Melder
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Sattusin kuu tagasi rääkima ühe ametnikuga ja küsisin, et kuivõrd usaldusväärne on tootepakendil esitatud info. Ta muigas ning hakkas naerma.
Reaalsus pidi olema see, et keegi ei kontrolli ei Eestis ega Euroopas seda, mida tootja sinna pakendile kirjutab. Lisaks pidi olema lubatud kolm erinevat arvutusmeetodit, millest igaüks annab märkimisväärselt erineva tulemuse. Samuti pidi olema õiguaktidega lubatud ka teatav eksimisprotsent, mis pidi aga olema nii suur, et isegi kui keegi hakkaks kontrollima, siis enamasti siiski sinna väärtustesse mahutakse. Seega tundub, et Eesti eetikakeskkonnas pole mõtet poes väga näpuga järge ajada ja grammi täpsusega kõike planeerida
kuna surumisharjutused senises trennis üsna tahaplaanile jäänud, siis tasuks seda muuta (ehk siis nimetaks end pigem algajaks).
ehk paned ka mulle kava posti.
preferento(a)hotmail.com
tänaseks olen aru saanud, et hommikul või isegi eelmisel õhtul tehtud plaan, kuidas mu päevad võiksid minna ei klapi reaalsusega üldse. Pidevalt midagi muutub ja venivad tihti isegi öötundidele välja.
pulbirvaru autos hoida on väga lihtne. toitu ju mitu päeva kuumas autos kaasa ei tassi. sheiker mahub kah istme kõrvale ootele ning vee või piima leidmine pole ka keeruline.Põhimõtteliselt on Eestis neid müügil küll aga vaid netist tellimisega. Ma tahaks enne tellimist näha ja katsuda, seega jätkan poodidest otsimisega
tegin just üleeile mõõtmised kahe kaaluga. üks näitas protsendiks 17,8 ja vanuse 3a nooremaks kui ma olen ning teine näitas 21,8% ning vanuseks +1 aasta. seega ega neid väga ei saa usaldada AGA kui pidevalt sama kaaluga mõõta, siis vähemalt näeb ära kas trennist ja pingutustest on kasu või mitte
võiks siis eeldada, et seni kuni toit seedub, seni on aega ka sealt saadavat kasutada? ehk siis kui tunda juba tühja kõhu tunnet, siis vajalik on ära kasutatud ja ülejääk kas varudesse või vetsu suunatud?
Ärevust ma ei kahtlustaks, sest enda hinnangul mul terasest närvid igas olukorras. Enne kui närvi lähen tüdinen hoopis ära ja lähen minema. Trenni aeg ja seltskond, töö, kohustused, naine ja kõik muu ka alati sama, seega see nii lampi tekkida vast ei saa.
Täna tegin metsas jalutuskäigu. Umb tunnike. Alguses oli kerge õhupuudus aga pärast sain nagu normaalseks. Õhu puuduseks nimetan olukorda, kus rinnus veidi ebamugav olla ja peab teadlikult pingutama, et sügavalt hingata. Tavaline hingamine selline pinnapealne.
Nüüd aga olukord juba selline, et niisama lamades ja külge keerates ajab südame puperdama. Kunagi oli sama lugu aga läks ise üle. Seekord siis võtan ette teekonna arsti juurde, sest nädala pärast parajalt stressirohkele reisile. Ise kahtlustan väsimust või mingi aine puudust. Sügiseti alati väga loid olla
Tänud. Katsetan.
Siiani olen haaranud mõne kanakoiva ja näiteks kartulisalati või siis soojast letist ploffi.
Täna katsetasin kodujuustuga. Ühest portsust sai kõhu kenasti täis aga umb tunni pärast on juba kergelt hõre olla.
Hea pakkumine. Olen neid aeg-ajalt söönud aga peale trenni ühest-kahest pakist kõhtu täis ei saa.
Kas äkki piimaletist leiaks midagi?
Tõsi, olen nõus, et arst pole jumal aga suhtumine võimalikku riski oli ikka hämmastav. Kindlasti ei hakka ma tema soovitusel läbi valu täiendavalt treenima selleks, et a’la aasta pärast saaks teine arst öelda, et poleks tohtinud ja kui oleks õigel ajal laole saadud, oleks kõik ok aga nüüd on pöördumatult kahju tehtud
Täna sai saaga uue peatüki mustamäe haiglas sellise reumatoloogi nagu Ene Ojassaar juures.
Rääkisin oma jutu ära, visati pihku õlaharjutuste voldik (palli ja võimlemispulgaga harjutused) ning öeldi, et hakka tegema ning alguses kindlasti läbi valu. Ma pidavat olema suur mees ja selle kindlasti ära kannatama.
Selle peale, kui küsisin, et kas äkki peaks enne uurima, mis seis liigeses on, öeldi, et nagunii pilt midagi ei näita. Aga kui ma VÄGA VÄGA tahan, siis ultraheli võib ju teha… 25. juunil (täna on 17.04).
Retseptiks kirjutas Fastum geeli ja saatis minema.
Ma olen korduvalt ja korduvalt pettunud meie meditsiiinisüsteemis aga seekordne pohhuism vihastas ikka täiega.
Arstid on öelnud, et usuvad, et mul midagi viga aga tunnistavad, et nad ei tea mis see on. Kirjutavad mingi rohu või saadavad järgmise juurde, äärmisel juhul annavad jälle mõne käsimüügiravimi soovituse. Isegi mandlid lõigati ära ja viimane kord arvas reumatoloog, et mul on külmaallergia. Krdi kasutud on nad
Tere
Ma olen pidanud treenimisel vahet pea-aegu 2 aastat lootuses, et ülepingutus läheb üle – ei muutunud midagi
Ma olen umb 3 aasta jooksul käinud läbi kokku 12 eri arsti, saanud erinevatest liigestest MRTsid, süste, füsioteraapiat, magnetravi ja mida kõike veel – tulemust null
Miks treenida läbi valu – diivanil persetamine tundub veel halvem idee
Seepärast siia pöördusingi, et nii endal kui arstidel on juhe koos. Ehk teistel kogemusi või ideid mida jagada. Samuti teretulnud soovitused arstide kohta… vb mõni hea on veel läbi käimata.
Tänud
Tere
Teema selles, et olen harjunud tegema harjutusi mitte kogu seeriana järjest, vaid koos mõne teise harjutusega vaheldumisi. Kas oskate nõua anda, mis on sellise meetodi potentsiaalsed ohud või vead? Enesetunde järgi teen paaris harjutusi, kus üks omab teatavat venitustegurit eelmise harjutuse lihastele.
Mõned näited:
1. Kõhulihased ja seljalihased
2. Kaldpinnal surumine ja tõmbed plokil rinnale
3. Harjutus ülakehale ja harjutus alakehale
Üldiselt olen koostamas omale uut treeningkava siit portaalist kogutud näpunäidete järgi, kuid see on viimane kahtluskoht mul veel.
