mike

bye, fitness.ee

Ailel ja Aktivistil on tüüpilised karskus-fašistide tunnusjooned. “Rääkige seda AA koosolekutel”, “Meil on rohkem ajupotensiaali”, “Räägi siis meile ka neid nalju”, “Mul on neid teatud joobeastmes lõbus vaadata.Teater missugune” jne. Et kui inimene võtab saunas paar õlut või lööb sünnipäeval juubilariga kokku, on ta kohe naeruväärne, ärajoonud ajudega ja nõmedate naljadega tegelane, kes peaks ennast samal ajal AA-s alkoholismist ravima. Normaalsele parajuslasele küllaltki solvav seisukoht.

Minu arust ei ole parajuslasel ja täiskarsklasel mingit vahet. Ei füüsilselt, vaimselt ega elukvaliteedilt. Paar pohmelli aastas ei ole hullem kui gripp või külmetus, mõned õlled nädalas ei tõsta rasvaprotsenti ega koorma maksa. Kui inimene on aastaid alkoholi mõõdukalt tarvitanud, ei muuda täiskarslaseks hakkamine tema jaoks midagi (loomulikult ei kehti see alkohoolikute puhul). Mis puutub lõuna-euroopasse, siis seal juuakse ennast tõesti palju vähem umbjoobe, aga selle asemel suitsetatakse ennast rohtudest “ilusaks”. Sama asi kehtib üsna suurel määral ka täiskarskete islamimaade kohta.

On üks valdkond, kus Aile ja Aktivisti taolised saaksid suure töö ära teha ja see puutub noortesse, kes ei ole veel alkoholi proovinud. Tõsi on, et alkohol (ka vähesel tarvitamisel) elukvaliteeti ei paranda, sõpru (vähemalt normaalseid) juurde ei anna, pingeid ei maanda (kui, siis lühiajaliselt) jne.jne. Kui parajuslane seda räägib, siis küsitakse, et miks ta siis üldse joob ja sellele küsimusele ei ole adekvaatset vastust. Alkoholi mõju on inimestele väga individuaalne. Põhimõtteliselt võib minna suvalise kooli suvalisse klassi ja öelda, et 1-2 teist joovad ennast põhja ja 5-6 tuleb alkoholiga tulevikus probleeme (need arvud võivad muidugi suuremad olla). Seda ei juhtu aga nendega, kes alkoholi üldse ei proovi. Võib olla mõnest saabki kohe alguses täiskarsklane.

Ise olen parajuslane, kes ei joo kunagi nädalas rohkem kui 4 pilsner tüüpi õlut kuigi seljataga on nii tormilised keskooli- ja ülikooliajad kui ka aastad täiskarsklust.

PS. Ei propageeri alkoholi tarvitamist.

Sõpra ära kindlasti “pikalt saada”, aga kahjuks ei saa sa teda kehakaalu probleemidega eriti aidata. Äärmisel juhul saad sõbrannale eeskujuks olla ja jõusaalis käimist kui normaalset elustiili promoda. Kehakaalu kontrolli all hoidmine ei ole lihtsalt jõusaalis käimine ja tulemus tuleb ainult tööga. Vähestel tuleb see kergelt, enamusel raskelt ja mõnedel väga raskelt. Palju sõltub geneetikast, mida muuta ei saa ja palju sellest, mis on inimese peas. Ei ole mingit kindlat retsepti, kuidas perfektset (vähemalt normaalset) keha saada. Igaüks peab ise oma tee käima. Siin foorumis on vahel mõni jõusaalifanaatik nõutu, kui mõni lihas ei kasva. Peaks nagu kasvama, kõik on õieti tehtud, aga, raibe, ei kasva. Nii et kõik on individuaalne, sealhulgas tahe ja motivatsioon.

Lohutuseks su sõbrannale räägin oma õest. Nimelt oli mu õde väga tugev võistlustantsija, ma ei teagi, mitme kordne Eesti meister. Trenni tegi 6 korda nädalas. Kusagil 16-17 aastaselt hakkas õde tõsiselt paisuma ja seda ilma rämpstoidu ja diivanil lesimiseta ning regulaarselt trenni tehes. Vahepeal oli ta näost täielik täiskuu ja figuuri poolest paras pallike. See aeg kestis paar-kolm aastat ja siis kadusid lisakilod ootamatult ja kiiresti, kuigi sel ajal õde enam tantsimisega ei tegelenud. Praegu on ta 3 lapse ema ja isegi ükski rasedus ei ole üleliigseid kilosid toonud.

Sa ise, x900zwi002, käi kindlasti jõusaalis edasi, sest mõnusamat tunnet kui valusad lihased ei ole tõesti olemas. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

kõik teavad, aga mina, kes ühtegi kulturisti isiklikult ei tunne, ei saagi kunagi teada. “>

Piltide järgi tundub Miku tehnika väga hea olevat. Video võiks tõesti olla, näeksid noored kuidas kükki tegelikult tehakse. Vahel kui saalis mõnda harva kükkijat näed, siis võib küll arvata, et mehel ei ole järgmine päev valusad mitte jalad vaid selg.