MEE
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ego ei luba tunnistada, et lolli nõu annad? Kas jalgratturid teevad ka trenni II Maailmasõjast pärit ratastega, suusatajad puusuuskadega jne?
Järgmine sõnakas “mees” netiavarustes, tule ütle näkku siis, et loll, mis sa niisama keksid.
Hr “Unionu” ei tee vahet treeningu eesmärkidel, mistõttu võib talle küündimatuks jääda treeningu kontseptsioon, mis ei ole suunatud uisutamise arengule vaid jõudlusele või üldfüüsilise vms.
Teistele, kellele jäi põhimõte segaseks:
võttes kiired uisud ning tahtes head koormust jalgadele siis tuleb väga pikk vahemaa läbida (ehk piisava koormuse saamiseks kulub rohkem aega). Selleks aga et mitte 3-4h sõita, võtke uisud mis nii hästi ei libise ning koormus on suurem lühema vahemaa peale. Sisuliselt effekt võrdub samaga kui uisutada vastutuult (tõuge peab olema tugevam või samm tihedam, et läbida sama vahemaa, mis pärituulega sõites).
Eriti loll soovitus on trenni jaoks pakkuda kehva uisku – soovitad Loskutovil ka kirsadega joosta, et vähema distantsiga ära väsiks?Analoogia ei ole Sul asjakohane. Proovi 2 sammu tagasi astuda, ehk hakkab kergem. Ilkuda pole mõtet – vale koht.
Ise sõidan alates 1997 ning pikemaid otsi, soovitada julgen Rollerblade uiske. Kindlasti võtta pika säärega uisud, manööverdamisvõimekus on neil suurem..kui pole eesmärki just kiiruisku sõita.
Laagrite osas tuleks ka tähelepanelik olla, on kiiremaid ja aeglasemaid.
Rataste osas 100mm hea valik, klassikaline 80mm meie teedel eriti hea ei ole, kui just ramp`il ei sõida.
Lühike saabas on tavasõitjale ebamugav ning on pigem rullsuisutaja evolutsioonis viimane etapp, kuhu ronimist peaks tõsiselt kaaluma, sest madal saabas pole pooltki nii mugav tavakasutajale kui pika säärega uiskudel.
Kokkuvõttes:
Valides rulluisku, tehke endale selgeks
1) mis hinnaklass (kuna rulluiske ostetakse mitmeteks aastateks siis peab saabas Teile sobima)
2) mis on sõidu eesmärk (pikad vahemaad, linnas vahetänavatel sõit või vigursõit)
3) manööverdamisvõimekus (80mm on selles osas paremad kui 100mm, rääkimata siis 5 rattaga kiiruiskudest)
4) kuullaagrite “libisevust” (ABEC 3,5,7 jne)
5) poes pange uisud jalga, kinnitage korralikult ning proovige natuke sõita, saate kohe tunda kas Teile sobib või ei ning kus on võimalikud kohad kus saabas hõõruma hakkab.
PS! üks praktiline soovitus veel: need, kes sõidavad uisku selleks, et rasket füüsilist koormust saada siis võtke kõige vähem libisev uisk üldse, sest võttes kiired uisud peate vähemalt topeltvahemaa läbima, et koormus oleks piisav. (ajakulu ja kasu ei ole korrelatsioonis)
Loodame, et sain natuke abiks olla
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eestis on minu teada üks MTÜ, kes toodab masinaid/konstruktsioone vastavalt kliendi soovile ning odavamalt kui ükski teine analoogne OÜ. USA-st tellimine on illusoorne kuna logistika ja maksud teevad oma. Ja üldse, milleks osta mujalt kui saab Eestist?
Aga maitse asi
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Raua ostu puhul soovitan tulevikku vaadata, ehk mõistlik oleks osta rauda või pinke, millel on vastupidavust aastakümneteks. Mina endale rauda ostes planeerin pigem selliselt, et oleks ka lastel midagi sellega teha. Seega see 50kg hantli ostmine on kindlasti kasulikum kui võtta arvesse selle kasutusiga ja garantiid jne.
Aga nagu eelkirjutajad on juba öelnud: igale ühele oma.
PS! Olen ise raua osas köögipoolega mingil määral seotud ja saan väita, et raua hind ei ole kallis, kallis on selle import (olgu siis kasvõi EL sisene), mis teeb edasimüüjate hinnad nii kõrgeks (rääkimata nende kasumimarginaalist, mis mõnel müüjal on ikka südamest pandud). Eks turumajandus teeb oma, kes tahab endale mersut, kes tahab sporti arendada.
Samas tahaks ka hoiatada, kui ostate pinke või kange erakätest, mille keegi kuskil garaažis on äsja valmis teinud siis pole mingit garantiid, et see konstruktsioon kokku ei kuku poole trenni ajal (olen sellist tagasisidet saanud).
poksist üksi jääb tänaval väheks (jalad on puudu…) jalalöögid töötavad väga efektiivselt poksija neutraliseerimisel. Küsimus on taktikas.
jalgade soojendamine enne võitlust ei ole obligatoorne (rääkides tänavast).
Oeh.Ära ohka nii palju – vanaks jääd..
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ma Jorgeniga päris nõus ei ole. See, et Capoeira ei ole sama agressiivne ja ka samal tasemel funktsionaalne kui seda on MMA, ei tähenda, et ta poleks tänaval kasutatav (enesekaitsena). Küll mitte puhtal kujul aga mõned elemendid olen isiklikult küll Capoeirast üle võtnud ja nad täitsa töötavad.
Rohkem tolerantsust. MMA ei ole A ja O, igas stiilis on oma võlud, mida saab ka reaalselt kasutada. Veel kaugemale minnes siis julgen väita, et MMA kui selline polegi mingi piiritletud ala vaid ta koosneb erinevate võitluskunstide elementidest, sellest ka väljend mixed martial arts, miks mitte siis ka Capoeirast.
Minu arust on väga tervitatav, et enesekaitsestiilide valik Eesti võitluskunstimaastikul laieneb.
Just nimelt:) Seetõttu ei ole ka mõtet teha nägu nagu selle nelja seina vahel (treeningsaalis õppimine) harjutamine oma parimas vormis võiks midagi teistsugust olla võimalikult rakendusliku spordi õppimisest.M.O.T.T.
niipalju kui ma Sinuga ka nõus olla tahaks ma siiski seda ei ole (samas Su lause jäi võrdlemisi segaseks kah). Aga nagu öeldakse, et igale ühele oma. Mina teen oma järeldused sellest, mida ütleb treenitav kui adapteerib teatud metoodika ning kasetab selle efektiivsust nii loogiliselt kui praktiliselt – see on minu väljakutse.
Selles suhtes pole nagu suurt vaielda kahe teoreetik-praktiku vahel, kes mõlemad esindavad võitluskunsti erinevaid suundi.
Naljakas on see, et iga võitlusstiiliga seotud jutt siin foorumis läheb kohe tänavakaklusele üle.enamus inimesi, kes kunagi alustavad enesekaitse treeninguga teevad seda eesmärgil hakkama saada kiusamise, peksmise, ahistamise vms. Pakutavaid alasid on niivõrd palju, kus kõik kiidavad end taevani ning lubavad võimet end kaitsta kõiksugu ohtuda eest. Sellest johtuvalt tõusetuvakdi küsimused, et mis siis ikkagi reaalselt töötab kui olukord käes on.
Ka MMA liiga ja eestvedaja UFC idee tuli alguses selles, et oli palju poleemikat ümber selle kelle ensekaitse ala on parim ja funktsionaalsem. Seal siis pandigi erinevate alade esindajad omavahel kokku.
Ma arvan, et poleks väga vale tuua analoogia ükskõik mis kaubaga mida pakutakse poodides, kus on mitmeid sama kauba aga erineva kaubamärgi esindajaid ning praegugi otsivad inimesed netist enne review kauba osas, et võrrelda kaupa ning teha vastav otsus sobivuse kohta just antud tarbija jaoks. Sama on ka enesekaitses, kus klient või tarbija on treenitatv, kes otsib vastavat teenust, mis just temale sobib (eesmärgid, iseloom, füüsiline ettevalmistus, agressiivsuse tase jne)
Kindlasti ei soovi siin õhutada tänavakaklusele või muule taolisele tegevusele. Parim oleks kui selline tegevus päädiks mati peal.
Krav Maga-d Eestis erasektoris ei õpetata.
Mis puutub Krav Maga-sse kui mögasse siis jäägu see väitjate enda südametunnistusele. Eks igaüks kiidab ikka oma, eriti kui on finantshuvid mängus.. Rohkem tolerantsust, igal alal on midagi võtta mida kasutada saab reaalses elus. Kui küsimus on spordis siis tuleks küsida selle ala treeneritelt kui aga tänavavõitluses siis pigem nendelt, kes on tänaval ka olnud ja sealset ka omal nahal tunda saanud. Sellest võiks omaette artikli kirjutada tbh. Minu teada enamus Eesti treenereid on õppinud sporti just saalis treeneri käe all ja siis ise õpetama hakanud. Tänavavõitlust õpitakse/kogetakse aga tänaval, seda nelja seinavahel ei saavuta.
Samuti nagu osad inimesed väidavad, et Bushido koodeks on täielik jama, samas teised leiavad endale sealt nii mõndagi eeskujuks. Iidseid mõtteid tuleb mõtestada tänapäeva kontekstis ja just lugeja enda “sisemaailmast” lähtudes. Aga väita, et üks või teine asi on täiesti jama… häbi võiks olla, show some respect või ära halvusta seda mida ei mõista. Tsiteerides ühte tänapäeva suurkuju “people fear what they dont understand“..
Füsioloogilisi ja psühholoogisi elemente on palju mida tuleb arendada, kui rääkida tänavast.
just my 2 cents.
väga lihtsustatult öeldes: kui massi on siis soovitan sellel inimesel esimese 3-5 minuti jooksul lõppresultaadini jõuda, pärast seda plahvatuslik võitlus hakkab mängima massiivse inimese vastu (kui tegemist on average Joe-ga). Loomulikult peab arvesse võtma ka, kus võitlus toimub kas maas või püsti, kas ühe või mitme vastase vastu. Muutujaid on palju aga üldiselt sõltub ennekõike võitleja oskustest väljaspool jõusaali, see, kas suur lihasmass on kasuks või kahjuks.
Võttes arvesse, et Lesnar on MMA valdkonnas tegutsenud vaid paar aastat ning suhtumine on tal tuntavalt muutunud siis julgen ennustada, et pärast enda kokkuvõtmist ning rohkem lisatunde püstivõitlusele kulutades on ta varsti jälle meistrivöö valdaja.
Antud ürituse raames tooks esile Diego Sanchez-i matši, tundub, et poiss on oma hinge uuesti ülesleidnud – soovitan vaadata.
Helen sai hea tööga hakkama ning eriti tubli saavutus oli Overeem`i kohale saamine. Vähesed omavad Eestis selliseid sidemeid, et suurnime kohale saada. Annab nii mõndagi üldsusele mõista Fight Nighti kvaliteedist, et sellise kaliibriga inimesed tulevad sellisele üritusele. Eeskujuks teistelegi.
niiet minu poolt kummardus heale tööle!
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
