Mikk Raudsepp

Kuna kaaluteema pakkus peale eelmist postitamist kõneainet, siis sellega ka jätkan.

Kaalu on raske peale võistluseid hoida. Raskendavad faktorid on veel kinnijooksnud dieet, suur kaalulangus, liiga pikaajaline dieet, normaalsuse piiridest väljumine. Kõik need tegurid hakkavad pärssima keha normaalseid toiminguid. Need on omavahel seotud, nt liiga kõrge rasvaprotsent määrab selle ära, et peab tegema pika dieedi, samas kui aega lühendada on suurem võimalus, et dieet jookseb kinni, mis jällegi paneb tegema ekstreemsusi (normaalsuse piiridest väljumine). Plaanimine, ettevalmistatud kaalugraafik, juba aasta aega ennem valmis pandud makrotsükli kuupäevad. Kasvõi siis massiperioodi ja kaalulangetusperioodi näol. Ennem juba näha palju peab ikkagi alla võtma, küsida teadjamalt inimeselt kui palju peab maha võtma, et tuleks võistlusvorm. Kasvama, suurema töö peab ära tegema massiperioodil ning kaalulangetusperioodil peab ainult lihasmassi hoidma ja rasvaprotsenti langetama.

Endalgi lendab kaal alati raketina üles, kuna mu normaalkaal ongi natuke kõrgem. Sealt tulevad alati pikad miinuskaloraažil oldud kuud. Pool aastat 0,5kg nädalas alla võtta võib alguses lihtne tunduda, aga poole tee peal selgub, et kõik ei lähegi nii libedalt. Tekib kerge taastumatus, liigeste/sidemete eest peab hoolt kandma, siia juurde võib veel panna selle, et kui ollakse 100% lainel, jääb mõistus lõpuks “haigeks”. Selles mõttes, et kui ei lubata endale midagi, ei tõmmata vahepeal teadlikult tagasi. Kergem treening, kaalu langemise asemel hoidmine. Viimast muidugi siis, kui on aega, alati tasub plaani juba sisse panna 2-3 nädalat lisaaega. Olenevalt muidugi perioodi pikkusest.

Mida läbimõeldum on tegevus, seda vähem on ruumi vigadeks. Kuid praktikas tuleb neid alati ette, kuna kehaprotsesse on raske jälgida. Alati ei anna soovitud tegevus vastavat reaktsiooni. Minu puhul ongi tavaliselt see, et ma hakkan kõrge kaalu pealt tulema ning kaalulangetusperiood venib liiga pikale. Kui sealt ahelatest lõpuks vabaks saab, siis ei saa enam pidama. See kord andis veel juurde lõpu ekstreemsused. Peale kõike seda pulli on mõistus nagu “haige”, iga kord on söögilauas tõmmata hingetuks. Poes on raske käia, ostukorv täitub kiiresti igasuguse jamaga, mida tegelikult ei tahaks suu lähedalegi panna. Mis sest, et neid asju mis sinna sattusid, ei tarbinud ennem. Kuid nüüd saab süüa ja peab kõike proovima, sööma, maitsma. Isegi ei taha, kuid peab ostma, “kuna nüüd ma ju saan süüa”.

mis see vajalik kaalunumber oli siis euroopakatel? 80kg?

Jah.

Pole midagi tükk aega kribanud kuna peale võistluseid olen suunanud kõik jõud kooli. Jätkan kirjutamist sealt kust pooleli jäi, pole jõudnud veel enda mõtteid võistlusest ega selle järgset kirja panna.

Kokku tuli see hooaeg kolm võistlust. Eesti Karikavõistlus, Balti Matš ja Euroopa meistrivõistlused. Kõigil kolmel võistlusel tulin oma kategoorias esikohale. Kõikidel võistlustel edestasin küll teisi, kuid kõik võitlused olid omamoodi erinevad. Juba EKV ajal olin omadega “kinni jooksnud” ehk kaal ei langenud plaanipäraselt. Lahti seletatuna, kaal ei taha enam langeda, kärbid normaalsuse piires toitu/lisad trenni, kuid see ei anna soovitud efekti. Metabolism on aeglustunud ja keha protsessid ei tööta päris nii nagu peaks, siis on väga raske arvutada, et kulutan nii palju, siis peaks kaal sedasi langema, kuid tavareeglid ei taha siis kehtida. See sunnib ekstreemsusteni, muidugi on parem neid vältida. Tavaliselt tekib see siis, kui kaalu langetatakse liigese agarusega, jäädakse ajahätta, vaja kuskile kategooriasse sisse saada ja on vaja hakata trikitama.

EKV: Tegin eelmine päev veel aeroobse ja kangitrenni. Ennem võistlust andsin natuke rohkem tavatoitu peale, hommikuks natuke rohkem müslit, lihtsalt et oleks energiat. Lava peal ei olnud muidugi tulemus see mis ta oleks võinud olla. Jaksasin lihaseid pingutada, kuid selline üldine väsimus ja taastumatus oli sees. Ma arvan, et rohkem jäi selle taha, kui millegi muu. Peale seda võistlust kahtlesin selles, et kas ma suudan EM-iks olla ideaalses konditsioonis. Et keha ei oleks väsinud, lihas kannataks pingutada jne. Õhtul võtsin otsuse vastu, et söön normaalselt, see oleks viimane aeg kui saab natuke kehal lasta kosuda. Eriti midagi juurde ei visanud, kuid eriti paremaks ka ei teinud.

Balti Matš: Siin ei olnud enam nalja ja kaks päeva ennem seda tõmbasin päevase kalori hulga 1200 peale. Läksin peale täiesti tühjana, ennem võistlust sõin kaks banaani lisaks. Võistlustele minnes oli kaas 84kg ja nii oli ta ka tagasi tulles. Jäänud oli nädal aega ja 4kg. Kaal oli küll 84kg, kui pilt ei olnud see mis olema oleks pidanud, kuna koos kaaluga ei tekkinud enam paralleelselt vormi paranemist. Märksõnadeks väsimus, kalorsus ei vasta koormusele. Toon välja pildi, mis on tehtud 06.04, kui mu hommikune kaal oli 84,8kg, pilt ei ole muidugi ei tea mis terav, aga midagi ikka.

EM: Peale Balti Matši alates pühapäevast sõin 400-500kcal päevas, et kuidagi need 4kg alla saada. No peab lihtsalt minema. Hommikul ennem ärasõitu sai ennest veel saalis liigutatud. Kerge seljatrenn alla, kuna hommikul oli kaal veel 83kg. Kaalumise hommikuks olid näit langenud 82kg peale, kontrollkaalu ei olnud, kui käisin ennast kuskil keldris kohvri kaalu peal kaalumas. Päeval piirdusin ühe klaasi veega. Duššitamine algas vaevarikkalt, keha ei tahtnud kuumaks minna, kuna see vee juga oli lokaalne ja tervet keha oli raske kuumaks ajada. Nii pidi seal kannatama ja tantsima dušši all. Peale mõnda raundi olid alla tekkinud kontrollkaalud, kuid kaal näitas 81,3kg kui ma ei eksi. Nii läks möll uuesti lahti. Kuid see tõmbas jumala kapsaks ära, söömata, joomata, lihas pehme. Tõmbas rõhu kõrgeks ja südame puperdama, ott andis head nõu ja sõin ühe 75g energiageeli mitmes osas ära. See tegi olemise natukene muhedamaks ning ennem kaalumist müttas Ott seljas ning grammi pealt sees ma olingi. Õhtul sõin ikkagi soolata toitu, kuna seda ei olnud mitu päeva saanud, ainult muna ja köögivilju. Liialdama ei hakanud, umbes: 100g riisi, 40g ketšup, 250g salatit, 50g kana, kõik asjad ilma soolata. Juba õhtuse toidu peale tundisin, kuidas jaksan pingutada, poose hoida ja tunnetada lihast. Kõik tundus hea ning oli vaja seda lihtsalt hoida. Hommikul suurem ports putru ja ennem võistlust kaks energiageeli. Kõht hakkas küll ennem lõppu tühjaks kiskuma, kuid ei hakanud sinna midagi peale haukama. Hea oligi, kuna peale võistlust ma nägin kuidas lihtsalt tundidega kadus vorm uduloori alla. Järgmine päev olin juba paistes nagu oleks kuskil mesilastarus maganud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Kes siis veel ei tea mainin ära, et juuniorite absoluutsest meistritiitlist jäi mind lahutama 1 punkt.

EM-i puhul mängis ka minu kasuks see, et kaalumisejärgsel päeval oli ära kogu võistlus, ei olnud mingit küpsetamiset hotellitoas. Naks kaaluma, naks lavale, naks medalid kaela. Kuid tõesti seekord kukkus lõpuks ilusti välja, olid need konarused mis nad olid, kuid lõppresultaat oli hea nii vormi kui ka koha poolest. Kõige magusam ongi selline võit, kus on hea konkurents, normaalne hulk võistlejaid ja enda vorm on hea. Pole midagi öelda seekord läks täkesse.

Be sure you have the latest Adobe Flash player http://www.adobe.com/support/flashplayer/downloads.html .

Also flash players might be problematic on tabs etc.

Ülle on mind(Otti) korduvalt kutsunud Raplasse seminare tegema ja olen seal ka korduvalt käinud, väga vahva inimene.

Mikk on minu kaisus…. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Miku kaalust ei tea me suurt midagi ,sest kontrollkaalu ei ole veel üles pandud, kuid meest on kahju vaadata – tunnen kaasa kõigile, kes otsustavad oma elus nälgida… ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Meil Krissuga ei ole häda midagi, enestunne ok ja vorm ka – eks õhtul tuleb juba kaalumiselt ka vormipilte. Vahepeal käisime jalutamas ca tunnikese ja nüüd teeme enne lõunasööki aega parajaks. Venelased, kes kõrvaltoas elavad ajasid hommikul üles, räägivad nii kõvasti, arvavad, et teisi inimesi ümber justkui ei elaks – seinad on nagu paberist tehtud…keegi mööda koridori läheb ,siis on tunne et toas kõnnitakse.

Registreerisime ennast ära, toetasime ka rahaliselt IFBB… ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Naaber hotell

Kristjuu – õpib naertama, et laval ära ei ununeks, treenime seda kogu aeg

Käisime õhtusel jalutuskäigul ja sattusime penskarite tantsuõhtule – maja on neid puupüsti täis….

Tuled on peal ja ikka kedagi kodus ei ole

No väike vormikontroll ka