maximus89
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kui ühele ja samale kõrgusele on võimalik hüpata erinevate kiirustega, siis ma ei saa vist enam füüsikast mitte midagi aru.
peace
Selleks, et maast lahti tõusta on vaja ületada maa külgetõmbejõud ajutiselt.Jõud on defineeritud F=m*a, kus a on kiirendus, ühel juhul on see a lihtsalt suurem.
Tegelikult jah, kas need kükid on mõeldud lõpuni välja või ainult paralleelini? Sest 2x suurem amplituud väsitab ka 2x rohkem.
IIx tüüpi lihaskiud on ka veel olemas
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Rohkem ei oska midagi öelda, seal oleks võinud kasutatud uuringutele ja materjalidele ka viidata, saaks üle kontrollida.Alguses hakkas puus päris korralikulkt pistma kyll, aga pikapeale kadus ära,enda arust teen õieti vb liiga kiiresti.
Kindlasti sa teed seda õigesti, lihtsalt see harjutus ei ole optimaalne kõhulihaste jaoks.Proovi selliseid harjutusi nagu crunches, jalgade tõsted kas lamades või spetsiaalse pingi peal, plank ning ‘puuraiuja’.Need neli töötavad läbi kõik olulisemad keha keskkosa lihased.
Huvitav teema.Aga selle lause järgi peaks saama lihase ühte osa eelisarendada ehk siis lihase kuju muuta. Seni olen kuulnud ja lugenud, et lihast saab arendada kas suuremaks või väiksemaks aga näiteks triitsepsi ühte pead teistest eraldi või rohkem treenida ei saa. Rääkimata siis lihase üla-ala-keskosast.
Lihase erinevaid päid on mingil määral võimalik eelisarendada, kasvõi triitsepsil.
Ja sellise uuringu jaoks oleks tõenäoliselt vaja antud lihase ristläbilõiget, mis tähendaks lihase lahtilõikamist.Muideks sellist asja tehakse ka väga peeneid algoritme kasutades, võttes arvesse inimese ühe korduse maxi mingis harjutuses ja siis korduste arvu erinevate protsentide puhul sellest max-ist, kuid tulemuse täpsus ei ole garanteeritud.
Nojah, aga tavaharjutajale on ka eesti tippude tase suht kauge.See on igal alal nii
See ei näita mittemidagi.Aga see, et nad ei kvalifitseerunud olümpiale, näitab, et nende treeningmeetodid on suboptimaalsed.Selgitaksid ehk palun miks just suured raskused? Tahaks natuke asja sisust aru saada.Kui ühe jõusaalitreenerig (kulturist) konsulteerisin soovitas ta mul teha väiksemate raskustega pikemaid seeriaid. Endale tundub, et pikade seeriatega treenides lähevad sõites käed kergemini piimhapet täis, mis tähendab ainult halba.
Kas 3 minutit pausi seeriate vahel võib lugeda pikaks/piisavaks pausiks?
Kulturistid ainult seda soovitada oskavadki.Palju kordusi, väiksemad raskused.See on nende püha graal, see olevat parim viis lihase kasvatamiseks.Ei tea, ei oska seda kommenteerida, aga kui sa krossi sõidad, siis ma kahtlen, et sul seal seda lihasmassi vaja on.Mina isiklikult teeksin sinu asemel kordusi vahemikus 3-6.Üldiselt 1-3 on absoluutne jõud, mida sul oleks vaja, kui sa võistleksid suurte raskuste aeglases liigutamises.3-6 läheb pigem juba jõuvastupidavuse alla, mis oleks sulle kõige sobilikum.
Ahjaa, paus tee pigem 1-2 minutit, 3 on mõtetult palju.
Mis über tase see siis on ?Ükski eesti tõstja ei pääsenud Pekingi olümpiale.Kui oleks taset, oleks vähemalt võistlustele kvalifitseerunud.
Seal võiks olla paar tõstjate kava näiteks.Aga mitte eesti tõstjate, Eestis pole kahjuks tasemel tõstjaid.
Kui keegi veel treenib nagu mitte-kulturist ja on kursis full-body kavadega, siis võiks neidki siin lehel ilmutada! Huviga prooviks.Mina võistlen ja treenin nagu mitte-kulturist.Kui sa tahad midagi hoopis teistsugust proovida, siis ma toon enda kava: 3 päeva nädalas intervallid, soovitaks ergomeetril Tabata protokolli: 20s täiega sõudmist, 10s pausi ja nii 8x.Ja siis 3 päeva nädalas tõstmine kasutades klassikalisi tõsteid, alustades rebimisega, siis tõukamine, seejärel abistavad harjutused nagu eeskükk, kükk, jõutõmme…Need olümpiatõsted tekitavad tõsiselt sõltuvust, kui tehnika selgeks saad.
Ahjaa, mis kõige parem, see on funktsionaalne treening – selleasemel, et keskenduda tühjalt massile või olla kinni absoluutses tõstetavas raskuses, see treenib asju, mida elus läheb palju rohkem vaja: kiirus, anaeroobne ja aeroobne vastupidavus, koordinatsioon, painduvus, kiirendus (plahvatuslikkus) ning jõud selle füüsikalises mõistes (kiirenduse ja raskuse korrutis).
Tee siis superseeriaid, st et teed 2-4 seeriat järjest mingile lihasele ja siis teed vähe pikema pausi ja nii uuesti,võid teha nii erinevatele, kui ka samale lihasgrupile, kuid arvesta, et kui sa eriti hea füüsisega ei ole siis tõmbab lihas liiga kiiresti täis ja ei tule sellest trennist suurt midagi välja, kuid mulle selline treeningmeetod täitsa meeldib. Massiperioodil vist on eriti hea, kuna saab lihast stimuleerida tugevalt, kuid kui käsil jõukava, siis ei ole jällegi mõtet, kuna sellise treeningmeetodiga kannatavad raskused ka ikka natuke
Vaata näiteks http://www.iwantsixpackabs.com/my_video_ti…gwithvince.html
Mees teab, mis räägib, USA üks juhtivaid fitnessiste
HIT treening ei sisalda kunagi superseeriaid, sa ajad asjad lootusetult sassi.HIT treening tähendab seda, et tehakse treeningu ajal ainult üks tööseeria harjutuse kohta, aga sellega minnakse absoluutse võimekuseni ja sealt veel edasi erinevaid meetoteid kasutades.
Näiteks tehakse soojenduseks jõutõmmet paar seeriat väiksemate raskustega ning siis pannakse kangile 80% maksimumist ning tehakse sellega kordusi niikaua, kuni enam ei jaksa, võetakse natuke raskusi vähemaks ning lastakse jälle edasi.Siis tehakse kerge mahajahutus ja trenn ongi läbi.See on teine ekstreem Arnoldi propageeritud suuremahulistele, 2-3h jõusaalimaratonidele.
Äkki on naistel suhteliselt rohkem I tüüpi lihaskiudusid ja vähem IIa ja IIb tüüpi lihaskiudusid.Seletaks ka, miks meessprinterid palju kiiremad on, aga pikematel distantsidel vahe väheneb.
