MõmmiLiis
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Reegel nr 1: Maga korralikult. Kl 01.37….ei ole kindlasti mitte arvutis istumise aeg.
Harjuta ennast kl 10 magama minema. 8-9 tundi peab täis tulema.
Aile, kas siin on aga mingit põhimõttelist vahet, mis ajal inimene oma 8 tundi ära magab?
Ise olen lapsest saadik täiesti lootusetu öökull olnud ja tavainimese mõttes normaalsel ajal magama lähen parimal juhul korra kuus… Täiesti parandamatu teema minu jaoks
Miski öko-coca on ju ka meie poelettidel saadaval… Sellele, kes Coca maitset eluliselt vajab ja tahab seda vähe tervislikumalt saada, äkki on lahendus?
Kurb, aga pidulik…
Aga kui tahaks pangakaardiga tasuda? Mul ausõna olid seal peal eegud noh
Kui veel registreeruda saaks, siis võtaks mõttesse küll.
Klassikat pole küll never suusatanud, aga jõuaks veel ää õppida
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jooksu- ja rattamaratoni olen teind, suusa oma oleks väärikas väljakutse.
Jah, tean, ei mõelnudki et sa ütlesid või mõtlesid hõbedast.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Eks ikka võtab aega küll, enne kui aju eurot “aktsepteerib” ja suudad kohe asja odavuse/kalliduse ära hinnata, ilma et peaks mõttes kroonidesse ümber arvutama.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Näiteks hetkel näed mingit asja poes, mis maksab 79 eurot. Esialgu ei saa s*ttagi aru kas tasub seda osta või mitte. Siis arvutad kroonideks ümber ja mäletad et sama asja sai teisest kohast 1100 kr-ga…Mäletan päris selgelt, et esimesed ostud kroonidega olid elementaarsed söögiasjad: olin rahavahetuse ajal (15 rubla eest sai 1 krooni? Nüüd sai 15 krooni eest 1 euro.
) maal vanaema juures ja kohalikust poest ostsin leiba, saia ja võid. Sai maksis äkki midagi u 1 kr sentidega või oli hoopis alla krooni? Rohkem kindlasti ei olnud. 10 kr oli suht korralik raha, umbes nagu viimasel ajal 100 kr oli.1991 a sendid ja kroonid? Muidu ju kroon tuli alles 1992 kasutusele, aga siis osad mündid olid nii palju varem valmis trükitud ja olid aastaarvuga 1991?
Ruts oli EEKi suhtes 10=1 tegelt.
Ei kujuta küll ette et ilma pingutuseta tehtav tegevus organismi eriliselt koormaks ja seda lausa kahjustaks. Oleks siis mingi veri kurgus ja pilt taskus treening.Sama arvasin enne vastupidavusaladega lähemalt tutvumist isegi.
Esimest korda elus Rahvajooksul 10km läbides oli mul keskmiseks pulsiks 192l/min. Klassifitseerusin toona pigem sprinteriks, pikka maad ei nautinud põrmugi, ent enesetunne oli sellest hoolimata selle jooksu ajal vägagi normaalne. Never poleks sellises kõrguses pulssi tajunud, kui just pulsikell poleks seda fakti salvestanud.
Peale seda kogemust sai katsetatud, et pikema sörkimise alustamisel kerkis pulss juba 2.-3. minutil ca 160-170 peale. Suusatamisega, mille tehnika mul toona täiesti puudulik oli, oli asi isegi veel hullem. Samas aga jalgrattaga sõites tuli ikka kurja vaeva näha, et anaeroobsesse tsooni jõuda…
Mõni aasta hiljem, kui targematega ja kogenenumatega asja arutasin, koormustesti läbisin ja jooksmise tõsisema plaaniga päevakorda võtsin, sai paari kuuga pulss sealt kõrgelt alla toodud. Võistlussituatsioonis suutsin sel aastal Maijooksu 7km-l pulsi 189l/min peale tõsta, ent tavatreeningul pole täna enam probleem sörkida ka 120-130 vahemikus. Varasematele kogemustele tuginedes, olnuks see ilma vastava treeninguta utoopiline soov.
Südame heaolule mõeldes on vast siiski väike vahe sees?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Olen 25-aastane naine, pole kunagi suurem asi spordihuviline olnud (v.a. jalgpall vanuses 13-15, jõusaal 20-22 aasta vanusena). Nüüd olen novembri algusest väikest viisi jõusaalis käinud, kus olen, tõsi küll, põhiliselt lindil jooksnud. Eesmärk on üleüldine tervise parandamine, mitte otseselt kaalu alandamine (mis ei teeks ka üldse paha 159 cm ja 59 kg juures). Ehk peaks ka mainima, et suitsetan (jah, endalgi piinlik) ja joon pea igapäevaselt kohvi.Lasin koormustesti teha. Ootuspäraselt selgus, et olen nõrk ja pekine. Treener soovitas joosta jmt, kusjuures nii, et pulss jääks vahemikku 112-138. Kui hiljem trenni tehes pulssi mõõtsin, selgus, et sellise pulsiga saan ma ainult kiirkõndi teha, joostes läheb pulss vahemikku 140-160. Probleem on selles, et ma jaksan suurema pingutuseta vabalt tunnikese joosta. Kas ma peakski nüüd kõndimise peale üle minema? Vaatamata treenimatusele pole jooksmine mulle kunagi erilist piina valmistanud, näiteks õnnestus tänavu peale aastast täielikku kehalist passiivsust 10 kilomeetritki ära joosta ja ellu jääda.
Et pulss aeglase jooksuga kõrgeks tõuseb, viitabki treenimatusele. Tervise seisukohast oleks seetõttu kiirkõnd kuni 140l/min tempos mõttekam – tugevdad südant ja laod seeläbi põhja vastupidavuse tekkeks. See, et suudad 10km erilise pingutuseta joosta, ei ole kindlasti probleem, vaid tubli tulemus, ent seda ilma baastreeningut tegemata sageli korrates koormad liigselt oma organismi ja võid omale kasu asemel kahju tuua.
Seestap treeneri soovitus alustada oma treeninguid kiirkõnniga, on kahtlemata mõistlik. Aja jooksul lähed sujuvalt üle aeglasele sörkjooksule (esialgu tuleb jälgida, et pulss ei kõrgeneks ja vajadusel teed kõndi ja jooksu vaheldumisi) ja peagi pole probleem joosta ühtlases tempos kuni 140l/min pulsiga. Kui see tase on käes ja jooksmine meeldib, võid sekka ka kiiremaid ja intensiivsemaid jooksutreeninguid harrastama hakata.
Minul oli samuti probleemiks kõrge pulss, ent mõningase järjekindla treeninguga sai seda tugevalt alandatud ja ca aasta peale seda polnud probleem juba edukalt ja igati tervislikult läbida täispikk maraton. Mõnusaid treeninguid Sulle
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No ongi nii…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Väga viis tatar! Isegi minu koerad söövad… ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>A kuda sellist heledat tatart tarbida? Samamoodi kui tumedat?
Ega midagi, tööasjad said ka kiiruga üle vaadatud – jägrgmise aasta EKFL eelarvearutelu ka seljataga ja nüüd veel poest läbi ja koju asju pakkima. Mikul pildistamine ka tehtud – lipp ja koondisedress ka üle antud, õhtul hakkab ennast juba grimmima.No kes see siis neid pilte niimoodi fotoaparaati jätab?
Rahvas ei jõua enam oodata
Hurmur! :
Just, just” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kerge veega, et jääks kreemine, siis kuumale pannile. Kusagil minut-kaks ja valma.
Kui mustikaid või mõnd muud marja ei pane, siis kipub siiski kergelt kuivaks jääma, kuid mulle siiski maitseb.
Üleüldse mulle meeldib magustoite valgupulbritest teha
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Proovi järele
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , on ju erinevate maitsetega valgupulbreid, saab erinevaid kooke, kreeme, pudinguid ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Olen isegi banaanimaitselist kohupiima, jogurtit ja ka jäätist prooviks teinud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga olin seni miskipärast arvamusel, et valgupulber kuumutamist ei talu…Kaalukomme poes kõik on näinud. Ma olen päris tihti ostnud vaid ühe kommi ning pannud selle ülejäänud toidukorvis olevate asjade sekka. Letis on ikka päris erinevaid kommentaare kuulda saanud:“Kus see siia sai?”
“Seda ei saa kaaluda üksi”
Kuid alati on saanud ja ostangi selle ühe kommi ja süda rahul
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Ning lisaks meeldib mulle enda aju petta
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegemist õhtusöögiga:
Retsept:
Whey3 vanilje + vesi
Kate:
Dietmix maasikas + vesi
Mustikad
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ootmissss?!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kas tegid valgupulbrist koogi? Saab seda siis tõesti kuumutada?http://www.postimees.ee/?id=332725Maratonijooksjad võivad valmistuda mitmeid kuid, kuid tihtipeale tekib võistlusel enne finišit
tunne nagu oleks sein ees ja üldse ei oleks enam jõudu.
USA Harvardi ja Michigani tehnoloogiainstituudi üliõpilane ja maratonijooksja Benjamin Rapoprt
uuris seda fenomeni ja arvutas välja kui palju jooksja vajab süsivesikuid, et 42-kilomeetrisel teekonnal lõpuni vastu pidada, kirjutab China Daily.
Rapoprt pani kokku maratonijooksu valemi, mille põhjalt saab arvutada kui palju jooksjad distantsi läbimiseks süsivesikuid vajavad.
Samuti valmis uurijal internetikalkulaator endurancecalculator.com, mis aitab jooksjatel enda kohta käivad arvutused teha.
Rapoporti valem näeb välja järgmine: Mc =dmfc (i). Mc on vajalik süsivesikute kogus, d on distants kilomeetrites, m on kehakaal kilogrammides ning fc(i) pingutusfaktor.
Ma ei lugenud välja, mis see ajafaktor kalorite laadimisel oli. Jooksu hommikul läheb 10 portsu makarone ikka tips paljuks vist
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kirpmees, ära muretse! Vaevalt et vorm puhtalt looduse poolt kaasa antu taha jääb. Asi on ikka kuskil treeningkava ja puhkuse taga kinni. Minu teada ei aja jõutõstjad mitte puhast lihasmassi kasvu taga, vaid ikka rohkem närvisüsteemi arengut. Ometigi on neil oma treeningkavadega saavutatud suurepärane mass ning nagu näha ka kulturismi vaatenurgast proportsionaalselt paigas keha. Ma pole su treeningkavasid enam jälginud, aga mu soovitus oleks võtta kätte mõni jõukava ning sinna vahele visata ka massikavasid. Intuitiivsetesse treeningkavadesse ma ei usu, sest raskuste ja korduste lisandumine ei ole nende kavadega nii järjepidev kui 1 KM protsentide ja kordustega määratud kavadega. Sellised on enamasti jõutõstjate kavad. Lisaks piira treeningpäevi nii, et sul ikka paar puhkepäeva ka nädalas jääks ja kindlasti ära tee aeroobset treeningut jõutreeningu lõppu. Treening ise ei tohiks kesta üle tunni (ma ei arvesta soojendust ja venitusi aja sisse). Sellised on minu soovitused. Kas mu teooriad sinu peal toimiks, ei tea. Kui sa enda vormiga praegu rahul pole, siis on aeg midagi muuta” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Ära alaga tegelemist lõpeta. Pigem tee kergem treeningperiood ja siis lase raskemate treeningutega edasi
“Where there’s a will there’s a way”
Onu Bella motiveerib
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oot, Rinaldo, kuhu Sa aga ise nö areenilt kadusid?
Kirbule – per aspera ad astra, mäletad ju seda tarka ütlust?!
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lisada võib veel hulgaliselt ürte…Olen sama asja teinud, ent sidrunimahla asemel kasutanud joguriti (see on ka ise tehtud) – sama effekt.
Ühe piimaliitri kohta tuleb ca 200gr sellist kohupima.
