matti
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
matti
MemberPaistab, et see foorum on tõesti surnud, 15 aastat tagasi oleks siin 10+ vastust kindlasti.
CHRISTOPEIT Garda peaks olema veepaagiga. Seda konkreetset mudelit pole kasutanud, aga teised veepaagiga ergomeetrid on jätnud suht kesise mulje. Lisaks veepaagile, kipub odav olema ka kõik muu- kinnitused, liikuvad osad. Eks kui tahta head ja odavat asja, siis peab ostma kaks asja.
veebruar 14, 2013 at 9:08 e.l. in reply to: Vajatakse “täheinspektoreid”, 2000-8000€ kuupalk #336766matti
MemberTasuta juust kipub ikka põhiliselt hiirelõksus olema…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>matti
MemberJooksmine ja käimine. Tuleviku inimene ei liigu jala
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Õigupoolest ei ole ta selleks enam puhtfüüsiliselt võimeline.matti
Membervarsti Curling ka olümpial mingi iidse ala arvelt.
Curling on taliolümpial 98-st aastast

matti
MemberHullumaja
Maadlus, mis on olnud kavas igal OM-l alates 1896, lisaks veel antiikolümpiamängud, peab nüüd võistlema selliste kohaliku tähtsusega spordialadega nagu pesapall ja lainelauasõit ? 
Oleks maadluselgi vaatemängulisust küllaga, paraku on reeglid aja jooksul muudetud selliseks, et kunagisest vaatemängulisusest ei ole enam midagi alles
veebruar 11, 2013 at 7:06 p.l. in reply to: Mittestandardsed jõusaaliharjutused: “kosmonaut” #292681matti
MemberMulle kui reservväelasele tekitab selle harjutuse nägemine vägivaldseid tundeid

matti
MemberAlgaja üldiselt areneb mistahes kaval peal mühinal niivõinaa. Starting strength annab hea baasi kätte raskete baasharjutustega. Aga üldiselt mõne aja pärast ma soovitaks küll iga kahe, maksimaalselt kolme päeva tagant lihast koormata. Ei ole mõtet lihasel niisama tühja passida. 48h-ga on taastumine toimunud, edasi tühja passides hakkab lõpuks juba taand-areng tekkima. Pikemad pausid lihasgruppide treenimise vahel on enamasti vaid närvisüsteemi taastamiseks vajalikud. Ning, kui kasutada mõõdukaid raskusi ning saalis mitte üleliia egotseda siis ei teki ka närvisüsteemile enamasti pikemat puhke vajadust. Ja kui ka tekib siis saab teha lihtsalt “de-load”, ehk periood kergema koormusega.
Archangel, viitsid ehk enda treeningkava üles visata ? Huvitavad ja minu meelest ka üsna õiged põhimõtted sul.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>matti
Membertreeningkava on mul nutitelefonis lihtsa .doc failina, mingit eraldi äppi ei ole ja kirjutamine toimub mul ikka vihikusse pastakaga. Nutitelefoniks on Samsung Galaxy Y.
matti
MemberEndal jõusaalis kaasas nii nutitelefon kui ka vihik ja pastakas. Ühest vaatad kava, teise kirjutad kasutatud raskused, hinnang sooritusele jms. Idee poolest saaks nutitelefoni ka kirjutada, aga see on paras jukerdamine ja piin.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>matti
MemberPrantsuse surumine ja selle analoogid, kuna tekib küünarliigestes pisut ebameeldiv tunne. Lisaks veel biitsepsiharjutused, kuna neid on lihtsalt väga igav teha.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>matti
MemberSüdamelihasel on ükskõik, millisest tegevusest ta vajaliku koormuse kätte saab – velotrenažöör, jalgratas, sõudmine, ujumine, puude lõhkumine, maa kaevamine jne.
Velotrenažöör on sellepärast hea valik, et võrreldes jalgrattaga maanteel sõitmisega on toas väntamine ohutu, ei sõltu ilmastikust, ei ole vaja spets jalanõusid ega riietust, kasutada saavad kõik pereliikmed, kui väsid ootamatult ära, astud sadulast maha ja oledki kodus.
Lisaks sellele on velotrenažööril väntamine sama põnev kui värvi kuivamise jälgimine
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mina eelistaks 99 juhul 100-st ikkagi jalgratast, tüdimus tekib palju aeglasemalt kui velotrenžööril.
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>matti
MemberEi osta põhimõtteliselt kunagi midagi võrkturundusest, kuna sa ei maksa mitte toote eest vaid müügi eest. Müügikulud ning kasum moodustavad sellise müügiskeemi korral hinnast väga suure enamuse. Kuna lülisid ahelas tootja-tarbija on liiga palju ning iga lüli tahab saada korraliku kasumit, sellest siis ka kõrge hind. Aga eks igaüks ise otsustab.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>matti
MemberPeab ikka hea taluvus olema, et kannataks iga 3 tunni tagant liitri piima omale sisse valada. Ise istuks vist sellise reziimi tagajärjel pidevalt WC-s ja usun, et ma ei ole ainuke
matti
MemberVeider saal, nii palju trenažööre kuid videos oli näha vaid üht kükipuuri.
Kuna välismaiste treeningsaalide arvustamiseks juba läks siis jagan ka enda oma:
Käin Ida Londoni Ülikooli jõusaalis mis ehitati USA Olümpiakoonidse jaoks ning seega varustus on tipptasemel. Saal on jagatud kaheks: fitness saal koos trenažööride ja muu taolisega ning tõstesaal tõsise rauaga. Tõstesaalis on 4 puur-platvorm-pink komplekti (nagu pildil näha), iga üks varustatud nii tavaliste kui ka Uesaka tõstespordi kangidega ja 307.5kg kettaid (25-5kg igat ühte 2 paari, 2,5 ja 1,25kg üks paar). Pluss veel hantlid, reguleeritavad pakud ja hüppekastid.
Hind on sel 40£ ehk umbes 50€ kuus mis Londoni kohta on üpris hea hind. Kui keegi siia kanti satub siis astuge läbi, vabaraskuste poole pealt on tegemist ühe linna parima saaliga.
Ülikõva saal paistab olema, ma ei ole nii head saali vist isegi unes näinud
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>detsember 30, 2012 at 8:18 e.l. in reply to: Kuidas suhtub teie elukaaslane/abikaasa teie jõusaali? #333386