mikk2222
Forum Replies Created
-
Postitused
-
See käeshoitav rool ja need rasva mõõtvad kaalud näitavad veel ühte huvitavat asja.
NIMELT:
Kaalu ja mõõda enne ja pärast sauna.
Ja selgub, et saunas on rasva-% järsult tõusnud. Samas kui kaal on vähenenud 1-2 kg.
Nojah, tegelikult rasva% tõusebki ju saunas. Ütleme, 70 kg inimesel on 14 kg rasva (20%), siis pärast sauna on 68 kg inimesel 14 kg rasva – 20,6%.
Aga see on siiski väike ja ebaoluline erinevus…
Mida see närvisüsteem muidu nii väga öösel teeb pingsalt?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Unenägusid…
Teemasse tagasi tulles, ilmselt polegi siin midagi vaielda. Mina ja ROtter lähtume erinevatest eeldustest – ROtter eeldab, et maksa glükogeenivarud on magama minnes täis, mis hr Antsoni soovituste järgi (õhtused süsivesikud) nii ka on. Sellisel puhul võiksid hommikused süsivesikud olla tõepoolest liiast. Kui aga lähtuda tavapärasest (nn tibiajakirjade) segadieedist, kus tarbitakse õhtul rasva- ja valgurikast toitu ning minimaalselt süsivesikuid, hakkavad juba päeva teisel poolel maksa varud vähenema ja hommikused sv-d on õigustatud ning ei takista (ega otseselt soodusta) reljeefsemaks saamist.
Mida väiksem on füüsilise tegevuse aktiivsus, seda rohkem kasutatakse energiaks rasvavarusid. Magamisel kulutatakse energia saamiseks siiski rasvavarusid ja minimaalselt süsivesikute varusid.Närvisüsteem kasutab ju ainult veresuhkrut st maksa glükogeeni, 10-tunnise öise paastuga ilmselt küllaltki märkimisväärses koguses?
Öösel lihaste glükogeenivarud ei vähene, vähenevad natukene maksa glükogeenivarud ja langeb vähe veresuhkru tase. Peale süsivesikurikka hommikusöögi söömist ja süsivesikute lõhustumist ning imendumist hakkab veresuhkru tase tõusma.Siiski, Zilmeri biokeemiaõpiku järgi kulutatakse ööga enamik maksa glükogeenivarudest ja hommikul on tingimata vaja süsivesikuterikast einet, et need varud taastada st et maks ei peaks hakkama tegelema glükoneogeneesiga (aminohapetest, glütseroolist jm-st veresuhkru tootmine), mis on raske ja kulukas protsess (maksa jaoks). Järelikult normaalse koguse hommikuste süsivesikute arvel pole võimalik paksuks minna! Nii vähemalt õpetatakse kõigile Eesti arstitudengitele ja arstidele. Erinevad alternatiivsed toitumisviisid (Antsoni (Atkinsi) valgu-rasva dieet, mida siin foorumis viimasel ajal julmalt propageeritakse) on ju ikkagi väga vähe teaduslikku põhjendamist leidnud ja laiemat tunnustust pälvinud?
Tglt;20kg aastas – see on ju tsipa alla 100g nädalas.Väike parandus siiski: 20 kg / 52 nädalat = 385 g nädalas (-2700 kcal nädalas ==> -385 kcal päevas)
Unlike conventional pedometers, Suunto Foot POD measures each individual stride separately, with two built-in acceleration sensors, ensuring highly accurate speed and distance measurements are displayed throughout your training, even if you vary your stride length.
You don’t need to provide information on your average stride length as the Foot POD measures speed and distance by tracking and recreating the movement of your foot through the air. Due to the simple calibration method the Foot POD adapts to each person’s individual running style with the result that distances are measured with 98% accuracy. http://www.suunto.com/suunto/main/product_…852723697223649
Ehk siis ta on ikkagi täpsem kui tavaline sammulugeja, sest arvestab ka jala liikumistrajektoori. Lubatud viga olevat +-4% ehk siis 25 km peale +-1 km. Aga min/km – sellist ühikut kahjuks ei näita, ainult km/h või miili/h.
Tere, mul on suunto t3. gps pod-i pole, seega ei oska kommenteerida. aga suunto pulsivööga on nii, et see on mul 1,5 aasta jooksul juba 2 korda välja vahetatud (saadetud Soome, kuu aja pärast saadud uus vöö vastu). kell lihtsalt ei mõõtnud pulssi, vahetasin patarei ära (vööl+kellal), aga ei midagi. praegu viisin 3. korda poodi tagasi, seekord võeti kell ka ära, nii et ei saa kasutada ka FootPodi jooksudistantside mõõtmiseks.
