Moger
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kuna see teema on siia juba loodud, siis uuriksin, kas keegi aktiivselt seda dieeti ksutab ka ja millised on tulemused?
Kuidas võib mõjuda 300-400g valkude päevane (õigemini siiski ülepäeviti) söömine? Siin on olnud juttu valgu liigtarbimisest tulenevast neerude ülekoormusest, muna ja muude kõrge valgusisaldusega toiduainete kõrges seleeni sisalduses ja kõrge valgusisaldusega toitude söömisest tulenevast vere ph taseme tõusust.
Ei ole eriliselt võimas, aga toime on täitsa olemas.Mõju avaldab ka kalavalk, nii et parem on tervet kala süüa, mitte ainult õli.
Mõju avaldab veel roheline tee (kofeiin + EGCG). Kohv (kofeiin) toimib ka, aga roheline tee on palju parem.
Tõeliselt võimsad asjad on kas keelatud, või hormonaalsed retseptiravimid.
Liigeseid ei keeranud tuksi sellise järsu koormusetõusuga?
Pealegi ma väga kahtlen, et sellise kaalualandamise meetodiga lihasmass ei kao, mis oli käesoleva teema eesmärk. Algajal puhul on asi muidugi ernev.
Ainult jõutreeninguga võib tõesti paari aastaga ühekülgse koormuse tõttu tekkida südamerikked. Regulaarne aeroobne treening on seetõttu hädavajalik.
Südamelihase põletiku põhjused võivad olla aga tunduvalt laiemad, kaasaarvatud mingi viirus jms. Taastuseks peab rangelt kuulama arsti soovitusi ning jõu treening tuleb mõneks ajaks katkestada. Ravina määratakse tihti Panangini kuur, mille teen profülaktika mõttes isegi aeg-ajalt läbi.
Toitumise seisukohast pead jälgima oma tasakaalu kaloraasi, mis treeningu puudumise tõttu nähtavasti langeb ja vanast harjumusest nüüd üle süües võib rasv tõesti kogunema hakata.
Samas ei tohiks aga kaloraasi ka liiga madalaks lasta, sest siis kaotaksid lihasmassi kiiremini, mis jällegi omakorda südame seisukohast oleks parem, sest suure lihasmassi “elus hoidmine” nõuab südamelt jällegi lisapingutust.
Südamelihase põletik iseenesest ei ole maailmalõpp, aga kui jääb korralikult välja ravimata, siis võivad tüsistused sind veel pikaks ajaks kimbutama jääda.
Edu paranemisel.
Ära banaani küll teiste puuviljadega ühte patta pane. Halvemad valikud on õunad, pirnid, ploomid.good to know!
Artikkel oli primitiivne. Yks r2igeim asi sealt…yhele pulgale l2ks nii k6rge fruktoosisisaldusega maisisiirup kui puuvili. K6ik yks kompott.Saan aru, et fruktoosi (millest see artikkel ju rääkiski) seisukohast see nii ongi – see ei tee artiklit minu arust primitiivseks vaid rõhk on teises kohas – kõrvale on jäätud vitamiinid ja mineraalid, mida puuviljadest lisaks saab, sellest on kirjutatud juba miljoneid artikleid.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ehk teisisõnu ei tohiks kogu oma trennijärgset süsivesikuvajadust täita AINULT puuviljadest, banaanid kaasa arvatud?
Ei ole yksk6ik, mida tarbida, kuid ma olen loomult nn laborirott ja suhkru tarbimise yle vaielda ei viitsi. Kui on mingi moment teile teha midagi puust ja punaseks siis vast oleks m6tekas…Ei olegi plaanis vaileda suhkru tarbimise või mittetarbimise kasulikkuse üle, soovisin arvamust konkreetse artikli kohta.
Kuna siin teemas pole see veel läbi käinud, siis alustan ise:Fruktoos ei taasta lihasglükogeeni varusid, vaid liigub otse maksa. Maksa glükogeenivarude maht on väga väike ja kui see täis saab, muutub ülejäänud keharasvaks. Puuviljad sisaldavad muidugi ka teisi suhkruid, kuid fruktoos on põhiline.
Kuna treeningjärgselt oleks vast mõttekas keskenduda just lihasglükogeeni varude taastamisele, soovitaks näiteks kokteili dekstroosist ja maltodekstroosist. Paljudele on ka dekstroos liiga kiire ja sobivaimaks on osutunud just maltodekstroos (gluteenivaba, N: MALTO6).
Tänan, põhimõtteliselt see jutt kinnitab artiklis väidetut. Loogiline ja arusaadav.
Mina täidas suure osa oma treeningujärgse süsivesikuvajaduse viinamarjasuhkruga -traubenzukker (glükoos).
Selline artikkel : Fruktoos või glükoos?Kus on väidetud, et ei ole ükskõik milliseid süsivesikuid süüa. Ootaks asjatundjate kommentaare.
Et ei oska keegi miskit tarka kosta selle peale?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pakun, et selliste kaalude eesmärk ei peagi olema absoluutselt õige rasva% määramine, vaid muutuste jälgimine.Just nii ongi ja ainult nii saavad sportlased seda ka võtta!
Otseselt EI OLE VÕIMALI mõõta keha rasva sisaldust (otseselt on võimalik tõesti mõõta vaid laiba puhul, kui kõik rasv välja keeta ja siis ära kaaluda või midagi). Ehk ei saa rasva muus kehast eraldi võtta ja selle kogust kuidagi otseselt mõõta. Kõik meetodid põhinevad kaudsel mõõtmisel (nahavoldi paksus, elektritakistus, keha mahu mõõtmine – uputusmeetodi puhul jne. – kasvõi peeglist vaatamise meetod) ja statistikal – stiilis, sellise nahavoldi paksuse, elektritakistuse, pikkuse, kaalu, vanusega mehe/naise rasvaprotsent on keskmiselt x% Ja nii – ligikaudselt – töötavad kõik meetodid, osad täpsemalt, osad ebatäpsemalt. Elektritakistuse mõõtmise meetod töötab seda ebatäpsemalt mida suurem on keha lihase % ehk mida suurem on inimese kõrvalekalle keskmisest. Samuti oleneb keha elektritakistus keha vedelikusisaldusest (nagu eelpool mainitud), seetõttu peaks mõõtmise läbi viima enam vähem samal ajal iga päev, näiteks hommikul enne sööki, pärast wc ringi, et keha vedeliku kogus oleks alati enamvähem ühesugune. Mitte nii, et enne sauna ja pärast sauna, sellise mõõtmise tulemus on pointless – kusjuures, tulemust võib mõjutada ka see kas jalad on mõõtmise hetkel märjad või kuivad.
Nendel põhjustel mõjutvad tulemusi ka vanuse, pikkuse vms andmete muutmine seadmes.
Seega ei ole probleem mitte seadmes vaid meetodis üldisemalt.
Seda rasva % näitu ei tasu võtta kui tõde vaid jälgimaks muutust ajas.
Erilist vahet ei ole kas saad selle süsivesiku glükoosist, fruktoosist või ka siis saharoosist kui tegemist on jõusaalijärgse toidukorraga. Sokolaad ei ole kõige mõistlikum lahendus kuna sisaldab suurel määral ka rasva.Selline artikkel : Fruktoos või glükoos?
Kus on väidetud, et ei ole ükskõik milliseid süsivesikuid süüa. Ootaks asjatundjate kommentaare.
L.
