miis

Sõrmede-käte suremine on tavaliselt jah, nn. karpaalkanali sündroom. Põhjustajaks võib olla pikaajaline kätega sundasendis töötamine, levinud ka nt. palju arvutiga töötavatel inimestel, juuksuritel, ömblejatel, autojuhtidel jne. Käed-üle-pea magamine seda ei tohiks põhjustada. Tugev jõutreening põhjustab rohkem liigesepea sünoviaalkihi kõhre hõrenemist, mis aga ei põhjusta “suremist”, vaid suurt valu. Algfaasis ja on abiks randmete ravivõimlemine – randmete ringid, üles-alla-kõrvale-painutamine. Kui vaevus on kaugemale läinud, aitavad randme blokaad-süstid, kui see ka enam ei aita – siis jääb üle ainult randmeoperatsioon. Ravivõimlemist oleks hea teha ka peale süsti teha.

Vaata, Matti, mina mainisin, et saab EMV kuulitõukes rinda pista 85-kiloste 10-võistlejatega, sest Eesti kuulitõuge on suht väikese kandepinnaga(ehk2-3 mingit taset omavat meest) ja tihti on osalejate seas ülekaalus 10-võistlejad, kelledel on seal hea oma kuulitõuget testida. Ärme nüüd nii äärmuseni ka laskume Kalmuse fännamisega, et Kanterit ja ka Peetret me ei teaks, kui oleks jne. jne. Esiteks me ei tea, kas Kalmusel on sünnipäraselt ülekaalus kiired või aeglased lihaskiud – nendest sportlase andekus mingil alal peaks vist sõltuma. 80-ndatel Eesti esikulturist ja MR(vist 285 kg) omanik lamades surumises, J Tšelobitšikov(pikkus 2.00 ja kaal 140 kg) käis eestikatel ja vist eriti muljetavaldavat tulemust ei näidanud. Vot nii on lood, siin pool sood!

Löögi tugevust maksimiseerid tugevate kerelihaste (korsett), selja lailihase ja õlalihasega. Muud (kui sedagi) löögi jaoks jõu mõttes kasvatada küll pole vaja.

Löök ei ole surumine ega vajutamine vaid põhijõud on ikka kehamehhaanikas ja tehnikas.

Mida suurem hulk muskleid nägu tabava rusika lendu laseb seda hävitavam tagajärg on. Väike ja väle olla on ju jah huvitav aga kui oled suur nagu karu ja samas kiire nagu välk siis….. Ja miks ei peaks see olema võimalik? Ntx oled sina minust 50% väiksem igas mõõdus ja mõttes. Sa toksid mind 20x sekundis aga ükski su löök mind ei hävita. Oled küll kiire aga kui mina ka väga aeglane ei ole ja sulle ülevalt vasaraga annan siis oled põlvini maasees ja minujaoks ohutu.

/ok see oli naljana öeldud aga samas võib ka 120kg olla väga kiire, seda enam kui sa ise ka ütled, et vaja on tugevaid kere ja õlalihaseid/

No, toetan ka siis Bonsuna Fit’ide kogumist. See suurt hulka muskleid ja hävitavat jõudu sisaldav löök tuleb põlvini maasse tampimiseks ka kuidagi kohale toimetada. Hästi liikuv ja aastaid kahevõitlusalasid treeninud vastase puhul on see jõu rakendamine päris keeruline. Muidugi mõne Elva kaagi, kes sulle hirmust kangena otsa vaatab, tambid sa kindlasti “põlvist saadik” Verevi rannaliiva sisse. Ja 120 kg võib muidugi olla väga kiire ja plahvatuslik(nt. kuulitõukajad, kettaheitjad), aga nende kangitreening on ka kiirusliku-plahvatusliku iseloomuga, milline kehaehitajatele vist ei ole iseloomulik. Julgen väita, et kahevõitlus-aladega tegelevad sportlased teevad ka päris intensiivseid kangitreeninguid ja just kiirusliku-plahvatusliku suunitlusega. 50% väiksem vastane kindlasti ei üritagi hävitada KO-ga, vaid üritab sind 20x sekundis löökidega võitlusvõimetuks muuta – silmad kinni, “mahlad väljas” jne. Aga, Bonsuna, miks niisama seletada, pakun sulle välja äriidee, kuidas sa saaksid siin Fit’ide kogumise asemel kohe rahasumma, mille eest saad nt. mitu ämbrit kreatiini. Pane ennast kirja järgmisele Night Fightile ja arvan, et korraldajad leiavad enam-vähem sinu kaalu vastase, mitte 50% väiksema. Mõtle, milline legend sinust võib saada, kui võidad! Kui siiski ei julge seda sammu teha, võta nt. osa EMV kuulitõukes(ka jõuala ju) – saad seal põhiliselt 85-kiloste 10-võistlejatega rinda pista.

Valemid valemiteks, aga soovitaks teha koormustesti ja võimalusel spordiarsti juures.

Muud ei ole midagi ,kuid proportsioonid numbritel tunduvad kahtlased, mees kes kükib 200 kg 20 kordust, ja teeb 100kg 157 kükki – tundub ikkagi uskumatu, enne kui ei ole näinud (jutt käib siis Soomlasest), kuid sinu puhul tundub kummaline max 215 kg kuid 150kg 30 kükki (ise olen teinud 200kg 10 kükki ja 210 kg 7 kükki, kuid 150 kg 30 kindlasti ei tee, olen teinud 150 kg 20 kordust seda peale ette tehtud tööseriaid, kuid ei usu, et 10 kuskilt veel oleks tulnud), sama ka surumise kohta 135 max kuid 90 kg 30 korda, ei ole kuidagi loogiline. Kuid inimesed on erinevad ja ju siis mõnel mehel kustub see jõud kiiremini kui raskust lisada.

Ok, Ott! Niipalju, kui mina sind mäletan, oled sa tegelenud kulturismiga. Et, oled sa tõsisemalt tegelenud ka mõne muu alaga varem. Need jõunäitajad peavadki olema proportsioonist väljas, sest sel perioodil ei olnud rõhk mitte abs. max. peal, vaid jõuvastupidavuse arendamisel. Asi oli siis nii, et abistasin jõutreeningul ühte juuniori-trekisõitjat, kelle põhi-distants oli 1 km paigaltstardist ja kõrvalt tegi veel sprinti. 1 km on metsikult tappev distants ja seal peab olema suur jõuvastupidavus ja samas ka hea max. näitaja, et saaks sprindis tasemel olla. Tegin siis ka samasuguse suunaga trenni, seda huvi pärast, sest kuulsin trekimeestelt, et meie 2x olümpiavõitja E. Salumäe teeb tippvormi ajades 185kg 10x-eid seeriaid. Aga tegu ju naisega – seega tahtsin asja ära proovida. Mina kasutasin 2x püramiid-seeriaid ja alla tagasi tuli tulla samade raskustega, nagu läksid üles. Sellepärast oligi max nii ebaproportsioonis ja maksimaalselt kõrge polnud eesmärgiks. Sama süsteemi kasutasin ka lamades-surmises, kuid vana kergejõustiku-aegse jäänukina laia hoidega ja puus ka lahti, aga võimalikult kiire ülestõukega. Ütleks selle pealkirja(Kanter vs. Leesman)kohta mõne sõna. Kanteri lamadessurumine toimub vist plahvatuslikumalt, kui jõutõstjatel ja kulturistidel. Peale MM kullavõitu rääkis Kanter leheneegrite küsimusele lamadessurumise tulemuse kohta, et tipp-kettaheitjate hulgas on mehi, kes suruvad 300 kg, aga võistlustulemused jäävad 60 m algusesse – seega 11-12 m vähem, kui Kanter v. Alekna. Ja on veel ühed väga kleenukesed sportlased, kellel on uskumatud kükinäitajad – suusahüppajad. Otepääl jõusaalis käies oli näha, kuidas 65-70 kg kaaluvad tüübid teevad 165-170 kg väga plahvatuslikke kükke. Aga Ott, proovi nt. ühte minu kunagist vastupidavus-lemmikharjutust(viimati tegin seda 45 aastaselt) – toenglamangus kättesurumine 100x, aga seda 1 min jooksul.

10x120kg ja max 135kg – ise ka usud mida räägid? oleneb millega forsseerisid muidugi

Ok! Ei ole probleemi – kui ei usu, siis ei usu. Ja lühiajaline treening-tsükkel ongi forsseeritud või sa arvad, et kühveldasin mingeid “purakat” andvaid “toidulisandeid” sisse. Samas tunnistan, et proovisin eksperimendi mõttes dopingu värgigi ära. Võtsin 5 päeva jooksul(täiskuur pidi olema 3 kuud 3 tabletti päevas) retsepti-ravimit Salenyd, mis sisaldab efedriini. Ja nö. “purakas” ajas hirmu nahka.

Kui sa hoolid oma tervisest ja tahad ka talvel jooksmisest mõnu tunda, siis muretse kindlasti spets talvised jooksuriided – mine nt. Sportlandi vm. ja sealne personal oskab sulle kindlasti nõu anda. Endal on Asics liibukad talvised iooksupüksid ja tuulekindel, aga hingav jooksujope, mille all niiskust väljaandev spordipesu. Kallid, aga head.