MoloM
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Võiksite sellest P90X-ist veidi rohkem rääkida, tundub huvitav,
Hetkel jah P90X käsil, kuna rahavarud kasinad ja saalii ei jaksa minna, siis otsisin netist sobivat kodust tegemist, mis piirduks, kui on olemas lõuatõmbekang ja raskused. Trenni saab vägeva, kui alustasin ei suutnud teha kaasa kõike sellel määral, mis ekraanil tehti. Alustasin kasvatamisega pihta. Kõik programmid on 3 kuud pikad. Esimese kolme kuise tsükli läbides oli kasvand ümbermõõdud viisakalt suuremaks üllatavalt toredalt koduste tingimuste kohta. Muidugi toitumisekava oli ka vastav. Siis pidasin vahet jupike aega. Mitte liigutamisel aga neid kavasid ei näppind. Nüüd võtsin käsile teise kolmekuise tsükli, mille nimi on “LEAN” ehk siis ajasin ekslikult segamini, et võib eesti keeles olla reljeef. Toitumine teine, programm ka natuke erinev. Mulle isiklikult väga sobib. Nagu paranenud ei ole ainult välimus vaid ka muud füüsilised näitajad, hüppevõime, jooksuajad jne.
Kellel huvi on saab selle ja paljude teiste programmide kohta lugeda http://www.beachbody.com/jump.do?itemType=HOME_PAGE
Kõige lihtsam. Varu omale natuke aega.. ja võta lahti I. Otsuse Kulturismi ja Fitnessi “õpik” – http://www.fitness.ee/lehed/amazon/materja…s_kulturism.pdfSelle lugemiseks ei pea omama erilisi baasteadmisi ning tulevikus jäävad sellised asjad nagu “reljeefi kordused” küsimata
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Küllap ei ole mul terminid selged lihtsalt. Tunnistan et ei ole Otsuse raamatut lugend, mine tea, ehk loen kunagi, see selleks..
Olen isiklikult teinud trenni ühe ameerika väga tunnustatud fitness treeneri kavade järgi nüüd juba ligi aasta. Neid on erinevaid, kõik on kolm kuud pikad ja siislilegi selge, et iga erinev treeningkava eeldab ka erinevat toitumist. Ehk siis seal on sees massikava ja sellise nimega kava “LEAN”, kus on kordused enamasti 12-15 välja arvatud kätekõverdused ja lõuatõmbed, mis on maksimumini. Tehes seda lean-i nüüd esmakordselt (2 kuud 3-st tehtud) Pean tunnistama, et lihased joonistuvad paremini välja ja üldse üldpilt on kaunim jne. Küllap see siis ei tähenda reljeefi, vabandan vale arusaamise pärast.
No ma üldiselt mingit ranget klassifitseerimist ei tee, et just mingi täpne kordusvahemik annab jõudu ja mingi teine kordusvahemik annab midagi muud, aga üldine tendents on ikkagi see, et mida madalamad kordused ja suuremad raskused, seda rohkem mõjutab taoline trenn jõu kasvu, mitte vastupidi. Aga selleks, et tagada pidevat jõuarengut, tuleb ka loomulikult muud trenni teha. Ainult 1-3 kordusvahemikuga areng kaua ei kesta.Asjalugu peaks siis üldjoones olema selline 8-10 kordust massi. 12-15 kordust reljeefi. Viimased 3-5 kordust peavad tõsiselt “põletama”, nii et ka parema tahtmise juures ei suudaks lisa teha, kui suudab, järelikult raskused valed. Ehk siis ei ole mõtet suvaliste raskustega vehkida 8 kordust ja siis kujutada endale ette, et nüüd massi tuleb mis mühiseb.
Siis rõhuks teemaalgatajale vana tuntud tõde Toitumine ja veel kord toitumine, ilma korraliku toitumiseta ei tule massi, pigem, kui toitumine pole piisav, siis kaotab massi.
Kas panin väga mööda?
Heade tulemuste saavutamise aluseks on suures osas vaheldusrikkus. Minu arust ei välista üks teist, jooksmine on hea treening samuti ka ujumine. Mina küll ei oskaks eelistada ühte teisele. Mõju organismile on erinev, kuid mõlemad treeningud teenivad sarnast eesmärki selles mõttes, et saavutada parem treenitus ja paremad tulemused mis iganes saavutada ei sooviks või siis peaeesmärk on
Üks küsimus veel.. et mis see normaalne pulss võiks olla jooksmisel? Kogemuse järgi pakuks, et 130-150 normaalse tempo puhul (pikemalt treenides läheb veits madalamaks) ja kuskil 160-170 kiiremate lõikude jaoks. Ma saan aru, et jooksmine tähendab aeroobset treeningut. Kui nüüd neid tsoone arvestada, siis ühe kalkulaatoriga sain, et 124-144 on rasvapõletus, 144-165 aeroobne ja 165-185 anaeroobne – on need realistlikud numbrid? 150-160-se pulsi juures on normaalne rääkimine päris raske juba. Kas asi võib olla selles, et mul puhkeasendi pulss on suht madal (umbes 55)?Ega see vist pole kokkuvõttes nii oluline, tähtis on ikka see, et üldse liigutaks ja jooksmine peaks ju igas variandis hea olema.
Noh ja selle rasvapõletustsooni kohta on üldse väga erinevaid arvamusi.
Kellegil mingid konkreetset venituskava poleks anda mida ennem trenni ja peale trenni peaks tegema ?Oleneb mida treenid ju
http://www.fitness.ee/main.php?main=toorii…mp;bot=bot.lime aga siit leiad siis vastavalt lihastele erinevaid venitusi
Aga mida ma valesti teen, kui jooksmine ei mõju? Kas võib asi olla liiga ühtlases trennis?Jooksin suvel ja sügisel (umbes augustist novembrini) 3 korda nädalas 8km ja mitte midagi erilist ei muutunud. Kaal ka ei langenud. Toitumine oli nagu enamvähem vastav füüsilisele aktiivsusele. Säärelihased küll paisusid..
Mõtlesin nüüd kevadest rohkem intervalli proovida, on see hea mõte?
Viga siiski söögilauas, sest kuidagi teisiti, kui toiduga ei ole võimalik kaalus ei juurde ega alla võtta.
Intervalltreening on väga hea mõte
Here’s a quick explanation of the fat-burning zone. At an aerobic pace (see above), your body utilizes stored body fat as fuel to save its preferred fuel (stored blood glycogen) for more pressing matters. It sounds great because you’re burning body fat. And while this is true, you’re burning it at a very slow rate.
During higher-intensity work, your body turns to a limited supply of blood glycogen (often called blood sugar) for energy. While your body’s burning glycogen during this more intense period, and not fat, it’s breaking down more body tissue. Breakdown is a bad word for a good thing, because your body produces more hormones and increases its metabolism to repair this breakdown. As the tissue repairs itself, it builds more muscle so that next time you do a stressful workout it won’t be so taxing. This process of adapting to intense exercise is where your body makes rapid change.
küsimus selles et miks on hapukoor hea,mida ta annab,peaks andma mingeid häid rasvu aga jah mida täpsemaltKusagilt kunagi lugesin, et hapukoores olemas kõik inimese organismile toimimiseks vajalikud ained
minu kõhulihaste kava on näiteks selline. 1.päev kõhu alumised lihased 2.päev küljelihased 3.päev ülemised lihased ja siis tuleb 48 tundi puhkust ja siis jälle sama moodi” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> + veel õige toitumine ja tulemusi on . mitu päeva saad nädalasse? ma arvan,et viis
kuidas keegi onju,kes mis kus kui palju loeb ja tark on se las jääb enda teada lihtsalt andsin oma soovituse vb mitte liiga täpselt siis
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seda jama on lihtsalt keeruline kommenteerida aga üritame. Kõhulihas on nagu iga teine lihas, mis vajab puhkust. Ehk mitte nii palju, kui mõningad teised lihasgrupid, kuid üle 3 päeva nädalas ei ole mitte mingit vajadust kõhtu treenida.
P.S. Õigekiri ja tekst, vaata ikka tekst üle enne postitamist
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>186cm 102kg 29a. 30 pürgin” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>186cm 84kg 30a
Oleks vaja kingiideed sõbrale. Tegemist on peatselt 26-aastaseks saava noore mehega. Tegeleb natuke korvpalliga, kõik asjad on tal olemas. Oskab keegi midagi huvitavat ja põnevat pakkuda, mida osta või teha?Loodan, et sobib ikka siia foorumisse. Äkki oleks pidanud spetsialistidelt küsima?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui tegemist sõbraga, siis ju peaks teadma, mis talle meeldib. Kinkekaart vastavalt sellele teeb alati kenasti rõõmu
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hommikuti ärgates juues esimese klaasi vett on viimasel ajal selline nõrk metalli maitse suus olnud, milels võib probleem olla?Ketoosi tulemus on paljudel juhtudel metalli maitse suus. Ega süsikate vaest toitumist ei harrasta?
Juhin tähelepanu, et artiklis on ebatäpsus ja sellega seoses ei ole arusaadav, millist treeningut lõpuks siis silmas peetakse:
Rõõmustava väitega tulid lagedale nn intensiivset intervalltreeningut ehk HIT-trennimetoodikat (ingl high intensity interval training) uurinud Ontario McMasteri ülikooli teadlased.
HIT- High intensity training mis ei ole intervalltreening
HIIT- High intensity interval training mis siis on intervalltreening
Eks põhiliselt ikka aeroobne ehk siis sinu puhul jooksmine seda rasva maha võtabki. Ma soovitaks eraldi päevadel tehaAeroobne aitab küll kenasti kaasa vormi ja ka rasvast vabanemisele, kuid põhiline osa rasvaprotsendi vähendamisele on siiski toitumisel
Postitused
