MissMurder

Tolle blogiga oli mitmeid aspekte mul mõttes muidu, aga põhjenduse sa juba eelmsie postitusega said ühelt inimeselt ja kusagil päris eespool ilmselt põhjendasin ka põgusalt miks blogindus hea oleks.

Üks asi on see, et näiteks algajatele investoritele soovitatakse Päevikut, tänapäeva mõistes näiteks blogi siis. Pannakse kirja, mis õpiti, mis valesti tehti, hiljem analüüsitakse taas üle. Seda tehakse mitmel elualal muide, mitte ainult investeerimise maastikul, siinsamas saidil ka blogeeritakse, jõusaalis käiakse ka Paber päevik käes ringi, see aga it-ajastu mõistes suht mõttetu, kui ta sellsiele ahjukütmise-formaadile jäädvustubki ainult. Et see on selline levinud metoodika maailmas, ja sellest põhjendusest peaks piisama, et seda kuulda võtta.

Lisaks, blogiga on psühholoogiline aspekt, aitab psühholoogiliselt, motiveerib täita, inimpsüühikale meeldib sedalaadi asi nagu bloog, see on nagu soki kudumine, kulgeb ajas, see rahuldab aju, seal on lisaks kulgemise-mõõtmele muidki psühholoogilisi nõkse sees, see asi toimib.

Blogiga tahtsin testida, kas suhtud asja suure ausa sooviga, või mitte, sest suure soovi omaja kasutab iga õlekõrt, sh ka blogi, kui talle seda pakutakse asjatundjate poolt. Et kui tuleb selline jorin vastu, siis ilmselt pole inimesel siiski soovi end aidata, ja käesolev topic läheb ajaloohõngu, ja defineerub hetke-emotsioonil tekkinud mölavajadusele, subjekt lihtsalt tuli mölama, probleemi polnud otseselt kaaluga küll mitte. Et sedalaadi asja saab testida, kui inimesele pakud midagi, ja ta reageerib laisalt vm moel kahtlaselt, no siis selge.

Üks lisaaspekt on see veel, et sulle anti päris palju konsultatsiooni siin tasuta, et üks viis kuidas sa saaksid ise omalt poolt ka anda, olekski see, et asjatundjad saaksid näiteks blogist jälgida pikka perioodi, kas nende soovitused ka kasulikuks osutusid, ja on muul moel hea, kui uus bloog olemas sinu poolt, või siis muul moel anda märku, et siinne jutumull kasulikuks osutub, et mingit sinupoolset reaalsemat panust oleks üsna ootuspärane oodata.

Lisaks on paar aspekti veel, miks see blogindus hea on.

Et sedalaadi aspektid blogi pakkumisega mõttes liikusid, natuke pakkus ka nalja muidugi too blogi suhu surumine, ses suhtes polnud kavatsused head, vabandused siis ses suhtes. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ei, pole midagi. Ma lihtsalt ise poleks selle peale tulnud.

Nii tihti kui võimalik hakkan kirjutama siis. Siis ehk saan ka rohkem abi ja suvel enam nii ei häbene end.

Suur tänu Sulle. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma pole selle mõnitamise teemast üleüldse täpselt aru saanud, et miks hakatakse kedagi mõnitama. Saan aru, et kaasõpilased võivad vahepeal väga õelad, kuid midagi peab olema valesti ka sellega keda mõnitatakse. See on muidugi vaid minu arvamus!

Sellepärast et see keegi erineb teistest. Sama on näiteks emodega. Nad erinevad teistest ja väga palju mõnitakase neid. Või näiteks neid , kellel on roosa pea või midagi. Kohe kui keegi on erinev, siis on mõnitamine kohe ka lahti. Ma saaks aru kui ma teeks midagi. Aga ei, ma olen lihtsalt paks.

Jumala eest, anorektsiat ära küll siin praktiseerima hakka. Arenev ja kasvav laps vajab toitaineid ja sööki mitte näljutamist. Seda ära mitte mõtlegi.

Ma soovitan sul iga õhtu kepikõndi käia harrastamas. Ikka suured ja pikad ringid, no ikka 4km või rohkem. Ise vaata mingi hea ring välja mis on sobilik ja piisav Sinu jaoks. Peale seda võiksid käia ujumas ning jooksmas. Talveajal kui lund on siis võiksid ka suusatamas käia, aga noh preagu ei ole, aga pole välistatud et ei tule, siis soovitan ka suusatada. Väga hästi treenib jalgu. Hoia ainult toitumisel silma peal ja rämpstoidust kui sellisest hoia hea ringiga eemale.

Võiksid öelda kah kus linnas elad ja mitu jõusaali seal on? Äkki on kuskil mingi väiksem koht kus vähem rahvast ning õhtusel ajal vanemad inimesed ka tavaliselt, kes ei vaata mõnitavalt, kuigi ei garanteeri sest jobukakke on igalpool.

Blogi võiksid teha enda jaoks, sest kui teed kõvasti trenni kuu aega siis vaatad milline sa olid kuu aega tagasi. Samuti kirjutada mis igapäevaselt tegid ja mida sõid. Piltide pealt tulemusi vaadates suureneb tahtejõud ja jõuad eesmärgini kiiremini

Edu!

Ma proovin mitte praktiseerida.

Jooksmas ma ei saa käia. Mul põlved ei luba. Kui minu teha oleks, siis ma ainult ujuks. See lihtsalt vabastab kõigest pingest, aga viimasel ajal olen sellest eemale hoidnud. Liiga häbi. Aga nüüd hakkan esmaspäeva õhtuti käima.

Valgas elan. Minu teada on siin ainult üks jõusaal, kus käib terve linna rahvas. Ja seal on alati keegi, kes midagi minu kohta öelnud on.

Blogi peale ma mõtlen. Äkki alustangi homsest, kuigi homme möödub päev suhteliselt shopates ja autoga sõites. Õhtul ma äkki isegi proovin joosta, kuigi ma pole kindel, et ma saan. Kahjuks on libe ja miinus kraadid, muidu sõidaks meelsasti ka rattaga.

Aga kas oleks mõtekas aeg uuesti kirja panna Tartu endokrinoloogi juurde? Äkki tema oskab ka aidata.

Loen ja loen ja inimesed vist üldsegi ei pane tähele ,et tütarlaps hakkab siin anoreksiat praktiseerima. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Seda ei soovitatud sulle, maximus89 ütles seda irooniaga!

Ei tundund küll. Ta ütles umbes nii ‘ noh muud ei jää siis üle kui anoreksiaks hakata ‘ või midagi taolist. See ei tundu küll iroonia moodi.

No kui sa jõusaalile nii vastu oled, siis käi ujumas. Ilmad soojemaks lähevad käi rattaga sõitmas ja tee aeroobset treeningut! Küll siis ka tulemused hakkavad tulema.

Hakkangi käima esmaspäeviti ujumas. Ja mis ring oleks soovitatav rattaga sõita?

Selle kirjelduse ja mõne muu asja tõttu ma ilmselt tean kes sa oled. Vähemalt kõik viitab sellele. Väga tubli, et tellisid toitumis kava, ürita seda siis ka jälgida. Sinu jutust jääb mulje, et jõusaal on mingi jube koht, kus kõik ainult ootavad seda, et saaks kedagi mõnitada ? Hoopis vastupidi, kõik vaatavad hoopis sellise pilguga, et väga tubli, võtab midagi ette, et alla võtta. Jõusaalis käivad igasugu erinevad inimesed, olen näinud igasugu kehakaaluga inimesi. Kordagi pole veel kuulnud kedagi halvustavalt taga rääkimas. Soovitan jõusaali külastada õhtusel ajal pigem, kella 18.00 alates. Siis on rohkem vanemaid inimesi! Edu !

Oeh, mina sind arvatavasti ei tea. Aga palun, ära räägi teistele, et mul siin mingi teema on. Ma ei jõua muidu enam seda mõnitust taluda. Palun. Kui ka seal ei halvustata, siis paljud halvustajad ütleksid seda mulle otse näkku. Ma tean seda, ma olen kogenud. Lihtsalt ma ei taha sinna minna. Mul on liiga häbi.

Põhimõtteliselt tuleb nii välja maximus89 jutust, et ma pean anoreksikuks hakkama? See on ju tervisele kahjulik nii palju kui ma tean.

Isa oli mul noorena ülikõhn ja kõik isa poolne suguvõsa on kõhnu täis. Emal on mul ka mingi kilpnäärme haigus ja ta pole just kõige kõhnem, aga muidu ema suguvõsas on ka kõik kõhnad.

Ja endokrinoloogidega oli täpsemalt nii, et käisin algul ühe juures, tema ütles et mul on kilpnäärmes lõhed või lõhe, ütles veel et see pole minu eas loomulik, kutsus tagasi, järgmine kord kui läksin, siis oli teine arst, ta võttis ainult visiiditasu ja ütles et tagasi mul pole vaja tulla. Ema küsis, et kas mul on siis kilpnäärmel midagi viga, siis ta ütles, et tema pole minu arst, tema ei tea, et las ma lähen dieedile ja ütles et teda patsiendid ootavad ja saatis minema.

Muidu, kui mul vereproov tehti kilpnäärme kohta siis oli kõik korras. Aga pidevalt on mul äkki alatalituse märgid – mul on pidevalt külm, salli eriti kanda ei saa, tunne tuleb kohe nagu lämbuks, nõrk on olla, pidevalt väsinud ja olen hästi tujukas.

Siia saidile sain ma juhuslikult, äkki panin neti otsingusse kunagi “kaalust alla minek” või midagi taolist ja siis hakkasingi uurima seda saiti. Olen targemaks palju saanud aga ka samas olen end kasutuna tundnud.

Ja aitäh mõistva suhtumise eest jõusaali kohta. Nagu ma olen öelnud juba, ma ei taha enam olla see, keda narritakse. Tahan olla austatud.

Ära lahmi. Take it easy.

Aga oleks huvitav teada jah lähemalt su päevadest lähemalt. Mida sööd, mis kell ärkad, millega tegeled, elustiil jne. Mis on sinu jaoks tervislik toitumine jne.

Aile 25% on muidugi põhjapanev. Aga kui hea treeneriga ja kehaga sina peale saad, siis laabub kõik loodetavasti ilusti. Kui looduse poolt pole parimat kaasa antud, seda rohkem pead endast andma ja väike “piin” asja kõrvale on normaalne. Muidugi 20kg on ehk alguseks liiga suur eesmärk ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja vahepeal võiks olla nö vaheeesmärgid.

Mina isiklikult võtaks eesmärgiks 40kg maha saada, siis 20 tundub ju väga väike nr ja naljaasi ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

See jõusaali pelgamine. Mina soovitaks küll käia. Eriti kui seal ka jõusaali treenerid, kes saaks sulle aegajalt pilgu peale visata ja suunata. Omaette pimedas toas rapsides – pole minu arvates hea idee.

Tibid naeravad ja parastavad? Elad teistele või endale? Keda kotib, mida mingid tibid sust arvavad? Lase endale kole soeng, siis näed mis on olla põlualune ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Usu rohkem endasse ja oma eesmärkidesse ja need täituvad kiiremini kui loota võid.

Tavaliselt vaheaegadel ja nädalavahetusel ärkan 10 paiku. Siis söön esimest korda umbes alles 12. Ja söögiks on kas salat või liha/kana kartuliga. Ja siis söön õhtul viis-kuus. Ja ka mingit sooja toitu, aga kui ema ei ole teinud midagi, siis võileibu.

Kooli ajal ärkan 6.45 ja ei söö hommikul midagi. Koolis ostan vee, mida joon kuni lõunasöögini, milleks on salat, kuna kooli söögid, ma söön sealt väheseid asju. Ja õhtul söön sooja toitu enamasti.

Kui õppimisest aega jääb, käin ma väljas jalutamas. Nüüd viimasel ajal olen ka kõhulihaseid teinud erinevate youtube harjutuste järgi. Aga kahjuks alati on õppida nii palju, et välja ma ei jõua ja peale õppimist olen väsinud, aga nüüd ma pean lihtsalt hakkama natuke õppima, siis trenni tegema, puhkama ja õppima edasi. Suvel ma käisin pidevalt ringi ja elasin põhiliselt väljas, aga kaalust ikka alla ei läinud.

Ja ma ei taha ikka jõusaali. Seal võib parem olla ja kõik, aga need inimesed. Need tibid oleksid kõige väiksem probleem, aga minu klassi poisid. Nad ainult mõnitaks, ma ei suudaks nii. Niigi tänu nendele olen palju nutnud ja hinded on alla läinud. Ma ei suudaks rohkem kannatada.

Minu jaoks juba 5kg alla saada oleks suur asi, mis siis 20kg rääkimatta. Ma olen lihtsalt nõus kõike tegema, kõike mõtlema, peale jõusaali.