MoloM

http://aare.pri.ee/dictionary.html?query=&…t&switch=et saad kasutada tõlkimisel näiteks seda lehekülge, kuid ka teisi leidub netis küllaga. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma ei saa aru kus arstide juures te käite, loomaarsti???

Minu kokkupuuted meditsiiniga on olnud küll kõik positiivsed, kui on olnud mingi suurem mure olen perearstil kohe lasknud suunata vastava spetsialisti juurde, mitte nokitseda oletuste põhjal. Perearsti roll ongi pigem juhendav kui raviv.

Kui ise julged suu lahti teha ja enda eest seista, siis saad ka abi!

Mis ajast on arsti roll juhendav, ega ta vanaema või õpetaja ei ole. Arsti asi on ennekõike ikka kindlaks teha haigus ja siis see ravida ja kui ise ei ole selleks pädev siis saata erialaarsti juurde. Mitte inimene ei pea ise kauplema ja paluma, et “saatke mind teatud ala arsti juurde, sest ma arvan, et mul on see tõbi küljes”. Mul oli veel aasta tagasi konkreetselt arst, kellele helistasid et vastuvõtuaega kinni panna, siis ta ütleb et ah jah, nu 40 palavik ahah, oksendab, nu selge olge kodus ja te teate küll mida teha ja tulge nädala pärast haiguslehe järele ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tere,

Olen jõusaali harrastanud juba vahelduva eduga 3-4 aastat. Olen 22 ja minu vanuse ja viimase 2 aasta laiskuse kohta nägin veel mõned nädalad tagasi inimese moodi välja. Kaalusin 83 kg mis umbes andis treeningu aja pikkuse kohta 4kg puhast lihast aastas. Olin energiline ja tegin kõvasti rohkem kui inimene füüsiliselt suuteline peaks olema (mitte treeningud vaid muud elulised tegemised). Suure osa sai ka töö. Olen töötanud välja päris mitu väga kenasti toimivad toutumiskava, treening kava ning olen treeninud ka veidi üle aasta Ott Kiivika noorte kulturistide rühmas. (3 aastat tagasi). Elu kui lill.

Vanaaasta õhtu eelsel tööpäeval tundsin end kehvasti. Lausa sandisti. Küsisin end poole tööpäeva pealt koju, kuid nagu mulle kohane, pidasin ikka vastu peaaegu lõpuni. Koju jõudes kadus kogu taju reaalsusega. Palavik ja ainult palavik. Värinate saatel läksin linade vahele ja paratsetamooli närides lootsin paremale homsele, sest aastavahetus oli sellega rikutud. Hommik tõi minuni aga uued katsumused. Hingamisvalud ja valud süües. Valus polnud mitte kurgus, vaid allpool neelu. Tunne oli küll piinav, aga sain igahommikuse võileiva kurgust teega alla pressitud. Ajal kui normaalsed inimesed pohmelli välja magasi, hakkasin end tundma aina kehvemini, kuid arsti vastuvõtt õnnestus saada juba esmaspäevaks. Sealt soovitati mulle süüa paratsetamooli ja juua teed. Soovitused valusa neelamise kohta piirdusid vaid Neoanginiga. Tegin seda ravi 4 päeva ja asi läks vaid hullemaks. Nüüd ei saanud juua ka enam teed. Mahla ja vee trabimine oli absoluutselt välistatud, sest tunne kurgus oli nagu neelaksin tulekerasid. Endiselt mõlkus meeles mul see võileib, mida viimati söönud olin. Kõht oli tühi, palavik oli kõrge ja uue arstliku visiidini oli veel 2 päeva. Päeva jooksul suutsin pigistada pisaratega kurgust alla 4-5 lonksu joogijogurtit energia taastamiseks. Teekond seda laualt võtma aga kulutas kaks korda niipalju kui energiat kui sealt tagasi sain. Jalad hakkasid jäma nõrgemaks ja tasakaal hakkas samuti kaduma, sest seistes käis pea veidi ringi. Seda arti juurde mineku hommikul, kui rännak kemmergusse üle 10 minuti kestis.

Artsi kabinetis küsis ta minult, et “oi, kas asi on nii tõsine” ja saatis min kaalule. Ma kaalusin sel hetkel 7 kg vähem kui veel nädal tagasi. Olin šokis, sest olen alati oma kaalu pärast äärmiselt tagajalgadel ja tundlik. Nüüd kirjutas ta mulle antibiootikumid ja tahtis, et ma nädala pärast ka verd andma läheksin. Ma keeldusin, sest eeldasin, et olen nädala pärast kas tervem või surnud. Võtsin oma kalli digiretsepti ja läksin koju. Pidades magava õega 20 minutit monoloogi, et ta mulle ravimeid tooks või ma suren, venitas ta mossitades jalad tagumiku alt välja ja tõi minu rohud. (Ta hiljem ka vabandas… mul hea õde ikkagi!) Arst oli haiguse suhtes sõnatu ning lootsingi vaid antibiootikumidele. Möödus veel 3 päeva kui midagi süüa ega juua ei saanud. Palavik taandus, kuid vaikselt sain juba jogurtit neelata, et mööda seinu aelemised tasaarveldada. Eile käisin taas arsti juures ja sain haiguslehe. Tundsin end juba veidi paremini ja sain ka söödud oma esimese sulatatud juustu saia üle pika aja. Täna premeerisin oma kannatusi juustuburgeriga, sest pilt mis mulle peeglist, kaalult ja sõprade näoilmetelt vastu vaatas, oli kohutav. Kaalusin 11 kg vähem kui 31 Detsembri hommikul. 11 kg 12 päevaga. Minu kõik väljas oli väga väsitav, kuid tundsin inporditud India primaat Londonis. Maailmas oli vähem lund ja kõik hinnad olid eurodes. Üllatus missugune.

Peegelpilt enesest ajab mind endiselt nutma. Ka 9-das klassis olin muskulaarsem. Sain sellest kogemusest kaasa mälestuseks ka minimaalsed tüsistused söömishäirest. Täna õhtul nüüd kirja kirjutades on mul põsed silmade alt paistes nagu oleks seal kupud. Natuke googeldamist ja asjad ongi selged.

Mul pole küsimusi, mul on vaid mu lugu, mida otsustasin ka Teiega jagada ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Alustan uuesti ja uue hooga. Võtan toitumise kontrolli alla ja püüan kogu kaotatu taastada. Olen abistanud ka teisi selles vallas, seega oleks hüpokraatlik mitte endaga toime tulla.

Kõike ilusat!

Lauri

Teinekord mine erakorralisse vastuvõttu. Mina olen ammu loobunud abi saamast enda perearstilt ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ja mis selle haiguse nimi siis on, mis nii rängalt laastas?

Ma käin jõusaalis kolma korda nädalas. Pole enam päris algaja ka. Aasta ja pool käinud, kava on muutunud ka. Praegune kava on järgmine:

Surumine kangiga lamades 3 x 6 – 8

Käte kokku viimine trenazööril istudes (Liblikas trenazööril) 3×8-10

Surumine hantlitega kaldpingil 3×8-10

Alatõmme trenazööril, kitsas haare 3×8-10

Tõmme plokil ülalt kukla taha 3×8-10

Õlatõste hantlitega seistes 3×8-10

Õlatõste smithi masinal 3×8-10

Käte kõverdamine tagatoengus 3×8-10

Käte kõverdamine masinal(Nööriga) 3×8-10

Küünarvarte kõverdamine hantlitega istudes 3×8-10

Küünarvarte kõverdamine kangiga seistes 3×8-10

Pöiasirutus trenazööril istudes 3×8-10

Jala sirutus ette trenazööril 3×8-10

Jalgade tõsted toengus max

Keretõste kõhupingil max

Kerekallutus hantliga seistes küljele max

Et mis keegi arvab? Et peaks minema juba edasijõudnute treeningkava kallale või mis ?

Poolteist aastat oled järjest sellist kava teinud. Minu lugupidamine Sinu meelekindluse ees ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nüüd soovitan treeneri poole pöörduda ja asjad tõsiselt üle vaadata. Jõudu ja jaksu. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma ei hakka enam 4063ndat kõtekõverduste teemat tegema, küsin siin samas, et kui ma teen nii 3×50 kätekõverdust, siis kas see kasvatab natukenegi lihast või annab vähemalt välimust? Kasutan muidugi ka erinevaid kaldeid ja tehnikaid.

Või tuleks tingimata lihase “suuruse, välimuse” muutmiseks mingi raskus selga panna?

Mingi päris põkiks ka ei ole plaanis saada, aga midagi sellist võiks olla:

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://…680&bih=899

Aga miks 3 korda 50, oma keharaskusega harjutusi(kätekõverdused, lõuatõmbed jne) enamjaolt tehakse siiski suutlikuseni, muidugi välötida rapsimist, siis võid ka kellegi selga istutada ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Erinevad kalded ja käte asetused kõverduste ajal ei mõjuta lihaskasvu kiirust vaid mõjuvad erinevatele lihastele.

63 või 31 ?

No ikka 63, maratoni ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

no seda küll, aga eks ma üritan toitumist ka jälgida, aga kuna ei ela üksi, siis päris kava järgi süüa ei saa

ikka söön seda mida teisedki…niiet seal väga palju muutusi teha ei saa kahjuks.

Ma ka ei ela üksi, kuid süüa sab ju ikka oma kava järgi või sunnivad teised Sind oma toitu sööma? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>