Mikk-Alvar
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Vabandust, näpp vääratas. Kreatiinil on müosiini teket stimuleeriv toime, mitte ei stimuleeri müosiini toimet:-)
Kreatiin pole kindlasti proteiiniasendaja. Need on hoopis iseasjad. Proteiin e. valk on lihaskoe ehitusmaterjal, millest lihas koosneb. Kreatiini põhimõte on hoopis milleski muus. Tal on energeetiline funktsioon (ATP/KP), kontrollib happesuse kasvu ning stimuleerib müosiini toimet. Ühesõnaga tõstab kreatiin suutlikkust, suurendades kreatiinfosfaadi hulka lihases. See omakorda aitab meil intensiivsemalt ja suuremate raskustega treenida. Ilma proteiinita on kreatiini söömine aga mõttetu.
Kust sa välja lugesid, et enne trenni hästi vähe valku? Kui sa oled välja arvutanud, palju pead proteiini päevas sööma, siis saab ju lihtsa tehtega teada, palju tuleb süüa enne ja palju peale trenni. Jutt oli lihtsalt valgu imendumise ajast:peale trenni peab tarbima suht. suurtes kogustes kiirestiimenduvaid valke (No1), muul ajal on aga soovitav süüa aeglastiimenduvaid valke, nagu liha, tuunikala jmt. Mida sellest kavast arvata? Eks igal kulturistil ole oma kava juba välja kujunenud ja vaevalt, et keegi seda FLEX`i artikli pärast muutma hakkab. Mina igatahes üritan nüüd mõnda aega nii teha, eks paistab, mis saab. Näiteks ise söön enne trenni, mis on orienteeruvalt kell 15.00, umbes 80 grammi valku, ülejäänud koguse (u. 90-100g) söön peale trenni, millest 60g moodustavad kaks No1 valgujooki 1,5 tunniste vahedega.
Ole lahke: shogun@hot.ee
Amazon.ee leheküljel keelatud ainetest ei räägita. Keemikutel on oma netiportaal oma juttude jaoks. Igal juhul ütlen sulle, et pead oma tervise peale ikka väga vihane olema, kui taolist kraami sööma hakkad. Esmajoones läheb maks tuksi. Jõudu ürita saada ikka traditsiooniliste meetoditega: jõutrenn ning proteiinid, kreatiinid jmt. JÄTA METAAN RAHULE!
Jah, tõepoolest sõrm vääratas. Aitäh, et tähele panid ja mu tähelepanu sellele juhtisid. Enam ei eksi!
Loomulikult võib kasutada 10,12 isotoopi ja seda on vabalt apteekides saadaval. Küsi järele. Hind vist oli suht kõrge. Ja teadmisekd, et CLA-d kasutataksegi rohkem rasvapõletajana.
Ei saa aru su küsimuse mõttest. Igaljuhul vastan: muidugi pole ma väga suur, aga omavanustest siiski täitsa hästi arenenud (olen Eesti noortemeister kulturismis) ja teen kõvasti trenni, et suureks saada. Nüüd seloeta ise lahti, mis tohutud lihamäed sul kontide peal on. Ja olen ma üldse väitnud, et ma mingi suur koll olen?
Kulla inimene, kust tal siis kõht üle püksiääre ripub? Tule ikka mõistusele. Muuseas, vaata FLEX`ist proffide pilte (eriti Ronnie Coleman`i Mr. Olympia ajal). Kõht on sellil ikka väga punnis ja kas tahad väita, et mees paks on? Ürita vahest aru saada, et kes on paks ja kes on lihtsalt suur.
Kui tahad teada, mis süsteemiga kreatiin töötab, loe minu tõlgitud Riboosi artiklit. Nad on oma toimelt enam-vähem samad asjad!
Rasvumisel ja proteiinitarbimisel küll midagi ühist ei ole. Sportlased lähevad tavaliselt siis paksuks, kui nad enam trenni ei tee. Ja paksuks sellepärast, et toitumisharjumused jäävad ju samaks st. kulturistide puhul tohutut õgimist. Ja kuna rasva enam ei põletata trennis, ongi tulemuseks rasvumine!
Minu meelest ei tohiks kätekõverduste arv küll mingiks näitajaks olla. Esiteks saab kätekõverdusi teha mitut moodi (erinev käte paigutus), teiseks ei ole kätekõverdus teab mis jõudu kasvatav harjutus. Võibolla oled hakanud kätekõverdusi korralikult (st. puhtalt) tegema?! Igatahes ära sellepärast küll põe, peaasi on, et ikka kangil raskusi juurde tuleks!
15 on juba piisavalt vana küll, et hakata tõsisemalt raskuste tõstmisesse suhtuma. Sinna juurde kuuluvad loomulikult toitumine kui ka valgupulber. Koormav ta enam olla ei tohiks ja mõtet on treenimisel kuhjaga, usu mind. See tunne, mis tuleb siis peale, kui vaatad teisi omaealisi seppasid sihitult ringi jõlkumas ja ette kujutamas, kui kõvad mehed nad on- noh, see tunne on seda jõusaalis kulutatud aega kuhjaga väärt!
Tõsi, kreatiini tohutu sisselahmimine võib mõjutada neerude tööd, proteiini koha pealt pole seda küll kuulnud.
Priit, kolm korda päevas süüa on väga vähe, ürita kuskilt mõni toidukord juurde näpistada!
Üldiselt on nii, et iga organism suudab omastada valku erinevates kogustes. On küll välja kujunenud arvamus, et keha ei omasta üle 35g valku ühe toidukorraga, kuid samas osad kulturistid väidavad, et nende tulemused on palju paremad, kui nad tarbivad u.50g valku ühe söögikorraga võrreldes 35g-iga. Niisiis sõltub see eelkõige organismist.See, et kellelgi nüüd mingi tõsine tervisehäda oleks tulnud vadakuvalgu tarbimisest, küll ei tea. Küll aga võib suur munavalgu tarbimine esile kutsuda mitmeid reaktsioone, näit. punnid näos. Selge on see, et kui sööd päevas ära u. 200g valku (oleneb kehakaalust muidugi) ja jaotad nad ära võrdsete ajavahemike taha, ei juhtu sinuga midagi. Küsi oma perearstilt, palju ta soovitab sul valku päevas süüa. Mina huvi pärast küsisin ja mulle vastati, et max.100g
Tegelikkuses söön u. 170g päevas ja olen täie tervise juures. Nii et need Toiduainete Instituudi tädid/onud ja arstid ikka hindavad olukorda vähe valesti.
