migell
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
migell
MemberArnoldPostitatud: 26 Feb 2005, 20:49
Robocop
Postitusi: 101
Kõik järgnevad pildid tehakse samas kohas ja sama valgusega.
Ärge erutuge , poisid ongi natuuris sellised ja ei hakka mina neid ilustama
Otsustati siiski võtta uus, palju parem valgus (mis on ka hea; ja mida oleks-šmoleks pidanud juba varem tegema, kuid Oleks — paha poiss).
Aga kas te vahel alla ka annate? Aga eksimusi tunnistate? Aga andeks annate?
migell
MemberAga eks jah……eestlase lemmiktoiduks on ikka teine eestlane, ühel või teisel viisil….pretud eestlane, keedetud eestlane, hautatud eestlane, friteeritud eestlane, küpsetatud eestlane…mõnele sobib igatmoodi
migell
Memberma ei saa kohe märkimata jätta, et esmapilgul arvasin “lendavatest taldrikutest” juttu olevat. neist rohelistest;)

migell
MemberÜldiselt: raske trenn kord nädalas või veel harvemini; vähemate kordustega seeriad ja kasvavad raskused; pikemad puhkepausid seeriate vahel
Praktikas: kindlasti töötada endale sobiv trenniskeem välja teadlikuma treeneriga
Kuigi toitumine on tulemuste saavutamisel sama oluline kui kulturismis, ei ole (võistlusteks) vaja saavutada sama äärmuslikku kuivust naha ja lihaste vahel ning söögikogustega käitutakse ümber julgemalt.
migell
MemberKehaliste harjutuste bioloogia
ATP kui energiakandja muundumisi õpitakse keskkooli õppekavas 11.kl bioloogias, appi tuleb keemiakursus. Kui ma ei eksi, siis oli selle õppetüki juurde vihjamisi lisatud isegi kellegi rammumehe pilt. Samas ei pea see kõigile aastateks meelde jääma.
migell
MemberKurupt võib ilmselt veel üks kord pea haamri alla panna, mõeldes, et nüüd tekkis järjekordselt 25% lugejatel mõistmisega probleeme.
migell
Member• ATP resünteesi mehanismid erineva intensiivsusega kehalisel tööl.
On võimalik eristada kahte resünteesi skeemi
ATP resüntees anaeroobsetes tingimustes ja ATP resüntees aeroobsetes tingimustes.
Anaeroobne
1.ATP resüntees fosfogreatiini (CrP) arvel./ alaktaatne
CrP + ADP – ATP + Cr katalüüsib kreatiinkinaas
Lühiajaliste ja väga intensiivsete harj. ajal peavad lihased kiiresti palju en. tootma.
See sünteesimehhanism reageerib kõige kiiremini vajadusele midagi teha.Niisuguse töö korral saadakse energiat peaaegu ainult lihastes deponeerunud ATP ja CrP arvelt.Lihastöö ajal vabaneb ATP-st energia ning ta muutub ADP-ks. CrP abil , mille varud lihases on suuremad sünteesitakse uuesti ATP-d
1 kg lihaskudet sisaldab u. 5 mmol ATP ja 15-20 mmol CrP. Sellest jütkub umbes 5-8 sek. pingutuseks. Selle ajaga ei jõua piimhapet lihastesse õieti kogunedagi. Liikumise kestuse pikenedes peab ATP-d hakkama tootma SV arvelt.
2.Glükolüütiline fosforüülimine./ laktaatne
Selle mehanismi mahtuvus on ligi 10x suurem. 2 min. on kõige ökonoomsem toimimise aeg.Selle produktiivsuse saavutamiseks kulub 20 sek. 2 olulist limiteerivat tegurit: 1. Lihasesisene glükogeeni hulk. 2. Lihase puhversüsteemide mahtuvus.
See on ebaökonoomne aga kiire. Ühest glükoosi molekulist saadakse 2ATP molekuli.Pealegi tekivad anaaeroobse glükolüüsi tulemusena piimhape ja vesinik ioonid. Viimane alandab lihaste pH-d. Koos happelisuse suurenemisega väheneb glükolüüsi võtmeensüümide aktiivsus, mille tagajärjel lihase energiatootlikkus nõrgeneb.
4.Mökinaasne reaktsioon.
ADP+ADP-ATP+AMP katalüüsib ensüüm müökinaas.
See on ATP resünteesi avariimehhanism. Kui muud sünteesid ei suuda enam välja vedada käivitub see. See on kõige ebaökonoomsem, sest vajab kahte ATP-d. See avariisüsteem ei saa toimida pikka aega.
Aeroobne
1.Oksüdatiivne fosforüülimine.
Śaab toimida üksnes hapniku juuresolekul. Toimub ainult mitokondrites, sest katalüüsivad ensüümid paiknevad seal.Substraatide valik on väga lai: rasvad, valgud, süsivesikud. Niisugune mehhanism, mis ei tekita problemaatilisi vaheprodukte, mis kuhjuvad ja takistavad töövõimet. Sellest asjaolust tulenevalt on mahtuvus väga suur. Pikema kehalise pingutuse ja madala intensiivsuse juures on selle süsteemi osakaal põhiline. Laguproduktideks on CO2 ja H2O. 2 min. kestval max. koormusega liikumisel toodetakse u1/2 energiat aeroobselt. 1-2 tunnini kestev liikumine peaegu kogu energia tootmin aeroobne.
Kehalise treeninguga paranevad lihaste eeldused kasutada en. allikana rasva.
migell
MemberVahipataljonis võid sellest vaid unistada.
migell
MemberMigell,jalalihased on väga taastumisvõimelised,kui anda neile tsükli jooksul erineva iseloomuga koormust.Arvestades tsükliks nädala,ei tohiks 3 trenni olla mingi probleem – 1 jõutreening,1 aeroobne treening ja 1 intervalltreening.Mida treenitum on indiviid,seda lühem saab olla selline tsükkel.Tänud, võtan šnitiks erinevate treeningmeetodite jaotamise tsükli eri aegadele. Ja kui tsükliks võtta nädal, siis mahu tõstmiseks võiksin teha kolme eri koormusliiki kaks korda tsükli jooksul — ühel päeval põhitreeningmeetodina ja teisel päeval kergelt, nö lisaks — aeroobsel päeval põhirõhk aeroobsel, lisada jaksu järgi kergeid jõuharjutusi; intervallipäeval intervallid, lisaks pisut aeroobset; jõupäeval jõuharjutused, mõned intervallharjutused?
migell
MemberKa mind huvitab aeroobse, pigem isegi anaeroobse intervalltreeningu mõju jalgade jõutreeningule. Siiamaani olen üritanud vältida lihaskasvu olulist vähenemist lihtsalt sellega, et jooksu- ja suusapäevad jääksid kangitrennist võimalikult kaugele, kuid paraku jätab pikk taastumisaeg jõudu vaid 2-3 trenni jaoks nädalas (isegi kui lisada kerge sörk, hakkavad väsimuse kurjad väed koonduma).
Taastumisele üritan kaasa aidata mašaaside, karastamise ja toitumisega. Kuid vastupidavuse, kiiruse ja jõu säärane koosarendamine kipub siiski üle võimete minema. Igasugused näpunäited oleks väga teretulnud!
migell
Memberhttp://www.amazon.ee/main.php?main=artikke…28&top=top.lime
Rinna ülaosa aitab samuti treenida trosside ristivedu alt üles – liiguta käed ristumispunktist edasi ja jäta sekundiks pingesse, saavutades parema isolatsiooni.
migell
MemberNoorte (-18.aastased) rekordid lamades surumises 17. jaanuari seisuga silbaum.net andmeil:
(kategooria, tulemus, nimi/sünniaasta, klubi, kaal, asukoht
-52kg 70.0 Alo/Kauber/89 SK JõuMees 50.60 Tartu 20.03.04
-56kg 85.0 Stanislav/Muratov/86 Muskel-Sport 55.50 Kõrveküla 30.03.02
-60kg 107.5 Raimo/Verkmann/85 Ai-Petri 59.00 Tallinn 29.03.03
-67,5kg 120.0 Tarmo/Rothberg/85 Power 66.80 Kõrveküla 18.10.03
-75kg 130.0 Hardi/Nurmine/84 TÜ SK 74.80 Paikuse 17.03.02
-82,5kg 122.5 Erkki/Koll/87 Tartu 79.80 Tartu 20.03.04
-90kg 120.0 Mario/Sõõro/85 Jõud 89.00 Kõrveküla 15.03.03
-100kg 120.0 Artjom/Poplavnõi/85 Metal Gym 93.60 Kõrveküla 18.10.03
-110kg 117.5 Taavi/Minnik/86 Märjamaa SK 106.10 Tartu 20.03.04
-125kg 116.0 Rekordnorm
+125kg 120.0 Rekordnorm
migell
MemberSamuti huvitatud!
migell
Memberkui sa nüüd järsku oled otsustanud nõnda tihedalt (nagu aru saan, jooksed igal õhtul) trenni tegema hakata ja oled kindel, et koormust alandada ei taha, siis oled üks igavesti raske juhtum, või mis..
Küsin, et kui palju jälgid oma toitumist? kui oled otsustanud nõnda mahuka treeningkoormuse kasuks ja nälgid/toitud mittetäisväärtuslikult, siis ära looda, et ainult krampis jalgadega pääsed! ületreening, stress, katabolism – oled tuttav?
Nooh, võimalik, et eksin – sööd ja puhkad piisavalt. Siis söö soola, hahaa. Ja ära kurna oma jalgu paar päeva, küll nad ära taastuvad (palju sa muidu jooksed? mitu km, mis ajaga, mis pulsiga).
migell
Membersee on täiesti normaalne, kui käe verevarustus kinni vajutatud on ja siis lihased ära surevad ja närvid üle terve jäseme “kõditavad” nagu jookseks miljon sipelgat üle sinu. mul juhtub sama, kui jään külili käe peale magama või käed kukla taha jätan pikemaks ajaks. või näiteks rätsepistmes üle kümne minuti olles.
tuleb vältida jäsemete ebanormaalseid asendeid ja magada korrektses asendis..
AutorPostitused