Mikk Raudsepp
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Äkki oli too tüüp tagalast pärit? Neil pidavat olema teiste kompaniidega võrreldes hoopis teistsugune elu.
Luure
Tõsi ta on, vahepeal lasti ikka linnapeale laiama. Spordirühmal on selles mõttes ikka mõned eelised. Umbes 3-4 nädalavahetust olen välja saanud ja mõned korrad ka nädala sees. Kõiki kordasid peab ära kasutama ,et rauda tõstma minna ja see on mind ka, nagu Ott juba mainis, normaalses vormis hoidnud. Hommikuti ärkame teistest 20 min varem ja saame jõusaali minna. Mingeid süsteeme, kavasid jne ei ole aretanud, kuna treeni pääsemise kord on väga kaootiline. Vahel saab kaks korda päevas teha, mõnikord saab õhtul Revalisse minna, vahel peame niisama toas pingil istuma, kuidas kunagi. Kuid vähemalt saab trenni teha ja nuriseda ei saa. Muidugi metsas palke ei tõsta, väljaarvatud viimase laagri “haubitsad”, mida me vapralt seljas pidime tassima. Sisekorrast ma rääkida ei saa, millest on kahju, kuna see annaks paljudele mingi ettekujutluse sõdurielust. Kui ma tahaks seda teha, peaksin selle veel ette näitama jne. Väkke minnes oli mul kaal 96,5kg nüüd 92,5kg, kui ma suudan nii lõpuni minna, siis peaksin ma enamvähem normaalse vormiga naasma, kuid samas ei saa rääkida võistlusteks ettevalmistamisest. Kuna nagu ennist mainitud on trennid kaootilised, vahel oled ise väsinud jne. Alguses üritasin endale mingit trenni sisu ette kirjutada, kuid see plaan läks kiiresti vett vedama. Kuna meid lastakse hommikuti terve rühmaga jõusaali, see teeb 30 inimest. Mõned küll lähevad jooksma, kuid sellegi poolest on seal kitsas ja pead haarama seda raskust, masinat, mis hetkel vaba on, kuna aega on vähe. Kuid üldine elu ja elu on ikka erinev sellest, mida ma ette kujutasin. Sinna veel juurde panna see, et erinevates pataljonides on elu hoopis teistsugune, pluss veel palju oleneb ülematest jne. Räägiti küll, et Sidepataljonis on elu lilleline ja hommikuti saab kooki moosiga, kuid säh, just rääkisin ühe kupi poisiga ja tema tegi paljude asjade peale silmad suureks.
Härra veebel sõjaväes peabki madalat profiili hoidma, see on tervisele ja närvidele kasulikum
Tere!
Tahtsin veel ennem sõjaväkke minemist mõned read kirja panna. Jah, täna on maneeži minek ja sealt juba Sidepataljoni, ennem seda veel raamatupoest läbi, et kasutada vaba aega ära. Ei oska midagi arvata, kuna arvamusi on ajateenimise kohta erinevaid. On häid ja halbu. Eks ole ka selliseid inimesi, kes ei haara millesti kinni, miski ei meeldi ja tahaks et nurgas kasvaks rahapuu ning toit jookses suhu. Kõik üleliigne on jama. Mida rohkem aeg ajateenistuse alguse poole seda rohkem hakkas tekkima mõte, et ma pean seal niikuinii ära käima ja võtta sellest mis võtta annab. Ainuke asi mida ma kardan on, et ma jooksen seal enda põlved ära. Kuna ma olen jooksmist vältinud, eks see oleneb ka, mille peal jooksma peab. Kuid alla võtan ma kindlasti, kuna süüa on mulle alati meeldinud, pluss seal saab kõvasti liigutada. kuid ma olen harjunud suurema vaba ajast arvuti taga istuma. Viimasetel nädalatel kadus motivatsioon täielikult ära, kuna ma tean, et ma pean sõjaväkke minema ja seal läheb vorm hukka. Kuid positiivsema poole pealt on hea kaalu kaotada, kuna mulle ei meeldi tegelikult nii suur olla. Vahel on tunne, et olen natuke kohmakas, võiks olla veel liikuvam jne. Ma eriti ei karda, et nüüd lihas läheb hukka, küll see peale ajateenistust tagasi tuleb. Järgmine blogimise kord tuleb arvatavasti alles 3 kuu pärast, olge seni mõnusad.
Laager oli igatepidi mõnus, kahju, et sellel aastal ei saa minna koos põkkidega rauda sikutama
Oi kurja, nii kaua pole postitanud. Sess käis ja kõik ilmalised tegevused lükkasin kõrvale. Muidugi mitte trenni
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Sellel nädalal pidin aasta esimesed trennid vahele jätma, kuna haigusepoiss kimbutama. Eelmine aasta jäi ka üks trenn haiguse pärast aasta peale vahele. Limpsan siin meega teed ja loodan, et homme saab juba midagi kerget minna tegema. Haigusega ongi see lugu, et muidugi võid minna ja oma trenni kuidagi ära venitada, kuid pigem kaevad sellega auku sügavamaks. Eelmisel nädala neljapäeval kohtusin ka Hr. Otsusega trennis, kus ta jälgis ka minu tegemisi. Kokkuvõtvalt oli kommentaariks see, et ma teen liiga rasket trenni. Ei taastu ära ja sealt hakkab juba kava kinni jooksma. Leppisime kokku, et jätkan ikkagi kahe eri kava süsteemi (üks nädal kava A järgmisel
, ei tee tsükleid vaid hoian ennast lihtsalt tagasi. Tavaliselt tekibki sportlase vaim, et keerad kõik vindid üle. Olles ennast juba ületreeningusse viinud mõtled et ikka on vähe, puhata ei tohi, kergeid päevi ei tohi lubada. Kuid tuletame endile vahel meelde, et me ei ole üliinimesed. Muidugi on ka selliseid inimesi, kes ei suuda olla enda suhtes kriitilised ja löövad ainult trennis luuselanti. Siit ka mõte algajatele või nendele inimestele, kes hakkavad enda kunagist füüsilist vormi taastama. See ei tähenda, et sa aasta tagasi surusid 170kg rinnalt, et sa nüüd aasta aega diivanil lesides saaksid naasta ja hakata samade raskuste, intensiivsuse ja mahuga treenima. Kui algaja hakkab kerge üldfüüsilise ülesehitamise asemel Kiivika kavaga rapsima, siis hakatakse sellega hoopis endi arengut pärssima. Või siis hakatakse tegema tehniliselt liiga raskeid harjutusi, ise lihastunnetust omamata. Vaadates tundub ikka kerge, kuid praktikas ei tule see paljudel nii välja nagu peaks. Olen ise ka algajaid juhendanud ja päris raske on neid õigele teele juhatada, et nad saaks aru kuidas harjutus toimima peaks. Ennem õpime ikka tähed selgeks, siis hakkame lugema ja kirjutama. Kannatust, küll kõik tuleb omal ajal.Teine asi on võistlusettevalmistuse ajal raskete trennidega keha koormamine. Minagi olen neid teinud, kuid nüüd tagasi vaadates ei usu ma, et neist erilist kasu oli. Kuna negatiivse kaloraaži juures ei kipu lihas kasvama ja taastumise osas jääb vajalikest materjalidest vajaka. Siit ka mõttetera, et rassima peab aasta läbi, massiperioodil raskeid trenne tegema ja sellega lihast kasvatama. Kaalulangetusperioodil rohkem toitumist jälgima ja võib-olla aeroobse poolt rohkem esile tõstma. Nii hakkadki mõtlema et terve treening on jaotatud eri osadeks. Sellepärast ongi raske vastata küsimusele aga kuidas sa nii suureks oled saanud? Seekord selline mõttelend, kerget rauda teile!
Kui sind tõmbab sinnapoole, siis hispaanias on nudistide jõusaal :http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-13162118
Mingi poolpaljas vormitu manninen jõusaalis rahmimas? No thänks
Keegi mr. nuudel noormees ? Jätan vahele
Küki turvamine võib nudistide jõusaalis funky välja näha
Õiget vastust ei ole.Sumomaadlejate näidet on siin toodud jah.Ja üldjuhul see ilmselt ka nii on ,aga ,nagu siin juba öeldi – inimesed on erinevad.Võin tuua näiteks inimese ,keda tunnen kõige paremini – iseenda …
Ntx – kui söön 5-6Xpäevas,võin lubada 600-700kcal päevas rohkem kui siis ,kui söön 3Xpäevas.
See ei ole ainul sina, vaid see ongi nii.
//Edit
Kas siis treener toitumisest ei oska rääkida, mis treener see selline on? Esmapilgul tundub, et sa sööd lihtsalt valesid asju (oleneb millest need praed jne koosnevad) ja sööd 3 korda päevas. Suur sul see kõht ikka olla saab 70kg…
Kui sa trennis lased ringi paljalt,siis on konkureerivatel sportlastel kerge su nõrku kohti näha.Sestap tahad riideid seal kanda, et omada üllatusmomenti.Kui väljas praeguse ilmaga jooksed,siis on mõnus särgita seda teha: Värske õhk, saad päikest ja on mõnus koormus.
Selle võiks kusagile kulturismi ABC-sse lausa panna!Mida seal ikka üllatada, Eesti konnatiigis tead enamvähem kõigi konkureerivate sportlaste vormi.
Oleg oli ka ära, peab ütlema, et kui tuleb tasemel esineja, siis ei ole publik kade on emotsioone jagama (Y).
Palju õnne Siim! On näha, et mehemürakas pingutab ja sealt tulevad ka tulemused. Patsuta endale nüüd õlale ja luba üks korralik laadimine ka
OI OI, keda ma näen viimasel pildil
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Triibutab vaikselt enda ette.
