktoosist.
Parameetrid – 100gr kohta 40kcal, valku 4,7gr, süsikaid 4,6gr, rasva 0,2gr.
Minu meelest jogurti kohta päris ok tulemus.
Tavalise peensoola asemel annab kasutada ju ka nö kasulikumaid soolasid – kivisool, meresool, mõrusool, ürdisool jms
