Mikk Raudsepp
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Iseloom on ka üsnagi geneetiline eeldus
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes.Jah, ma mõtlen seda artiklit.Ma loodan väga, et sa eksid selle tõlgendamisega… See ei oleks loogiline. Lihtsuhkur on lihtsuhkur ka siis, kui see on banaanis jne. Oh… tegelikult ma isegi tean, et sa eksid. Ma isiklikult käisin üsna hiljuti Zilmeri loengus
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga, ah…las see olla, niikuinii on see “vastuvoolu minek”. Inimene kaevab enesele hammastega hauda ja alati õigustab oma teguviisi.
“Mis on normaalne? See, kui sööja tarbib sahharoosi kokku vaid niipalju, et ta ei rahulda sellega rohkem kui 3…5% päevasest toiduenergiast”“Teiseks väga oluline on järgida järgmist. Tärklis(toidu põhisüsivesik kuna on glükoosi põhiallikas) peaks nüüdisaja normaalsöömises rahuldama mitte alla 75…80% ööpäevasest süsivesikute toiduenergiast. Teised toidusüsivesikud (sahharoos, fruktoos, laktoos, vaba glükoos, maltoos) kõik kokku ei tohiks anda üle 20…25% ööpäevasest süsivesikute toiduenergiast”Otse raamatust.
eh…loe edasi. Mis raamatut sa hetkel tsiteerisid?Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm (2007),Normaalne söömine,2, Avita.
Kui sa mõtled nt seda Õhtulehe artikklit. Professor Mihkel Zilmer: «Suhkur ei ole valge surm!»
Suhkur (seega ka tavaline lauasuhkur ehk sahharoos – glükoos + fruk toos). Normaalne päevane suhkrukogus on 3–5% päevasest toiduenergiast.Siin on mõeldud ainult suhkrut mitte kõiki lihtsuhkruid kokku.
Mikk ma tõstsin kaks sinu teemat kokku, mis on tegelikult üks – ehk valmistumine MM -ks. seega siis ei pea mõlemis paralleelselt vastama, loodan et sa ei pahanda….” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma tahtsin ise seda ettepanekut järgmine ülevaatus teha, kuid tundub, et sa loed mu mõtteid.
Oled kindlasti arvutanud ka seda palju su toitumine maksab, ühes kuus näiteks.Ei, seda ma ei ole kokku löönud.
Korralik ülevaade, edu edaspidiseks.Tulen korraks tagasi esimese kirjatüki juurde.
Kui oled Mellistest pärit ja natukene klassikalist tõstmist tegid, siis pidi see olema vanameister V. Korobovi juhendamisel.
Nüüdseks on Melliste tõstekollektiiv arvestatav tegija klassikalise tõstmise maastikul Eestis.
Andekamad noored on ka EMile pääsenud.
Kahju, et Viki sulle tõsist klassika pisikut ei suutnud edasi anda, nagu näha siis väärt spordimees on sinust sirgunud, kindlasti oleks ka tõsine tõstja tulnud.
Parimat
Ma olin siis jube noor, ei mäleta kes juhendaja oli. Kuid jah, ma ei saanud seal piisavalt kaua käia.
“…süsivesikud: 50-60%, rasvad: 25-30%. 250g, puuvilju, 250g juurvilju. 1/3 küllastunud rasvhappeid, 1/3 monoküllastamata, 1/3 polüküllastamata. Süsivesikutest 75-80% (tärklis), 25-30% (sahharoos, fruktoos,laktoos,glükoos,maltoos), esimene pool on aeglase imendumise kiirusega. Süsivesikutest veel rääkides siis peaks päevas 20-35g kiudaineid saama. Kunagi ei ole isegi kasuliku ületarbimine kasulik ja siingi ei tohi kiudainetega tohutult liialdada. “Kui tärklisele on arvestatud 75-80 % siis lihtsuhkrutele jääb 20-25 %… seda esiteks…ja kui süsivesikutele on arvestatud 60 % …, kui nüüd edasi arvutada siis üldkaloraazhi juures jääb lihtsuhkrute osakaaluks 15 %, mis on vähemalt kolm korda nii palju, kui prof Mihkle Zilmeri (keda te vist tunnustate) arvates mõistlik tarvitada on. Üs vaata oma põhialused uuesti üle.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kiudaineid tavatoidutoiduga “üle süüa” on väga raske.
Edu!
Lihtsuhkrute osakaalus on tulnud näpukas jah, see peaks olema 20-25%. Ma ei jaksanud enam kirjatüki lõpus kõike üle vaadata. 20-25% on raamatust kontrollitud ja täiesti õige number.
Mikk!Kuidas ettevalmistused sujuvad? Hoia meid selle teemaga siin ikka kursis!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuulõpus saab uue fotoseeria, kuid ettevalmistus on kenasti sujunud. Eks uued pildid räägivad enda eest.
Noo… käib kah.
SIIT
Toitumine
Tahtsin küll juba nädala sees mõned read kirja panna, kuid tänagi sain alles oma koolitükid tehtud. Nagu lubatud kirjutan tänases postitused oma toitumisest.
Toitumine peaks olema iga sportlase nurgakiviks. Mida kurnavam on treening seda suuremat rolli see mängima hakkab. Muidugi ei näe selle järele vajadust inimesed, kes käivad 2 korda nädalas palli toksimas. Kuid korraliku toitumise juures kiireneb taastumine, arenevad füüsilised näitajad kiiremini edasi ning igasugused väiksed kehalised protsessid toimivad paremini, mis annavad summeerituna jällegi oma ahela ketilülis. Toidu osas peab säilitama kainet mõistust, et ei langeks reklaami ohvriks. Kuna enamik reklaame on täis meelitavaid hüüdlauseid: täistera, rasvavaba, kolesteroolivaba,tervise jne. Siin tulebki mängu endi teadmised ning oskus ikkagi paki pealt lugeda mida see toode sisaldab. Igale teisele pagaritootele on peale kirjutatud täistera/tervis, kuid pakendilt lugedes näed ilutsevad nisujahu kirja. Seetõttu ongi hea omada mingeid baasteadmisi toitumisest. Tooted, mida otsida poelettidelt. Eelista alati liha, erinevatele lihatoodetele on kõike muud peale liha sisse pandud. Leivast eelista rukkileiba. Leivad, mida ma olen poelettidelt leidnud: Ott-i leib, 100% rukkileib (sellises poolelgi oranžis kotis), Öko Vändra rukkileib. Müslidest naturaalsed, Veski-Mati omad peale roosa ja SchneeKoppe omad, mis on sisult ning ka maitselt hea.
Selline on minu päevamenüü:
(näeb selline imelik välja, kuna mul on see enda programmiga kokku liidetud
alguses tuleb toode, liik, kogus, selles koguses olev valk, süsivesik, rasv, kcal)
mysli_Shnekopf teravili 100.0 9.30 64.10 4.20 331.0
piim piimatoode 200.0 6.60 9.40 5.00 108.0
kohupiim_vanilli piimatoode 150.0 20.55 16.80 0.15 150.0
banaan puuvili 120.0 1.20 24.00 0.00 111.6
riis_pruun sys 90.0 2.34 25.38 0.99 121.5
kapsa_kurgi_porro_salat k88givili 200.0 1.40 7.00 0.00 39.2
veise_sisefilee liha 90.0 26.44 0.00 4.50 146.7
ketsup sys 35.0 0.31 8.44 0.04 36.0
hapukoor piimatoode 25.0 0.75 1.00 2.50 29.5
leib teravili 40.0 2.96 18.48 0.60 88.0
veise_sisefilee liha 100.0 29.38 0.00 5.00 163.0
riis_pruun sys 90.0 2.34 25.38 0.99 121.5
kapsa_kurgi_porro_salat k88givili 200.0 1.40 7.00 0.00 39.2
kreeka_p2hkel p2hkel 25.0 3.58 4.57 15.48 173.8
hapukoor piimatoode 25.0 0.75 1.00 2.50 29.5
ketsup sys 35.0 0.31 8.44 0.04 36.0
shake toidulisand 80.0 31.20 38.88 3.52 310.0
banaan puuvili 120.0 1.20 24.00 0.00 111.6
mandlid p2hkel 40.0 8.44 5.52 21.40 251.2
tomat k88givili 200.0 1.40 7.40 0.42 40.0
muna muna 0.0 0.00 0.00 0.00 0.0
kodujuust_4 piimatoode 200.0 32.00 5.20 8.00 220.0
leib teravili 25.0 1.85 11.55 0.38 55.0
Summa:
Valk:185.7 Sysivesikud:313.5 Rasv:75.7 Kcal:2712.4
Protsendid:
Valk:27.4 Sysivesik:46.2 Rasv:25.1
Üldised reeglid toitumiseks. Makrotoitainete soovitan muidu tunnustatud vahekorda- valk: 10-20%, süsivesikud: 50-60%, rasvad: 25-30%. 250g, puuvilju, 250g juurvilju. 1/3 küllastunud rasvhappeid, 1/3 monoküllastamata, 1/3 polüküllastamata. Süsivesikutest omakorda 75-80% (tärklis), 20-25% (sahharoos, fruktoos,laktoos,glükoos,maltoos), esimene pool on aeglase imendumise kiirusega. Süsivesikutest veel rääkides siis peaks päevas 20-35g kiudaineid saama. Kunagi ei ole isegi kasuliku ületarbimine kasulik ja siingi ei tohi kiudainetega tohutult liialdada. Kuna Lahustumatud kiudained võivad häirida vitamiinide ja mineraalide imendumist. Milleks on üldse kiudained kasulikud? Kiudained seovad vett ja hoiab ära sellega kõhukinnisust ja- lahtisust, hoiab ära hemorroidide teket, käärsoole vähiriski vähenemine, seob sapikomponente, raskemetalle ja toksilisi ühendeid.
Söön täpselt plaani järgi, kõik toit läheb üle kaalu. Koolis on alati oma karp portsuga kaasas. Kaalulangetusperioodil vähendan ma natuke süsivesikute hulka ja valgu osakaal jääb samaks, kuid suureneb lihtsalt protsentuaalselt. Muidugi ma vahetan toorsalateid, hommikuti müsli asemel pudru (see on naturaalne müsli, kus on ainult 10g puuviljade näol suhkurt), puuvilju, lihasid jne. Lihaks on erinevad fileed, nädalas mõnel päeval kala, lihtsalt erinevate vitamiinide, mineraalide pärast ei tohiks toitumine olla liiga üksluine. Salatid eri päevil eri värvi. Kuna ma ei löö eraldi vitamiinide ja mineraalide koguseid kokku. Asi on lihtsalt selles, et alati ei jõua kõik kohale, mis on sellel produktil kirjas. Mingi osa hävib kuumutamisel, osa valgusega, osa vajab erinevaid ühendeid imendumiseks jne. See läheks lihtsalt natuke mõttetult keeruliseks ja nagu ma öelnud olen, üritan ma ennem suuremad grupid paika saada ning seejärel väiksematele osadele oma jõud suunata. Muidugi mängivad vitamiinid ja mineraalid suurt rolli, kuid iga ühendi paika saamine on keeruline. Seetõttu võtan ka lisaks Olimp vitamiini/mineraali kapsleid, hea sisu ja üllatavalt hea hinnaga.
Oleks tore kui see järgmine kord saabuks kiiremini
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Endal selline tunne, et rasva kadumise asemel tuleb seda juurde. Kaal õnneks angeb, aga siis on selline tunne, et lihas kaob.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Võimatu on peeglist eemale saada ja põdeda.Vaata maksimaalselt ühe korra päevas vorm üle. Muidu hakkad liiga palju muretsema, kuigi pole põhjust. Peale igat kahte tundi vormi vaadata ei ole mõtet sellises staadiumis, kuna tegelikult muutub vorm ainult sinu peas. On hea tuju, vaatad “ai kurat päris hea hea siit on vähemaks jäänud ja sealt”, kuid halva tujuga jällegi vaatad, “ai, ikka on udune, ilge pekimagu vaatab peeglist vastu”. Ongi, ära vaeva ennast mõttetute asjadega
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Toitumise kohta ootaks küll juttu!” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Teen jätku eelmisele jutule ära ja järgmisena räägin oma toitumisest.
Vaime treenitus …jätk
Selle postituse pühendan kaalulanguse perioodi mõtetele. Kõik kes on teinud enam-vähem korraliku vormi teavad mis see on. Palju on varjatud nüansse, mis võõrale silmale varjatuks näevad. Siin võib asjad endajaoks väga raskeks ajada. Võistlus läheneb, vorm ei ole nii hea, gripp kimbutab, väsimus on nagu oleks päev otsa rakmetega põldu kündnud ja natuke hajameelne olek. Tekib väikestviisi paanika ja hakatakse üle mõtlema. Tekib selline “enne testi” tunne, mille jaoks pole piisavalt õpitud, väike mõtlemiskramp. Hakkad mõtlema väikeste asjade peale, mis tegelikult ei oma nii suurt tähendust. Ma arvan, et vähem peaks tähelepanu pöörama kaunistustele ja üritama kõigepealt suuremad, tähtsamad vajadused paika panna. Selle alla mõtlen näiteks, et paljud hakkavad muretsema mingi suvalise vitamiini pärast, “oh, ma lugesin ühte artiklit, et B12 on vajalik erütrosüütide (punaste vererakkude) arenguks, mis peaks tähendama rohkem hapnikku. Kuid kõigepealt peaks keskenduma selle, et makrotoitained (valk, süsivesikud, rasvad) oleksid tasakaalus (järgmisel korral räägin missugust vahekorda mina kasutan), trenni mahud oleksid õigeid, harjutuste dünaamika oleks õige ning keha saaks õigel määral puhkust. Ühesõnaga hakatakse tegelema igasuguste nipsasjadega ning suunatakse oma energia valedele asjadele. Ka oma mõtteid saab suunata, kas ma mõtlen negatiivseid või positiivseid mõtteid. Kui püstitada hüpotees, et mul on päevas antud aega ja energiat kümne mõtte jaoks ning ma kulutan enda 7 mõtet mingitele masendavatele asjadele, osaliselt näiteks tänu kaalulangusele, kuna siis on meel kiirem mustaks minema. Meil jääb siis üle ainult 3 head mõtet. Iva on selles, et milleks kulutada ennast mõttetutele igapäeva tüüpilistele muredele. Keegi on viimase tilga kohvi kannust ära joonud, keegi sõitis liikluses nahaalselt ette, hommikul oli kaal natuke kõrgem kui tavaliselt jne. Mis sellest, kui mure on lahendatav, siis peaks seda analüüsima ja lahendust otsima, mitte selle üle masendust tundma. Kuna sellised lihtsad asjad hakkavad lõpuks mingil määral trenni mõjutama ning samuti mõjutab see hormonaalset süsteemi. Filmis “I wana look like that guy”, teema siin. Oli päris hästi näha, kuidas võistluste lähenedes mees oli murdumise äärel ja need kuud olid tema jaoks tohutu piinarikkad. Minu kaalulanguse periood on 6 kuud, kui ma oleks 6 kuud masenduses, mis siis minust alles jääks. Sellisel viisil oleks võistlusettevalmistus 2 korda raskem. Järgmisel korral räägin oma toitumisest. Kui vähemalt üks inimene on saanud sellest jutust motivatsiooni on minu eesmärk täidetud
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Vaime treenitus
Iga spordiala alus on vaimne vastupidavus. Kindlasti olete tähele pannud, et juba kehalise tundide ajal mingi suvalise harjutuse juures osad püüavad, teised mitte, mingi osa võtab pallimängu kirglikult, teised mitte. Inimese iseloom tuleb ennem geneetilisi eeldusi, kuna ma arvan, et Eesti siseselt saab võistelda pea igas alas, ilma et peaks olema mingeid geneetilisi eeldusi. On vaja kolosaalset töötahet. Seda sellepärast, et tegelik elu ei ole Teleturu reklaam, kus kõik tuleb kergelt ja kiiresti. Nüüd peab seal pilvepiirilt kuidagi turvaliselt alla saama ja aru saama, et reaalsus on see, et kõik tuleb raskelt ja aeglaselt. Sellega peab arvestama, kuna tavaliselt minnakse trenni ja mõeldakse ennem valmis ära, et ma kuu aja pärast olen hiiglaslike biitsepsitega, mis ei mahu enam mu särki ära. Kui kuu aja pärast seda tulemust sillerdavast peeglist ei näha, siis ollakse juba pettunud. Püstitage eesmärk ning reaalne kuupäev, kuna te selle vägitükiga võiksite hakkama saada. Alati on hea püstitada eesmärke, kuna nende täitumisel saab emotsionaalset rahuldust ja võib endale väikse õlapatsutuse teha. Mina teen näiteks nii: Väiksem eesmärk on mikrotsüklis rohkem tõsta (kindlad numbrid, nt: eelmisel korral kükkisin 180kgx5 siis järgmisel korral ajaks taga 185kgx5), makrotsükli lõpuks on võistlus, milleks valmistun. Seal panen paika mingi koha mida ma tahan saavutada. Muidugi ennem seeriat ajad ennast üle vindi mõttega: “Ma saan Colemaniks, ma võidan…., ma tõstan… ARRGHGHGHGHGHGH… jne). Need on sellised pilvepiiripealsed mõtted, mis aitavad selle viimase kokkutõmbe müofibrillidest kätte saada.
Jätkub…
Ma räägin alustuseks natuke üldisematest asjadest ja üritan minna vaikselt spetsiifilisemaks. Kui keegi tahab midagi päris elus küsida ja näeb mind koolis, trennis siis ärgu kartku ligi astuda. Revalis on treener nüüd ka vist ainult kaks korda nädalad ja ma arvan, et hüva nõu on vaja.
Pane ka oma toitumine ja trenn detailselt siia välja, siis saab aru kuidas ja kuhu sa liigud, muidugi kui aega saad.Ikka jah, lihtsalt ei tahtnud esimese korraga kohe romaani kirjutada
??:”>.Nüüdseks on juba foorumi külastajatele ära seletatud, miks Fasti teemad siin ilutsevad, nii et ma asun kohe asja kallale.
Nimi: Mikk Raudsepp
Vanus: 20.a
Sünniaasta: 15.11.1989
Pikkus: 178 cm
Koduklubi: Reval Sport
Postitused:
1)…
Lisandid:
Fast Muscle+, Fast Dextro, Fast Pump+, Fast Burner, Fast Joint+, Olimp vitamiinid.
Saavutused:
-3.koht MM-il juuniorite avatud klassikalise kulturismi kategoorias (2009.a).
-3x Eesti juuniorite absoluutne meister (2007.a,2008.a,2009.a).
-Juuniorite absoluutne meister Eesti karikavõistlustel (2008.a).
Kuidas minust kehaehitaja sai
Panen alguses mõned read kirja enda noorusest, mis juba nüüd on nagu vanad pleekinud ajalehe pildid mälusoppides. Pärit olen Tartu lähedalt Mellistest. Tagasi vaadates arvan, et kui seal oleks olnud mingisugunegi aktiivne spordirühm, siis harrastaks ma arvatavasti just seda spordiala. Umbes Viimasel kuul ennem ümberasumist Tallinnasse hakkasin jõusaalis käima, et klassikalist tõstmist harrastada. Kuid selle ajaga ei jõudnud pisik nii sügavale tungida, et ma seda Tallinnas edasi oleksin teinud. Kuid ma arvan, et mingit rolli minu füüsises mängib kindlasti see, et ma olen suure koormusega füüsilist tööd teinud. Ajast natuke edasi, siis kuskil 14 aastaselt hakkasin triki rulluiskudega sõitma. Loomuse poolest pühendan ma alati ennast saja protsendiliselt. Nii jäigi esimene suvi 5 päeva vahele, kui ma ei pannud endale rattaid alla ja ei läinud rampi veerema. Kokku tegelesin rullitamisega kolm pool aastat. Kuna siis sai sellisesse uhkesse kooli nagu Jüri Gümnaasium mindud. Kui ma 1.septembril nina kooli pistsin ning uue kooli lõhna ninasõõrmetes tundsin, siis oli pettumus suur, kuna spordikompleks polnud veel valmis. Kuid peale jõuluvaheaega 2007.a, ma olin siis 10-ndas klassis, sai jalg uhiuude jõusaali tõstetud. Sinna läksin ma suuremalt jaolt oma venna pärast, kes vedas mind vahepeal endaga kaasa kangi sikutama, sealt ka esialgne huvi.
Alguses nagu ikka, sai kaks nädalat oma peaga treenitud. Siis juba fitness.ee-st kolmeks jaotatud kava. Halb oli ainult see, et puudus treener, kes oleks võinud paar head õpetussõna jagada. Samal aasta suvel hakkasin Zelluloosi jõusaalis käima, ning seal heitis mulle silma peale Richard Lant. Kellel tuli selline utoopiline mõte, et ma võiksin kulturismi võistlustele minna. Ma mäletan täpselt, et umbes kuuke ennem seda mõtlesin, et ma pean vähemalt oma viis aastat trenni tegema, et kuskile võistlema minna. Siis ma veel ei teadnud kas rammumees, kulturism või hoopis klassikalist tõstmist. Ei teadnud ma, et kulturismis on erinevad kategooriad ega midagi. Richard, kui vana Oti õpilane valis Meistri numbri ning nii ma läksingi Revalisse ennast Otile näitama. Kohe pandi priskete põskedega poiss pekki põletama ja juba 2,5 kuu pärast eksponeerisin oma keha Salme kultuurikeskuse lavalaudadel, tuues koju esimese kulturismitandrilt saadud sillerdava medali.
Nüüd kui sissejuhatav osaga peaks olema kõik tulevad järgmised postitused juba treeninguteemalised.
Kui kellegil on küsimusi siis ärge hoitke neid endile.
