matjusm

Kuna endal ajateenistus kohe kohe lõppemas, siis jagan siin veidi nõuandeid/mõtteid selle kohta. Ise olin siis suurtükipataljonis arvutaja.

Kuhu minna teenima?

Suurtükk või õhutõrje. Miks? Sest see ei ole jalavägi ning pea kõik on parem kui jalavägi (Kuperjanov, Jõhvi ÜJP, JVBr). Me vahest viskasime nalja omavahel kui olud olid vilestad et “ikka parem kui olla jalaväelane”. Suurtükk ja Õhutõrje keskenduvad rasketehnikale mis tähendab seda et sa liigud igale poole masinaga, sa ei kaeva kaevikuid ega pea ka kõige jubedama ilmaga kusagil ringi jooksma mitukümmend kilo varustust seljas. Mitte jalaväelane olles tähendab ka seda et sa oled oluliselt vähem metsas ja rohkem kasarmus. Olen kuulnud jutte et jalaväe väeosad on veetnud ligi pool oma teenistusest metsalaagrites, Suurtükk aga kusagil 6-8 nädalat (täpselt enam ei mäletagi). Miks on mets halb? Sest seal ei saa magada, ei saa süüa (ning see mis on, on väga kehv), ei saa pesta normaalselt ning kui just ei ole väga kena ilm (mida on vaid Kevadtormi ajal Eesti kliima tõttu), siis on pidevalt kas jahe või märg. Kõlab ehk nagu memmeka jutt kuid kui sa oled seda kogenud siis sa saad aru et sõdurile ei meeldi metsas olla. Ma võin julgelt öelda et suur osa mu teenistuskaaslastest väidaks täpselt sama.

Õhutõrje kohta ei oska täpsemalt öelda kuid vähemalt Suurtükis oli nii et pea iga nädalavahetus sai (pärast SBKd muidugi) väljaloale ning seda sai pea kogu pataljon. Kui mingit jama kokku ei keera või ei õnnistata sind valvekorra üksusega siis saab üpris kindlalt koju. Ainus asi mis Suurtükis oli kehvasti oli see et kui teistel väeosadel kogu riigis oli lisapuhkus riiklike pühade puhul (iseseisvuspäev, 1. mai) siis millegipärast haubitsamehi hoiti ikkagi kasarmus. Muidu aga täiesti normaalne väeosa.

Tapal on ka üpris head olmetingimused. Kasarmud on uued, territoorium üpris kena. Kuna ta asub linnast välja siis see teeb ajateenistust selles mõttes lihtsamaks et sa ei pea kogu aeg aknast nägema kuidas inimesed liiguvad ringi “vabas maailmas”. Seega isegi Tallinlasena eelistan ma sellises kohas aega teenida kui et näha oma kodumaja läbi väeosa aia. Sinna käivad rongid nii et nii Tallinnast kui Tartust on sinna hea tulla. Veel parem on kui on auto, siis on mõttekas panna punt kokku ja panna 4-5 meest ühele masinale ning jagada kulusid.

Mida kaasa võtta?

See ametlik nimekiri mida ajateenistusse kaasa võtta ei hõlma kõike seda mida tegelikult vaja läheb. Ma soovitan:

– Korralik pealamp millel on ka punase valguse režiim (või värvi lamp markeriga punaseks). Sõjaväe taskulamp on täiesti lootusetu ja pimedas tegutsemist on palju nii et seda läheb vaja.

– Šveitsi taskunuga

– McGyver’i teip- seda läheb igale poole

– Suured prügikotid- siia on soovitav oma lebomatt sisse pakkida et ta metsalaagrites niiskeks ja mustaks ei läheks

– Oma sporditossud- sõjavägi küll annab enda poolt ka tosse kuid nendega võib olla see probleem et ei ole õiget suurust või pole mugavad. Näiteks mul sai pool rühma mingid hiigelsuured tossud ja ainult seetõttu et osadel olid oma spordijalatsid kaasas said kõik sporti teha (ehk et keegi ei pidanud jalanõude puudumise tõttu kõrvale jääma)

– Sokke ja aluspesu- ära jää kaitseväe varustusele lootma.

– Beebipepulappe- et metsalaagrites hügieeni teha

Üldisi nõuandeid

– Ära harrasta “isetegevust” ehk teed midagi mida pole kästud. Selle eest saab pähe ning pärast saad veel korduvalt uuesti pähe.

– Ole tubli ja korralik ning sa pääsed jamast. Aja jooksul kujunevad välja teatud inimesed kes mis iganes põhjustel jäid negatiivsete asjadega silma mis tähendas et kui oli vaja “vabatahtlikke” igasuguste asjade jaoks (enamasti mingit sorti koristamine, relvavalve, toimkond või muu tüütus) siis võeti neid eelkõige. Tublimad pääsesid sellest ning see teeb elukvaliteedi sõjaväes oluliselt paremaks.

Trenn ja toitumine

Toit ei ole kaitseväes kõige parem, kuigi samas ei saa ka öelda et see oleks ülemäära kehv. Kasarmus saad palju süsivesikuid ehk et makarone ja kartuleid. Liha on vähe ja seega on ka valku vähe. Metsas on olukord veel hullem: sa sööd kas nn “Nato pakke” või kuivtoidu pakke mis on suhteliselt jubedad. Väliköök ka midagi erilist ei tee, enamasti nad soojendavad konserve või Felix’i purke nii et sealt ka midagi erilist ei tasu oodata.

Võta kaasa valgupulbrit sest normaalset valgukogust sõjaväe toidust ei saa. Teiseks soovitan kaasa võtta pähkleid sest nad on suurepärane mitteriknev ja suhteliselt odav valguallikas. Metsalaagritesse võtsin ise veel kaasa purgitoite. Ning šokolaadi kulub ka päris korralikult.

Trenni koha pealt ütleksin nii et need kes ei teinud enne sõjaväge mitte midagi arenevad kuid need kes tegelesid mingi spordialaga mingilgi tasemel üldiselt põevad kõvat taandarengut. Endal näiteks läks SBK ajal 1.5 kuuga kaal kusagil 10kg võrra alla ning kükk langes kusagil 20-30kg. SBK laastab lihast ja jõudu, pärast kui sa oled mõnes mitte-jalaväe üksuses on võimalik jälle progresseeruma hakata kuid kaugeltki mitte nii hästi kui tsiviilis. Huvitav tähelepanek enda kohta oli see et kahes füüsilises testis (üks tehakse kohe alguses, teine SBK lõpus ning mõõdetakse jooksu, kätekõverdusi ja istessetõuse) olid mu punktisummad pea samad. Jooks ainsana arenes, kätekõverdused jäid enam vähem samaks ning istessetõusudes läksid mu tulemused isegi kehvemaks. Võibolla olin ma aga erand sest kui ma esimeses füüsilises testis olin rühmas kolmas siis teises oli minu tase umbes rühma keskmine.

Ei tea kuidas teistes väeosades on kuid Tapal on jõusaal veidi kehvapoolne. Kuigi kükipuur, pingid, hantlid, kangid ja mingid masinad on olemas, on nad kõik väga vanad ning kangid/kettad on veel eriti jubedas korras. Puudub muidugi ka tõstepõrand. Üht teist saab aga siiski teha.

Kokkuvõte

Üldiselt olen rahul et sai ajateenistus läbi tehtud. Huvitav kogemus ning sai põnevaid asju tehtud, hoolimata sellest et oli ka väga palju mis tüütas väga ära.

See on hea baasharjutustega kava: http://startingstrength.wikia.com/wiki/The_Starting_Strength_Novice/Beginner_Programs

Rinnalevõtu ja tema eriversiooni hang clean’i puhul ei ole küll mõtet teha 8’si seeriaid. See on harjutus kus on väga tähtis tehnika ning seega üle 3-5 korduse ei ole üldiselt soovitatav teha. 3×8 asemel oleks parem näiteks 5×3.

Kükid ja jõutõmbed on rammumeeste põhilised harjutused, pluss veel igasugused selga ja jalgu tugevdavad asjad. Svungi/tõukamist teevad nad ka ning vahest ka midagi klassikalise tõstmise vallast (vähemalt need rammumehed keda ma trennis olen näinud teevad selliseid asju).

Plaanin osta koju treeningkeskust ja trenni tahan teha 5x nädalas.

Millist nendest firmadest soovitate, milline on kõige kvaliteetsem, kas body solid, star trac impact või kettler?

Kui ruum ja rahakott võimaldavad siis hangi pigem kükipuur, kang raskustega ja reguleeritav pink.

Millise kava järgi sa praegu surumist treenid? See et sa teed trenni 3-4 korda nädalas ei ütle midagi, too välja täpselt mis harjutusi sa teed, mitu seeriat ja milliste kordusvahemikega. Siis saab ehk näha kas oled vähemalt selles osas õigel teel või vajab seal midagi korrigeerimist.

Mulle käib üpris pinda see kui mõnedes vähestes jõusaalides kus on olemas korralik (ja vägagi kallis) klassikalise tõstmise kang on mõni teadmatu kasutaja selle millegipärast tõstepõrandalt kaugele ära viinud ja teeb sellega näiteks rinnalt surumist või muud taolist kus pole tegelikult sellist kangi vaja. Asja teeb veel hullemaks see et need rinnalt surumise pingid on tavaliselt metallist raamidega ehk et kui sinna pikaaegselt kangi peale visata, siis see hõõrub kangi ääred siledaks ja sellega on pärast palju raskem rebimist teha.

Ma ei saa täpselt aru mis vastuseid sa üritad saada kui küsid küsimuse “mida arvate jõunäitajatest” kuid ma arvan et asi mida sa otsid on see:

http://www.exrx.net/Testing/WeightLifting/StrengthStandards.html