mike
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mis siin hirmsat on, mina hakkasin regulaarselt sportima 9 aastaselt. Põhiala oli jalgratas. Sügis-talv sai alati kangi ja hantlitega mitmesuguseid harjutusi tehtud.
Teles oli film “Väikesest heraklesest” keda vanemad juba sünnist saati põhimõtteliselt treenisid. Alguses lihtsalt võimlemine painutamine jne. Ei mäleta täpselt kui vana poiss oli , alla 10-ne vist kui tegi 85kg kangiga rinnalt lamades kordusi. Ma ei pea seda valeks, kuid nii noort inimest treenida peab olema väga ettevaatlik ja loomulikult ei tohi mingist sundimisest juttugi olla. See peab olema mäng. Kui treeningud õieti, targalt ülesse ehitada, võib inimene suuta tohutult palju. Inimesed kes ennast eriti liigutada ei viitsi, ei usu ilmaski, et need tulemused võimalikud oleks. Hakatakse kohe rääkima keemiast nagu seda oli ka “Väikse Heraklese” puhul. Samuti vanemate, oma saavutamata jäänud tulemuste realiseerimise üritamist laste peal.
Samasugused hellikud (pole vaja pahandada), võtavad ka siis siin teemas nüüd sõna, et oi ma tegin 16 aastaselt rinnalt 240 jne. Need inimesed ei usu, et nad suudavad. Nad ei julge unistada.
Või nagu OSKAR ütleb: ” Nõrgad ainult unistavad, tarkadel on lisaks sellele ka tahe.”
Ja kes on siis süüdlane? Inimese esimene eeskuju on ikka tema vanemad, kui nemad ei ole julgenud tahta, siis ei ole nad seda teadnud õpetada ka oma võsukestele. Pigem tehakse ikka vastupidi, hoitakse omi lapsi “vati” sees arvates, et nii tehakse tema heaks kõik. Tegelikult aga….!!
Kogu see jutt ei puuduta mitte ainult sporditegemist, seda võib seostada ükskõik mis elu valdkonnaga.
Õige jutt. Lisaks veel, et 16 aastaste kuttide pidev üksteisega võistlemine on osake nende meheks saamisest. Kes kaugemale sülitab, kes kõige kõvemini kärakat kannab, kes rohekm plikasid magatab jne. jne. Sportlikke võimete võrdlus on vähemalt selline tervitatav nähtus. Ise mäletan, et surusime pidevalt judo trenni poistega rinnalt võidu. Kusagil 14-15 aastaselt olid raskused 70-80 kg kandis.
Kusjuures mul on ka plaanis avada selline ettevõte,kus hakaksin üksinda tööle,aga teises valdkonnas.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See on väga hea mõte sul. Oled ise oma aja peremees. Aga idee, mida teha, peab ka hea olema.
Juhtida on “grandioosne” ettevõte, kus ise üksinda töötan. Tegevusala lollidemaa (ses mõttes et pudrumäed ja piimajõed) ehk internet.
2 x on pooleli jäänud – sotsioloogia ja IT. Kuna olen ise oma tööandja siis mingeid probleeme puuduv paber ei tekita.
Olemata Reformierakonna valija, toetan antud situatsioonis täielikult Eesti Vabariigi valitsust ja avaldan lugupidamist Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu presidendile Arnold Tokkole.
Tundub imelik, et tublid foorumikasutajad selles spetsiifilises raskejõustiku ja kulturismi foorumis pole midagi massiperioodist kuulnud.
huvitav lähenemine, et jõusaal on aga higistada ei tohi. või kui higistad siis ainult oma dressi sisse. hea kui raskusi tõsta võib, need ka kuluvad ju. samas pole midagi selle vastu kui jõusaalis on ühekordsed pingikatted saadaval. ise vahetaks ka saali.
Mina selles lõigus küll kusagilt ei näe, et kanepiga tegu oleks. See plönn näeb liiga korralik välja, olemaks pigem lihtne filtrita sigarett, kui joint. Et Arnold suitsetas ei ole ju mingi saladus. Minu mäletamist mööda on see kaader filmist “Pumping Iron”, filmitud pärast mingit Mr.Olympia võitu. Vähemalt oli selles filmis analoogiline situatsioon.
Enne trenni mõtlen noore Matti Nykäneniga sama, lööb hea poweri sisse. Soojenduse ajal naudin mõtet eelseisvast pingutusest. Seeria ajal üritan mitte keskenduda raskuse üles vinnamisele vaid õige lihase tööle. Näiteks käte kõverdamisel kangiga (biits), kujutan ette, et raskus on randmetel, ploki tõmbed vastu kõhtu (selja lailihas) tehes, üritan küünarnukke selja taha kokku suruda jms. Seeriate vahel otsin kettaid mööda saali taga ning keskendun järgmisele seeriale. Pikema aeroobse ajal on aega filosofeerida ja ärile mõelda. Peale trenni on vaid üks siht – söök.
MV-s on parim jõusaali varustus, Arenas saab mitmekesisemalt treenida (jõusaal enam-vähem, päevasel ajal saab ujuda üsna edukalt, sõudeergomeetreid on palju), Avancia on kesklinnale kõige lähemal, üks treener on Vähi aga õhtusel ajal väga tihedalt mehitatud. Kuuhinnad igal pool 500-600 (Avancias on soovitav kliendikaart osta), ilma liitumistasuta ja lepinguteta.
Kunagi 80-ndate lõpus löödi tartu tamme staadioni maadlussaali aken öösel sodiks ja viidi kogu raud minema. see oli küll valus, liiatigi polnud tol ajal võimalik poodi minna ja uut varustust osta. Aeg oli muidugi kantpeade kultuuri tõusuhari, vaesed mehed pidid ju ka trenni tegema.
Mulle kipub tunduma, et halva mulje jätjad on selline kontingent, kes üritab muskli suurusega oma muid alaväärsuskomplekse varjata. Vanemad kasutajad mäletavad vene multikat hiirepojast kellest sai lõpuks tiiger (multika sisu: hiireke kartis hirmasasti kassi, tuli võlur ja võlus hiirekese kassiks, hiireke kartis ikkagi kassi, võlur muutis hiirekese koeraks, hiireke ikka kartis, lõpuks muutis võlur hiire tiigriks, kui nad kassiga kohtusid kartsid mõlemad teineteist ja jooksid minema, võlur teatas midagi a’la “hiire süda jääb alati hiire südameks” ja muutis tiigri tagasi hiireks). Sama ka lolli jõmmiga. Mida rohkem ta pingutab jõusaalis, seda rohkem hakkab kohale jõudma, et toore jõuga ei tee suurt midagi ära. Klubides “lõuga andmised” ei toida. Ka võlgade välja nõudmise tööd on viimasel ajal väga väheks jäänud. Kõvahäälse bravuuritsemisega õnnestub võib olla mõnda vanainimest hirmutada. Aga see ei muuda enam lõpptulemust, targem mees on elus palju kaugemale jõudnud, käigu ta siis jõusaalis või mitte.
Mulle meeldib väga rauaga rassida aga ma ei pea seda oma elus kõige olulisemaks.
See jutt ei käi muidugi proffide kohta. Nemad on muutnud kulturismi endale elatusallikaks aga sellele tasemele küünivad vähesed.
NB! Naine mainis ükskord, et mul on arbuusid kaenal all. Selliste meeste üle pidid naised irvitama. Siis irvitasime koos minu üle.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ise käin Tartus MV Spordiklubis. Mitu korda olen kapi lahti unustanud ja märganud ka teiste lahtiunustatud kapiuksi. Dušhi alla minnes on kapiuks alati lukustamata. Kaduma pole midagi läinud ja pole kuulnud, et kellegil oleks. See ei tähenda muidugi, et oma asju korralikult hoida ei tule. Pikanäpumehi on palju ning tõenaoliselt satub neid ka jõusaalidesse.
Naine õiendab mul ka koguaeg autouste lukustamise teemal (kipuvad ka tihti lahti jääma, täna ööselgi olid lahti).
Väga suure tõenäosusega ei ole üksi. On olemas üks elusorganism, mis suudab uinuda miljoniteks aastateks ja seega läbida tähtede vahelisi vahemaid, rääkimata planeetisüsteemist. See elusaine ümbriteb meid pidevalt, samuti on seda leitud orbiidilt. Maal ei ole keskonda mis suudaks seda hävitada.
Kes arvab ära?
TSITAAT(UmbIsik @ 28 Dec 2006, 09:50)See 113 on tõenäoliselt mäest alla(või auto tuules). Tour de France’i mägistel etappidel pidavat veelgi suuremad kiirused olema.
Jah, just nii ta oligi.
Minu arust on see sobi. Sama hästi võib küsida, mis on maksimum raskus, mille Ott Kiivikas üles jõuab tõsta. Vastus: 400 tonni, aga kraana oli abiks ja mitu korda tuli tõsta.
