maximus89
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kui nüüd biomehhaaniliselt vaadata, siis peamised tööd tegevad lihased on ikkagi reie nelipealihased ja gluteus maximus (peamine liigutus jõutõmbe puhul on väga sarnane ju kükile, mõlemas on vaja jalad sirgu saada, et raskus soovitud kõrgusele tõsta), alaselg (ehk siis erector spinae lihas) on tegelikult võrdlemisi väike lihas ja selles ongi tõenäoliselt põhjus, miks jõutõmme alaselja osadel nii läbi võtab – väikesele erector spinae lihasele langeb suur koormus.Ma julgen väita, et jõutõmme ei treeni sugugi kõiki lihaseid.Miks ta nii väsitav on, tuleneb pigem vast sellest, et töötavad kaks kõige suuremat lihasgruppi kehas – reie eesosas paiknevad lihased ja tuharates paiknevad lihased.Ülejäänud lihased nagu reie kakspea, alaselg (esimeses faasis, teises faasis teeb erctor spinae juba ise tööd, aga see on ebaproportsionaalselt väike võrreldes reie nelipea ja tuharalihase tehtud tööga), trapets, käsivars, kõht ja õlg vähesel määral…ongi vist kõik – need on ainult stabiliseerivad lihased.Muidugi tõsi ta on, hormonaalvastus on tugev tänu sellele, et nii suur lihasmass saab koormust.Aga ma tõsiselt kahtlen, et see tõusnud testosteroonitase ja kasvuhormoonitase ka teised lihased kehas kasvama paneks samasuguse intensiivsusega.
http://www.exrx.net/WeightExercises/Gluteu…BBDeadlift.html
Siin on see gluteus maximuse ehk suure tuharalihase harjutuseks pandud üldsegi.Bodybuilding.com-is ei ole see samuti seljaharjutuseks pandud.
Kui õlgade laiuselt kätega võtad , siis lühem maa tõmmata.Endale mulle tundub ka , et jalad liiga pikad kuidagi jõutõmbe jaoks
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nii , et üritan ka kuidagi laialt jalgu hoida , aga käed hoian ikka õlgade laiuselt.Lühem maa tõmmata…aga seda seljaga, kokkuvõttes pead sa ikka sama maa ära tõmbama, sest sul kang jääb ju sellevõrra kõrgemale ka, kui käed on laiemalt.Ma nüüd peale mõningat lugemist sain aru, et tõesti, biomehhaaniliselt töötab sellise tehnika puhul jalalihas rohkem, kui selg.Ma mõtlen, et suurt erector spinaed mul vaja pole, pigem saagu siis jalalihased rohkem vatti.Ühesõnaga, nüüd mul oleks vaja kuidagi jõutõmme ja kükk kombineerida ühe päeva peale, äkki on kellelgi mingeid soovitusi?
Äkki võib selles asi olla, et mul on jõutõmbe ajal jalad laialt, õlgadest ikka oma 10cm laiemalt? Kuna ma olen suhteliselt pikka kasvu, siis ma ei saa teisiti teha, jalad ka üsna pikad keha kohta, käed ei ulatu muidu.
Ahjaa, kangist võtan kinni jalgadest veel oma 10cm laiemalt, ehk siis ~20cm õlgadest laiemalt.Umbes nagu hakkaks rebimist tegema.
“Studies suggest that weight-bearing activities [such as running,jumping rope, etc.] promote faster caloric expenditure. Which means weight-bearing
activities may increase your aerobic efficiency more rapidly than non-weight-bearing
ones [such as swimming, cycling, etc.].”
– “Endurance Training: HIIT vs. LSD
For Heart Health, Fat Loss, and Physical Performance”, Kurt J. Wilkens, SMAC, RKC2-CAS
Ühesõnaga tehke omad järeldused, kui eesmärgiks on suurem kalorikulu ja parem aeroobne jõudlus, siis on jooksmine efektiivsem.Kui eesmärgiks on aga midagi muud, siis ma ei oska soovitada.
Ahjaa, lisaks veel, et jooksmine mõjub hästi ka luude tihedusele, ujumine ja rattaga sõitmine seda ei tee.
Rahu-rahu, see oleneb väga palju ka kehatüübist ja ainevahetuse kiirusest.Kui oled ikka ektomorfse kehatüübiga, siis on üsna suur vabadus enda toidulaua katmisel.Teisalt jällegi, sündinud endomorf tõenäoliselt peab ikka kurja vaeva nägema, et kaalus alla võtta ja seda kaalu ka hoida.
Mai tea, mul ainukesed lihased mis valutavad peale trenni on kas rind või reis.Õlas näiteks, kuigi ma treenin seda väga palju, pole veel siiani valu tundnud.Sama lugu on enamasti ka seljaga, säärega ja kõhuga.Aga samas ei ütleks küll, et need lihased, mis valutavad tavaliselt peale trenni – ehk siis rind ja reis, kuidagi kiiremini areneks.Ühesõnaga isiklike kogemuste puhul ma ütleks, et valu ei ole efektiivsuse indikaator, pigem on selleks pumbaefekt trenni ajal.
Ise oma treeningus järgin seda põhimõtet,et harjutused pmslt jagunevad kolme gruppi: baasharjutused,abistavad ja isoleeritud.Ja sellest tulenevalt ka korduste arv seerias.Baasharjutused suure raskusega kordused 4-8 vahemikus, abistavad 8-12 ja isoleeritud 10-15.Ta ei pidanud silmas mitte korduste arvu, vaid harjutuse sooritamise tempot.Üldiselt lihasmassi arendamiseks kasutatakse sellist tempot, kus ekstsentriline faas ja pinge all hoidmine harjutuste lõpp-punktis on ajaliselt pikemad, kui kontsentriline faas.Ühesõnaga, kui võtta näiteks lõuatõmbed, siis üles tõmbad ennast kiiresti, hoiad paar sekundit ja alla lased aeglaselt.Kui sa liiga kiiresti rapsid, siis võid ennast lihtsalt vigastada.
Sprinterid teevad ka mäest alla jookse, mitte liiga suure languse korral on võimalik ohutult saavutada suurem jooksukiirus, kui laugel maapinnal võimalik oleks.
Ma räägin üleüldistest baasharjutustest, mitte teatud lihasgruppide omadest!!!Tee omale parem selgeks misasi baasharjutus on, enne kui sa järgminekord jõusaali lähed
Püsti surumised on ju õlaharjutused, rinnaga on seal vähe pistmist. Kuidas muidu siis rinnale massi saab, kui mitte lamades surumisi tehes? Pealegi, rinnalt surumine treenib ka paljusid teisi lihaseid.Mina olen küll arvamusel, et ühes korralikus treeningkavas on kõik 3 baasharjutust sees!
Baasharjutusi on siiski rohkem, kui kolm
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kätekõverdused ja rööbaspuudel surumine on samuti baasharjutused rinnale.
