miis
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mina ei ole kunagi aru saanud, miks enamus treenijaid ei kasuta kangilukkusid. Kui seeria ajal tekib jõu puudujääk, tasakaalukaotus jne., ei hakka ju kettad ühele-teisele poole maha libisema. Sellist asja on tihti näha olnud ja selle juures on kõige jubedam, kui keegi parajasti kõrval juhtub olema. Ise kasutan lukke absol. alati. Endal on juhtunud 2 seika. 1.Tegin kükkimises topeltpüramiidi ja alla tulles 185-ga 10x seeria 8-ndal kordusel läksin lohakaks ja seljafikseering läks paigast. Tundsin üles tõusul kuidas hakkasin nagu taskunuga ettepoole kokku vajuma. Õnneks sain kangi üle kukla ja pea maha poetada. 2. Tegin topeltpüramiidi lamades surumises – viimane seeria max kiirusega peale 90-ga 30x. Viimane kordus – jõud ülestõukel läinud ja pidin kangi üle kõhu maha rullima. Seejuures samas lähedal seisis mingi tüüp, kes vist jälgis huviga, et mis nagu edasi juhtub. No ja neid rohkeid trossipurunemisi ei tasu mainidagi – kõik, mis liigub-hõõrdub, see ka kulub. Vigastustega tava-arstide juurde minna on suht ajaraiskamine, ise olen saanud sel juhul õiget abi ainult spordiarstidelt. Aga hambad-ristis vigasena treenida on rumalus – hea oleks vanast east ka ikka probleemideta ringi liikuda.
Seda videot sai kahevõitlusfoorumis juba varem näha. Tõeliselt professionaalsete turvameestega seal tegemist küll ei ole. Tundub , et nendel vennikestel on suured kompleksid, mida saavad seal klubis “turvastena” välja elada. Eriti omane on selline käitumine sellistele mingi kahevõitlusalaga tegelejatele, kes oma alal heale tasemele jõudnud ei ole. Aastate jooksul on erinevates treeningutes selliseid harrastajaid nähtud küll. Nende vennikeste mannetust näitab ka ootamatud ründed, kõrvalt-seljatagant tehtud löögid, mitmekesi ründamine. Keegi siin kiitis mõne tüübi head lööki – no andke andeks. Otsest üks-ühele olukorda ei esinenud seal kordagi.
Suure sauna-fännina olen peale trenni alati leiliruumist läbi käinud – aitab taastuda, lõdvestab lihased, väljutab jääkained ja tekitab üldse mõnusa olemise. Aga, nagu teadjad-inimesed kirjutavad, ei maksa üle pingutada. 110 on ikka ikstriimile kalduv. Soovitatav jääb 80-90 vahele ja pigem sinna allapoole. Ühe leilikorra pikkus 6-8 min. Kindlasti on soovitav katta pea nt. villase saunamütsiga. Eks individuaalselt võttes osa d inimesed kannatavad selle 110 ja rohkem ära, aga kas see kasuks tuleb, on küsitav. Kasulikku lugemist saab nt. “Saunaraamatust”.
Amfetamiin ei ole lisand, kui sa seda mõtlesid , mida treenijad sisse kühveldavad. Kasvõi selle 13-aastase Tõstja poolt küsitud massikasvataja, mida nii noorelt küll ei maksaks kasutama hakata. Tehku trenni ja toitugu normaalselt – kui tuleb, siis tuleb ja kui ei, siis ei.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Kle Vares3636! Enamus ei tee sporti sellepärast, et Oti moodi olla või naistel sarnaneda siin foorumis näidatud nais-meestega. Enamusel on jõusaal treeninguvahendiks, et oma harrastataval alal paremaid tulemusi saavutada või tavainimesel lihtsalt heas vormis ja toonuses püsida. Pealegi on see igasuguste lisandite ja purakat-andvate ainete tarvitamine oma organismi ja keha vägistamine, mis hiljem võib kätte maksta. Oma 35-aastase jõusaaliskäimise jooksul on igasugust näha olnud.
Sry “massiliselt” ja vöörsil olles ei önnestu eesti tähestikku kasutada.
Kle Aktivist! Seda ma mötlesingi, et pole bodajad ja jumal tänatud.
Mitte vöimalik, vaid nii ongi – steroidid. Oli paljude aastate jooksul “önn” näha, kuidas kunagise nais-esikulturisti Inna Uidi hääl muutus samasuguseks ja näojooned mehistusid. Ma saan aru, et Aktivist peab vist sportlasteks ainult bodajaid, aga selliseid “naisi” kyll linnapildis mallisiselt näha ei tahaks. Pigem nt. Liisa Otsuse ja Rosina sarnaseid.
Teema ja kohati teemaarendus on väga spordikauge ja nii mõnigi sõnavõtja tundub mingi “jõmmina”. Ütleks, et paljud käivadki “võitlusalade” trennides mitte sportliku huvi tõttu, vaid on nn. tüüpilised Pärnu Everlasti-tüübid. Aga vähemalt saab lugeda ja nalja.
Logish Undisputed, et tehnika on tähtis faktor. Aga kui sul pole seda tehnikat toetavat plahvatuslikku jõudu, siis tulemust netu i ne budet. Endalgi on see kergejõustiku kogemus omast käest võtta. Sinu tunnuspilti vaadates tundud tegelevat mingi võitlusalaga – seal on ka ju nii, et olgu sul löögitehnika hea, aga sa ei toimeta seda efektiivselt kohale, kui pole piisavalt kiirust-plahvatust. 80-ndatel sai tegeletud sel ajal populaarse karatega ja enne eestikaid sai mindud Spordi-tänava jõusaali-treeneri juurde jõutreeningus abi saamiseks. Põhimõtteliselt sai 1,5 kuud tehtud bodajate trenni ja tulemuseks oli see, et ei olnud mõtet minna võistlustele lolli mängima – jõudu oli, aga kiirust-plahvatust mitte.
Julgeks öelda, et jõul ja jõul on vahe – eelkõige jõu efektiivsusel ja kasutamise oskusel. Lamades surumine on selline harjutus, millele jõusaalides käijad pööravad erilist tähelepanu. Näiteks kergejõustiku jõualade-mehed(ketas, kuul, oda) pööravad lamades surumisel tähelepanu mitte lihtsalt suure raskuse üles saamisele, vaid see peab toimuma efektiivselt – plahvatuslikult (aeglane allalaskmine, fikseerimine rinnal ja kiire ülestõuge). Sama põhimõte käib ka küki kohta. Tooksin näite kulturisti-rammumehe jõu “efektiivsusest”. 80-ndatel oli Eestis selline hiiglane-kulturist-rammumees, nagu Juri Tšelobitsikov – pikkus 200 cm, kaal 140 kg, mitmekordne Eesti meister kulturismis ja jõutõstmises. Mingi aeg oli tema nimel maailmarekord lamades surumises – 285 kg. Sel ajal oli Eesti kuulitõuge väga madalal tasemel, kus võistlustel osalesid suures osas kümnevõistlejad ja J.T. otsustas, et läheb näitab kuulitõukajatele koha kätte. Võistlustulemus oli tal 80-85 kg kümnavõistlejate tugevate keskmike tasemel, vist 16.13, millega sai 3. koha. Osavõtjaid oli vist 5. Kettaheite tipud – Alekna, Kanter, Tammert, suruvad max 180-190 kg, aga nende heite tõmbe teravus on meeletu.
Mee, mina ei lugenud oma postitusest kuidagi välja, et oleksin sinu vormi kehvaks pidanud. Selline on lihtsalt MINU n.ö. looduslik algfoon. Kui saladus ei ole, kus see talv selline rada on, kus 40-50 km uhada sai? Haanjas, jah, midagi tuli, aga rada suht-koht nutune ikka. Kolisin suve hakul Tallinnast ära Otepää lähedale elama, n.ö. lumele lähemale, aga tutkit. Sellele mõne km rajale lasti peamiselt tegevsportijaid. Kas selline maht üle päeva,40-50 km, palju pole? Ja milline km-tempo see kiiruisk sul on? Siin paistab, et tegeled nii ühe koma teise alaga veel. Et kas ära ei kurna? Millal taastud? Sellise koormuse juures ilma massažita ei vea välja. NB! Ära võta seda juttu halvustamisena.
Kas sa Punu koormustesti oled teinud? Milline on lähtepunkt – s.o. pulss rahulikus olekus? Nende järgi saab vist individuaalselt sobivad koormus-pulsid teada. Neid “õigeid” pulsisagedusi ei tohiks võtta soovitatavatena. Minul ei tule “vere maitsega suus” ka selliseid näitajaid – vormis olles on rahulikus olekus pulss 36-38 lööki/min, “lebo-perioodil” 43-45.
Enda kogemustest lähtudes soovitaks sügavushüppeid(trennipingilt alla hüpates teed 3-4 ülespõrget, kangikettaid käes hoides), pingile ast, koos järgneva üleshüppega – kangiga, kangiga kükist üleshüpped, tõketest ülehüpped – 5-10 tõket reas. Eks muidugi liigesed saavad kõvast vatti, aga 35 aasta jooksul pole veel vaevusi tunda olnud.
Nomaeitea! Viimane sats naisi veel kuidagi kannatab vaatamist, aga osad on juba näost mehed. Omal ajal oli saalis hea aastate jooksul jälgida, kuidas meie Uidi näojooned ja hääl samamoodi mehistusid. Mehedki on jubedad kollid – täitsa “broilerid”. Ideaaliks võiks pidada meie Vend Vähki.
Kerge venitamine peale igat seeriat taastab lihase töövõimet järgmiseks seeriaks. Kindlasti peaks enne ja pärast venitust lihased lõdvestama, et taastada lihase elastsust. Kohe peale treeningu lõppu ei ole samuti soovitav väga tugevalt venitada – 1,5-2 tunni möödudes.
