Matu123

Niipalju kui mina aru saan, siis härra Antson väidab, et insuliini tõusud veres tekitavad kokkuvõttes suhkruhaigust ning sellepärast tuleks tõsiselt vähendada süsivesikute tarbimist.

Mis on tegelikult tõsi, pidevat veresuhkru tõusu loetakse üheks suureks teguriks insuliini resistantsuse tekkes (Insuline Resistance > hea kokkuvõtlik ülevaade http://en.wikipedia.org/wiki/Insulin_resistance) , mille tagajärjel kujuneb välja tüüp 2 diabeet.

Kuid tuleb natukene süvenenumalt vaadata. Antud jutt kehtib siis, kui inimene sööb tõesti palju süsivesikuid (eriti kõrge glükeemilise indexiga) NING tema glükogeenivarud lihastes ja maksas on juba täis/kulutamata. Siis tõesti tekib resistantsus maksa – ja lihasrakkudes, sest neil ei ole tarvis oma varusid täiendada.

Selline situatsioon kehtib võibolla enamus populatsiooni jaoks, sest paljud inimesed tõesti ei liiguta ennast. Tõusevad üles, käivad tööl 8h lauataga istudes, söövad veel saia/pastat/riisi/kartuleid vms ning õhtu veedavad kodus televiisori ääres.

Mingit erilist füüsilist koormust ei eksisteeri, mis põhjustaks olulist glükogeenivarude tühjenemist ning lõpptulemuseks võib olla tüüp 2 diabeet.

Samas kui tegemist on sportlasega, siis pideva lihastöö tagajärjel on lihase – ja maksarakud seisundis kus nad just soovivad insuliini tõusu, mis täiendaks taas glükogeenivarud.

Pead ei anna, kuid ka vist härra Antson mainis kuskil teema alguse poole, et kui kulutad siis võid tarbida süsivesikuid.

Seega kogu vaidlus siin toimus kui härra Kiivikas pidas silmas sportlast, sest mainis ka TÜ kehakultuuriteaduskonda ning täiesti omast kogemust võin öelda (olles ise kehakultuuri tudeng Tartu Ülikoolis), et loengud ja seminarid käivad ikkagi sportlaste kohta ja seetõttu ma arvan vähemalt , et härra Kiivikase jutt käis sportlase kohta, mitte tavalise istuva inimese kohta.

Kui vaadata et pidev insuliini tõus, kui seda vaja ei ole, tekitab diabeeti, siis järelikult on diabeetikud kõvasti ülekaalus. Sest pidev mittevajalik veresuhkur ladestatakse rasvaks.

Järelikult normaalkaalus olevad inimesed, kellel ei ole geneetilist soodumust (pärilik) diabeedile, ei pea eriti muretsema suhkruhaiguse tekkimise pärast.

See, et siin toodi kaks näidet suhkruhaigetest sportlastest…….. Esiteks, kas nad olid eluaeg suhkruahiged või kujunes see neil hilisema elu jooksu. Mitte et ma midagi tahaksin halvasti öelda nende härraste kohta, aga pildilt vaadates on Aavo Pikkuus parajalt ülekaalus….Või kas neil ei olnud soodumust diabeediks.

Ja kolmandaks, kas tõesti mõtlete et kõikidel sportlastel üle maailma tekib suhkruhaigus, tegelikult see peaks olema juba teada fakt ju, sest kaasaegsetest olümpiamängudest on üle saja aasta, kõik need endised sportlased oleks ju suhkruhaiged olnud ja see oleks kajastamist leidnud kõvasti varem kui mingi seos oleks olnud.

Või kas tõesti üle maailma toimub kehakultuuri õpe kõrgkoolides lihtsalt väga valesti ? et õpetatakse sportlasi süsivesiku rikkaid toite sööma ? Kõik uurimused ja raamatud sellel teemal on lihtsalt valed ja ükski teadlane pole tähele pannud, et tegelikult selline lähenemine tekitab diabeeti ?

Kiirete süsivesikute tarbimine koheselt peale treeningut on kõige soodsam glükogeeni kiiremaiks taastumiseks, mis on ülioluline sportlastele, kes teevad mitu treeningut päevas(seega ka mitu korda päevas tarbivad kiireid süsiveiskuid ning mitu korda tõuseb insuliin). See on teaduslikult ära tõestatud ning mingit diabeedi teket ei ole täheldatud.

Samuti suurtel vastupidavusaladel on glükogeenivarude suuruse ja sooritusvõime vahel otsene seos. Mida suurem glükogeenivaru, seda kauem jaksab töötada. Glükogeenihüpertroofia tekkeks on aga vajalik suured süsivesikutekogused (eriti kui toimuvad mitmed, tunde kestvad, treeningud ühel päeval).

See, kas on võimalik, et tänu sellisele süsivesikute tarbimisele ultravastupidavusaladel (nagu maratonijooksjad) võib tekkida tüüp 2 diabeet … senine teadus ei kinnita kuskilt otsast seda seisukohta.

Kui tõesti tekib normaalkaalulisel sportlasel diabeet, siis on see päriliku soodumuse tõttu. Kujutan ette, et sellist olukorda võib leida palju Ameerikas, kus vanemad on olnud hea elu peal koguaeg/ülekaalulised/inaktiivsed ning tekkinud diabeet, mille soodumus järgneb lastele. Sellisel juhul võib isegi spordihuvilisel lapsel lõpuks kujuneda diabeet.