matjusm
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mulle meeldib Odd Haugen kes 62 aastasena ikka veel võistleb rammumehes endas palju nooremate meestega:
Esimest korda suutis üks tõeline jõusaalitola mu treeningkogemust reaalselt rikkuda:
On olemas selline pink nagu glute-ham raise:
Lisaks alaseljale/tuharale on selle peal väga hea kõhtu teha kui end vaid teistpidi keerata. Minu jõusaalis aga oli üks tolvan niimodi suutnud selle peal treenida seda harjutust et ta oli ketas käes sealt kuidagi tagurpidi maha kukkunud. Ikka osatakse endale haiget teha….
Igal juhul nüüd ei luba jõusaali personal mitte kellegil seal niimoodi treenida, eile tuldi mind selle pealt ära ajama kui seda harjutust tegin.
Täna nägin jõusaalis gruppi mehi kes panid kõigepealt hunniku iPhone 5-sid ja Blackberry´sid tõstepõrandale ning seejärel hakkasid seal samas nende kohal seistes surumist harjutama. Ning muidugi olid nad pukid liiga kõrgele enda jaoks seadnud nii et kangi pukkidelt kätte saamine ja tagasi panemine oli juba omaette päris suur pingutus.
Üks teine kord kui ma oma rekordilähedast tõukamist peakohal üritasin stabiliseerida otsustas üks tüüp et just siis on hea aeg astuda üle minu tõstepõranda et minna teisel pool asetsevatele kangilukkudele järgi.
Lisaks veel nimistusse naiste võrkpallikoondise mis on ka päris meeldiv vaatepilt.
Audentese ja kuulsate sportlastega seoses oli mul ükskord üks naljakas juhtum: tegin kuklalt svungi ja vist sai isiklik rekord tehtud nii et tunne oli hea ja olin päris härga täis. Siis aga astus tõstepõrandale Raigo Toompuu kes ütles et jäta raskus peale ja tema jaoks oli minu rekord vaid soojendusraskus (ning päris makaronikätega poiss ma ka pole).
Lisaks suurepärasele tõste ja muule treeningvarustusele on Audentese Kergejõustikuhalli teine pluss veel see et sa saad treenida Eesti parimate sportlaste kõrval mis on vähemalt minu jaoks väga inspireeriv. Raigo Toompuu, Aleksander Tammert, Märt Israel, Leho Pent, Kristo Galeta, RIsto Mätas jne on kõik keda ma olen seal näinud nii oma eriala kui jõudu treenimas. Seal käivad mehed (ja ka naised) kelle treeningarsenali võtmesõnad on kükk ja rinnalevõtt, mitte biitseps ja pec-dec masin.
See on täpselt sama, kui, et küki saab nii ära teha, et ei tunneta üldse reie – nelipealihast, aga saab alt üles tulla siiski ka nii, et vägagi on tunda, et kükid just valdavalt reie – nelipea pealt.
See on jällegi asi mis mulle kohe mitte kuidagi ei suuda pähe mahtuda: kui sa kükis ei kasuta nelipea lihast siis mis lihas veel selle jalgade sirgeks tõmbamist korraldab? Ei ole ju teisi lihaseid mis saaksid tema eest selle töö ära teha, seega see kas sa tunnetad või ei tunneta lihast pole minu loogika järgi mingi argument sest teatud liigutusi lihtsalt ei ole võimalik ilma teatud lihasteta ära teha.
Kui on aga soov kükis just nelipealihasele rõhku panna siis tuleb kükkida nagu tõstja ehk et sügavad kõrge kangiga turjal kükk ja eeskükk.
Minu jaoks ei ole selle artikli argument vettpidav:
Et teha näiteks lõuatõmmet peavad kokku tõmbuma nii lailihas kui ka biitseps (jättes muud abistavad lihased lihtsuse mõttes praegu kõrvale). Biitsepsi funktsioon on kõverdada käe käsivart ning lailihase oma kõverdada õlavart. Ilma mõlema kõverdamata ei saa ju liigutust teha, peab kõverduma nii käsivars kui õlavars. Kuna aga biitsepsi funktsioon ei ole õlavarre kõverdamine, siis on ju täiesti vale öelda et keegi kasutab “liiga palju” biitsepsit. Ta ei kasuta ei palju ega vähe, vaid täpselt nii palju nagu loodus ette näeb. Ilma biitsepsita ei ole ju võimalik seda liigutust ära teha. Kui üldse midagi siis tugev biitseps on pigem abiks lailihase suuremal koormamisel kuna üks liigutuse lüli on tugevam, seega sa saad ka kogu liigutust suurema raskusega või rohke teha.
Keha töötab ju koos ühtse süsteemina, mitte individuaalsete lihastena kes ajavad iga üks oma rida.
Väga hea sari see SKT. Ehk võtaks järgmisena Gerd Kanteri ette et vaadata kuidas ta siis nüüd iseseisvalt trennis ilma Islandi treenerita toimetab? Kindlasti saab näha kuidas ta palju rauda üles lennutab.
Teiseks võiks käia külas mõnel jutukamal tõstjal. Leho Pendiga sai tõsi küll alles veidi aega tagasi tehtud kuid ta eriti palju oma treeningutest ei rääkinud. Näiteks võiks proovida tõstmise veteranide maailmameistrit Jaanus Hiiemäed.
Tänud vastuste ja videote eest. Seda Rippetoe oma (kui ka teisi eksemplare tema loomingust) olen varem ka näinud kuid hetkel ei tulnud meelde. Selle trapetsi tõstmise faasi kohta olen erinevaid asju kuulnud, mõned isegi öelnud vist seda et see on asi mis on pigem tähelepanu õigetelt asjadelt eemale peletav faktor kui et midagi mis nii väga kaasa aitaks. Teiseks, kas see trapetsi värk ei peaks olema viimane asi mida teen ehk et kui põhi pauk on ära olnud, siis kehitan õlgu? Sest muidu on ju effekt sarnane sellele kui liiga vara käed kõveraks tõmmata, vähemalt mulle tundub nii.
Üks asi mida ise avastasin on see et kangi põrandalt aeglasemalt üles tõstes tuleb asi palju paremini välja, üritan sellele rohkem edaspidi keskenduda ning teha veidi rebimistõmbeid ka otsa et tehnikat kinnitada.
Mida seal Ida-Londoni ülikoolis õpetatakse? Kus see asub? Kui palju sellises saalis tavaliselt rahvast on? Kas on avatud ka inimestele tänavalt?
Edu välismaal!
Ei tea ülikoolist midagi, ise pole enam üliõpilane vaid töötan hoopis finantsvaldkonnas. Üldiselt vist pole tegu ühe Inglismaa ülikoolide paremikku kuuluva kooliga.
Asub see ülikool ja saal nagu nimigi viitab ida Londonis, kui tahad täpsemalt teada siis kirjuta mulle privaatsõnum ja informeerin lähemalt. Rahvast on keskmiselt, ei ütleks et rohkem ega vähem kui teistes saalides. Siin on aga hea asi see et kuna sellel puuri-pingi-platvormi komplektil saab praktiliselt kogu trenni ühe hoobiga ära teha siis on vaja vaid oodata et üks nendest vabaneks ja siis ei pea enam varustuse pärast muretsema. Saal on avatud kõigile.
Peab ikka hea taluvus olema, et kannataks iga 3 tunni tagant liitri piima omale sisse valada. Ise istuks vist sellise reziimi tagajärjel pidevalt WC-s usun, et ma ei ole ainuke
Ülikõva saal paistab olema, ma ei ole nii head saali vist isegi unes näinud
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See koht on veel väike võrreldes sellega mida USA ülikoolides (ja ka osades keskkoolides) pakuakse. Seal on pea igal suvalisel ülikoolil nii vinge saal mille taolisest ei maksa Eestimaal unistadagi:
Kel soovi siis võib siit pilte vaadata, selliseid saale on meeletult: http://www.power-lift.com/gallery_new.html
Käin selles samas saalis. Maksab see mulle umbes teie rahas 20 eurot kuus. Avatud 24 tundi ja 7 paeva nadalas.
Veider saal, nii palju trenažööre kuid videos oli näha vaid üht kükipuuri.
Kuna välismaiste treeningsaalide arvustamiseks juba läks siis jagan ka enda oma:
Käin Ida Londoni Ülikooli jõusaalis mis ehitati USA Olümpiakoonidse jaoks ning seega varustus on tipptasemel. Saal on jagatud kaheks: fitness saal koos trenažööride ja muu taolisega ning tõstesaal tõsise rauaga. Tõstesaalis on 4 puur-platvorm-pink komplekti (nagu pildil näha), iga üks varustatud nii tavaliste kui ka Uesaka tõstespordi kangidega ja 307.5kg kettaid (25-5kg igat ühte 2 paari, 2,5 ja 1,25kg üks paar). Pluss veel hantlid, reguleeritavad pakud ja hüppekastid.
Hind on sel 40£ ehk umbes 50€ kuus mis Londoni kohta on üpris hea hind. Kui keegi siia kanti satub siis astuge läbi, vabaraskuste poole pealt on tegemist ühe linna parima saaliga.
Mis vahe on jõutõstjate dieedil võrreldes kulturistide omaga? Ja miks enamus jõutõstjad paksemad on? Kas on võimalik süüa jõutõstja dieedi järgi nii, et paksemaks ei muutu?
Sa räägid vaid ühest jõutõstjate alagrupist ehk nendest kes võistlevad üliraskekaalus (kus su kehakaalul pole ülempiiri). Seal võivad tõepoolest osad mehed veidi paksud olla sest neile ei loe see lisarasv. Kõik teised aga (need kes võistlevad madalamates kaalukategooriates) on suhteliselt trimmis kuna rasv on neile vaid kahjuks kaalumisel. Seega ei saa öelda et jõutõstjad (ning ka klassikalised tõstjad) on paksud sest see lihtsalt ei vasta tõele.
