maximus89

Tean,väga loll ja mõttetu küsimus,aga siiski..

jaanuar 12, 2009 at 8:54 p.l. in reply to: Väga Väga vaja abi ! #179384

maximus89

Member

Ma kahtlen, kas hantlitega on üldse võimalik teha selliseid baasharjutusi, mis paneksid kõhna noormehe kasvama?

Kükid hantitega, jõutõmme hantlitega, rebimine hantlitega? Sellised asjad sobiksid pigem aeroobikasaali…juhul kui need hantlid nüüd just tõsiselt rasked ei ole.Ma soovitaks kodus treenijale lugeda ühte Mike Mahleri artiklit kodusest trennist: http://www.t-nation.com/free_online_articl…_generation_ent

Ja toiduga shokeerimine…ma ei tea kas Rotter pidas nüüd just seda silmas, aga on olemas selline asi, nagu nutrition microcycles.See tähendab pmst. paari nädala pikkusi massi- ja dieediperioode, et hoida ainevahetus ühelt poolt kiire ning teiselt poolt mitte koguda liigset rasva.

jaanuar 12, 2009 at 8:40 p.l. in reply to: HIIT, intervalltreening #179378

maximus89

Member

Vastus võiks olla järgmine:

rasvadest võetakse energiat viimases järgus kui mujalt energiat võtta enam pole, olenemata siis sellest, kas kiire spurdi või aeglase spurdiga tegu.

—

Rasvade all mõtlesin rasvarakke.

Toitaine mõttes rasvad ja süsivesikud tehakse energiaks, aga rasvade lagundamine* energiaks on aeganõudvam ja raskem tegevus, tõenäoselt saab siis süsiveskutes muundatud energia kiiremini kasutusele võtta organismi poolt, söödud rasv aga nii kiirelt ei lagundata, temast saadud energiat saab seetõttu aeglasemalt kasutusele võtta, ja vast hiljem, esmalt süsivesikutest kiirelt saadud energia läheb käiku.

—

Mis haamer* endast kujutab?

Miks viimases järgus? Rasvadest tuleb enamus energiat kergete igapäevaste tegevuste puhul.Samuti tuleb treenimisel madalas pulsivahemikus peamine energia rasvade oksüdatsioonist.Ja rasvade oksüdatsioon on aga liiga aeglane protsess, et seda efektiivselt kasutada väga intensiivse füüsilise koormuse korral, spurdi puhul, nagu sina seda sõnastasid.Kust üldsegi selline arusaam, et rasvavarud on see viimane reserv, mille kallale keha asub?

Ja kui ta “haamri” all mõtles “seina”, siis see on see hetk, mil kehast saab glükogeen otsa ning pole võimalik enam juurde sünteesida.Kaasneb ka veresuhkrutaseme järsk langus ning üleüldine jõudluse langus.Ise olen seda kogenud pikemate distantside puhul.

jaanuar 11, 2009 at 6:15 p.l. in reply to: HIIT, intervalltreening #179154

maximus89

Member

Et siis HIIT ei ole hea rasvapõletuseks? ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

On küll, ma usun, et siin on tegemist lihtsalt väikese valestimõistmisega

jaanuar 11, 2009 at 2:34 p.l. in reply to: HIIT, intervalltreening #179129

maximus89

Member

Lihaskoe glükogeen on tähtsaim energiaallikas liikumisel, mille intensiivsus on 70-85 % maksimaalsest hapnikutarbimisest. Glükogeenivarusid jätkub orienteeruvalt 1,5 – 2 tunniks sõltuvalt liikumise intensiivsusest ja eelnevast glükogeenivarude täitumusest lihastes ja maksas.

Samas ei saa unustada, et kuigi suhteliselt on rasvade põletamine energiaks väiksem, siis absoluutsetest arvudest rääkides, võib intensiivne anaeroobne põletada isegi rohkem, kui madalama sagedusega aeroobne.Samuti anaeroobse treeningu “afterburn” efekt, mil ainevahetus on kiirenenud kuni 24ks tunniks annab samuti suure panuse.

jaanuar 11, 2009 at 2:30 p.l. in reply to: HIIT, intervalltreening #179127

maximus89

Member

Mina arvan,et peale 40minutit ja kuskil 75-80%ga peaks organism hakkama kulutama rasvasid.Nii,et kohe suusatama.

Organism põletab sul rasvasid pmst koguaeg ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

jaanuar 10, 2009 at 12:21 p.l. in reply to: Lisarakus jooksmisel #178921

maximus89

Member

Okay, väike parandus: jooksukiirusel on peamiseks piiravaks teguriks sammukiirus jooksmisel.Jooksukiirus ise oleneb sellestsamast sammukiirusest (mis ei olene üldse lihaste jõust) ning võimest enda massikeset kõrgemale tõugata iga sammuga (mis oleneb lihasjõust).Enamikel jooksjatel ei ole probleeme selle viimase teguriga, vaid parandada on vaja sammukiirust.

jaanuar 10, 2009 at 12:07 p.l. in reply to: HIIT, intervalltreening #178918

maximus89

Member

Kui nüüd tarka panna, siis maksimaalse pulsisagedusega või sellele lähedasel sagedusel treenimisel tõesti on rasvade oksüdatsioonikiirus ebapiisav keha energiaga varustamiseks.Iseasi kui paljud inimesed on üldse võimelised pulssi nii üles saama ning kaua nad seda intensiivsust hoida suudavad.Mul on siin pdf kujul üks tabel energiasüsteemide kaasamisest erinevatel pulsisagedustel.Rasvade kasutamine energiaks hakkab järsult langema ~90% juures selle tabeli järgi.

jaanuar 10, 2009 at 11:04 e.l. in reply to: HIIT, intervalltreening #178907

maximus89

Member

Lihaskasv/rasvapõletus on pigem toitumise funktsioonid, eeldusel, et sa teed trenni ja see trenn pole pikk aeroobne.Muidugi jõutreening annab tugevama kasvustiimuli, aga kui sa sööd ülekaloraažhis ning teed intervalltreeningut, siis kasvatab see ka lihast, vaata näiteks sprintereid.Muidugi nad teevad mingil määral ka jõutrenni.

Ja alguses võib tõesti õnnestuda lihast kasvatada ja rasva põletada ühel ajal, kui toitumine on väga täpselt paika pandud, aga ma ei jääks sellele lootma.Mina sinu asemel ei püüaks kahte asja korraga teha, vaid teeks seda tsüklitena.Oleneb kui paks sa praegu oled, siis vali kas rasvapõletus või massitsükkel esimesena.

jaanuar 10, 2009 at 10:44 e.l. in reply to: Alustan, aga ained? #178902

maximus89

Member

Igasuguse füüsilise töö käigus olgus see kas jõusaal, jooksmine, ujumine jne. lagundad sa lihaseid. Peale trenni on esimeseks ülesandeks, taastada energiavarud (süsivesikud) ja peatada lihaste lagundamis protsess (seda teeb valk). Selleks sa vajad vahetult toitu (kas tavatoitu, või toidulisandit mis sisaldab eelpool toodud toitaineid vahemikus 2:1 või pikema trenni korral 3:1 vahekorras. Nüüd on sinu otsustada, kas sa saad selle tavatoidust või toidulisandist.

Kreatiiniga võid küll oodata, kuid süsikaid ja valku peaksid saama esimesest trennist alates kui su soov on saavutada paremaid tulemusi, vastasel juhul kui seda püha aega peale trenni eirata on tõsiselt häiritud taastumisprotsesside käivitumine.

Mul tekkis küsimus milline see toitainete vahekord peaks olema intervalltreeningu ja milline ~45 minutilise intensiivse aeroobse treeningu järel? Ma eeldan, et rohkem süsivesikuid ja vähem valku?

jaanuar 10, 2009 at 10:38 e.l. in reply to: tõmbasin selja ära #178901

maximus89

Member

Kas sa tegid kükki ja jõutõmmet vööga või ilma?

jaanuar 8, 2009 at 10:14 p.l. in reply to: Meestele – millised naised teile meeldivad? ;) #178637

maximus89

Member

doesn’t matter, i’d do them all ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

jaanuar 8, 2009 at 3:23 p.l. in reply to: Lemmik kehaosa . #178551

maximus89

Member

Mul siit kohe natuke offtopic küsimus, et kas nende vaagnajoonte või “kõhupõiklihase” väljatoomiseks on mingeid häid harjutusi kah või on see rohkem geneetikaga paika pandud. Sest tean inimesi, kellel need on väga nähtavad ja samas mul need väga hästi väljas ei ole. Kas asi sõltub üleüldisest kõhu treenistuses ja madalast rasvaprotsendist? Saab selle jaoks midagi ise ära teha, et endal kah neid natuke nähtavamaks muuta? See küsimus on varem kah mul peas olnud, aga nüüd tuletati siin meelde. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Madal rasvaprotsent ja treenitud kõhupõikilihas peaksid asja ära ajama.Muidugi, ta tuleb rohkem välja ka vanusega, kui sa oled alles ütleme 15-aastane, siis ära looda, et sul vaagnajooned väga välja tuleksid.

jaanuar 8, 2009 at 2:51 p.l. in reply to: Lemmik kehaosa . #178533

maximus89

Member

vaagnajooned, mingit ametlikumat nimetust neil pole