matjusm
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Nii palju kui mina olen naisi jõusaalis näinud (mis on aga väga vähe), siis kui nad pole aeroobsete masinate peal on nad kohe kindlalt reie lähendajate/laiendajate masinate peal (või kuidas neid täpselt nimetataksegi). Vaid väga harva näen naisi mingeid teisi jõuharjutusi tegemas ning siis ka on enamasti tegemist kergejõustiklannadega, mitte “tava” inimestega.
Ma saan aru et osad naised kardavad saada “liiga lihaseliseks” kuid nad ei vist ei tea et need mehed kes on lihaselised on saavutanud selle mitte üleöö vaid pika ja pühendunud treeninguga ning meeletu söömisega.
Tere!
Ostisn täna selle dextro ja nüüd plaanin osta ka hera80 selle: http://fitshop.fitne…0%20(Maitsetu)/
neid tuleb segada vahekorras 2:1 aga kui palju mida?
Kas seda dextrot saab niisama spordijoogina ka kaustada? Kas siis enne treeningut või trenni ajal või millal?
rääkige kõige sellest tootest kudias kasutada ja kui palju ja millal?
ettetänades,
Üldiselt soovitatakse panna valgujooki 2 osa süsivesikuid ja 1 osa valku. Dextro ei ole spordijoogi pulber nagu mingi Isostar, ta on viinamarjasuhkur. Ega keegi ei keela seda sul niisama ka spordijoogi sisse segamast kuid kas sellest mingit erilist kasu on, pole ma väga kindel.
Mis teha , et ajateenistuses olles ei kaoks lihas mass mis on omantatud jõusaalis 3 aasta jooksul , tarbin kreatiini muidu , aga varsti millalgi peaks tulema kutse arstlikusse komisjooni ja siis jääb jõusaal pooleli .
Ajateenistus kestab umb : 8- 11 kuud ise veel ei tea kuhu satun ja kui kauaks .
Ma arvan ,et siin annavad head nõu mehed, kes ajateenistuses on käinud, kõige värskemad mälestused peaksid olema minu pojakesel Krissul, tema lihasmassiga seal küll midagi hirmsat ei juhtunud, kuid ta võttis minuteada sinna kaasa ka pidevalt nii valgubatoone kui erinevaid valgubaasil tooteid, et see osa mis aitab lihasmassi säilitada oleks olemas toidu näol, sest kõige laastavamad peaksid teoorias olema erinevad metsalaagrid, kus toitu vajalikus koguses või kvaliteedis kogu aeg käepärast ei ole. Loodan ,et Krissu vastab siia põhjalikumalt. Mina ise sõjaväekõlbulikuks omal ajal ei osutunud, liiga nõrk tervis…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vabandan Ott et su teemasse vahele segan kuid vastan sellele küsimusele kuna sai just ajateenistus läbi elatud.
Lühidalt: ajateenistuses kaob lihast ja jõudu, lihtsalt aktsepteeri seda. Ürita võimalikult palju valgurikkaid toitaineid (pähklid, pulbrid) kaasa võtta et situatsiooni parandada. Kõige hullem on esimesed 2 kuud ehk SBK, mina näiteks võtsin sel ajal pea 10kg kehakaalust maha, kükk langes kusagil 20kg võrra.
Kui sind pole veel määratud kusagile väeossa ning sul on soov oma lihasmassi säilitada ja võimalikult palju sõjaväe ajal pumpamas käia siis mine sellisesse väeossa mis asub eesliinist võimalikult kaugel ning mis ei ole jalavägi, parimad näited siis Suurtükk (olin seal ise) ning Õhutõrje.
Pikemalt loe mu postitust siin teemas:
samas biits õlg rind on kah kuidagi suuremaks läinud
Ei lähe nad sul sellise ajaga midagi. Neid lühiajalisi kaalukõikumisi ei maksa nii väga tähele panna, oleneb paljuski kas sa oled just söönud või palju vedelikke tarbinud enne kaalumist.
Jõutõmbe jaoks pole mõtet päidlalukku soovitada, see ikka klassika rida.
Nõus kuid on ka mehi kes arvavad teisiti, nagu näiteks Mihkhail Koklayev kes niimodi üle 400kg tõmbab:
Pidasin silmas seda, et jõutõstmise puhul keskendutakse rohkem maksimaalse jõu arendamisele.. Klassikalise tõstmise puhul on väga tähtsal kohal plahvatuslik jõud.
klassikalisel tõstjal on igapäevasteks harjutusteks hüpped,kangiga, üle tõkete, sügavushüpped.
Ja kui kasutavate raskuste % ja iseloomu vaadata, siis jõutõstjad arendavad pigem kiiruslikku jõudu ja klassikalised tõstjad plahvatuslikku jõudu.
Ilmselt on see teema justkui vesi Silbaumi veskile, kes ilmselt teab pea kõike nende kahe erineva ala metoodikate kohta:)
Ka klassikalises tõstmises on väga tähtis maksimaalne jõud. Ega sa 200kg rinnale ikka ei võta kui sa sellest vähemalt 60-80kg rohkem jõutõmmet ei tee ning ka korraliku varuga suuda kükki teha. Mitmed kõigi aegade parimad üliraskekaalu tõstjad suutsid teha rinnal kükki 300+kg’ga ning turjal kükki ligi 400kg’ga (ning seda enamasti ilma varustuseta). Plahvatuslikku jõudu ilma max jõuta ei ole olemas (üks erand tuleb küll meelde: Andrus Värnik väitis et suutis teha 160kg rinnalevõttu vaid 155kg eesküki juures kuid see on vaid üks erand).
Teiseks, tõstjad hüppeid kangiga küll eriti ei tee. Muidu hüppeid küll kuid nii palju kui ma olen tõstmise kohta lugenud ja kuulnud, siis need kangiga hüpped on pigem odaviskajate ja muude kergejõustiklaste pärusmaa.
Kuna olen otsustanud tõsisemalt klassikalist tõstmist võtta siis tegin lõpuks otsuse minna rebimisel üle pöidlaluku haardele ja mul on väga hea meel et seda tegin.
Täna proovisin seda esimest korda ja tulemused olid uskumatult. Raskus mida eelnevalt tegin täiskükki rebisin nüüd pöidlalukuga 2x järjest püsti ja isikliku rekordi kordamine tuli üllatavalt lihtsalt. Alguses tundub pöidlalukk veider/võõras sest keegi tavaliselt sellist haaret ei kasuta kuid sellega harjub väga kiirelt ära. Võtsin kuulda ka head nõu ja mässisin pöidlad sporditeibiga kinni ja ei olnud mingit valu ega naha rebestamist.
Need 2 ala on nagu öö ja päev. Ühel on vaja looma jõudu, teine nõuab plahvatust.
Kuulitõuge on samuti üks ala, kus on vaja nii rammu, kui plahvatust, ei ole nagu kuulnud eriti, et mõni jõutõstja naljalt üle 11-12m kuuli tõukaks.
Kindlast on ka jõutõstmises andekaid ja looduse poolt antud hea puraga mehi, kuid ei oska öelda, kuidas Alexil plahvatusega on.
Eelmine aasta ju võttis osa tõstmise meistrivõistlustelt ja suutis ilma kükita rebida 122 ja tõugata 147 kg. Harjutaks veidi rohkem tehnikat ja ma arvan et sealt tuleks vabalt uus Eesti meister.
Rõõm näha et jälle on Eesti ühel jõualal maailma tipus. Muidu on Eesti esinenud edukalt klassikalises tõstmises mis on Olümpiamedalite arvult teine spordiala kuid hiljuti pole meil Olümpial kedagi käinud.
Ma arvan et kui Alex hakkaks klassikat tegema, siis jõuaks ta vabalt 2016 Olümpiamängudele.
Näiteks siin: http://www.gymleco.com/index.php?go=products&cat_id=102 (Alaseljapink 162F90 kraadise nurgaga)
Teine mis mulle väga meeldib ning mis on olemas Audentese Kergejõustikuhallis on selline asi: http://www.savagestrength.co.uk/impulse-sterling-glute-ham-bench.html
Suurepärane vahend nii alaselja kui ka kõhu treenimiseks.
Panen ka natuke oma kogemusi kirja.
Nimelt otsustasin eile esimest korda üle väga pika aja (viimati sai seda kusagil 11-12 klassis testitud ehk 4-5 aastat tagasi) hoota kaugust mõõta. Kui eelnevalt hüppasin 261 cm (seda siis enne kui hakkasin jõutrenni/tõstmise ning üldse raske trenniga tegelema hakkamist) siis eile tuli endalegi üllatuseks et distantsiks tuli 305 cm ehk areng 44cm. Alguses ei uskunud kuid proovisin 2x uuesti ja ikka enam vähem sama tulemus.
Mida ma trennis tegin et seda saavutada:
1) Klassikaline tõstmine: nii täis rebimine ja tõukamine kui ka nende erinevad variatsioonid ja komponendid (tõukamine kuklalt, rinnalevõtt, rebimine puusadelt/pukkidelt)
2) SÜGAVAD kükid, nii turjal kui ees (treenin mõlemat kükki samapalju), kordused suhteliselt madalad ehk 6’sed turjal kükil ja 3’sed rinnal kükil (kui teen raskeid seeriaid).
3) Hüpped ja sprindid: hüpped kastidele, hüpped järjest üle tõkete, ühe/kahe jalaga järjestikkused “jänku” hüpped, lühikesed sprindid 20-50m.
Kui sel aastal toimusid Kaitseväe meistrivõistlused sangpommispordis siis minu pataljonis oli üks mees keda oli vaja alla 60kg saada ning 2 päeva enne võistlust oli veel kusagil 63-64kg või nii kui mälu ei peta. Tuli siis kohale ringkonna spordiinstruktor ja pani ta treenima: dressid ja kampsun selga ning velotrenažöörile ning seejärel samade riietega sauna. Võistluspäeva hommikul polnud kaal veel päris õige nii et ta käis ja jooksis ringe ümber spordisaali ning lõpuks saigi oma kaalu 59,75kg peale (või kusagile sinna kanti, täpselt ei mäleta enam). Kuna ta pea midagi ei söönud ja vedelikke jõi ka vähe, siis ta nägi ikka väga surnud välja tolleks hetkeks kuid alla sai ning teenis välja ka auhinnalise koha võistlusel.
Tere.
Sooviks küsida lihtsalt kiirelt nõu:
Trenni lõpetan kell 22.30 ja kuskil 23.00 olen kodus.
Peale seda puhkan kuskil 1h ning kuna mul enam nii hilja erilist isu pole, et praadi süüa, olen hakkanud viimasel ajal endale tegema tomati-mozarella salatit.
Valku peaks olema siis mingi 22g, süsivesikuid 1g ja rasva umbes sama palju kui valku (Peast kirjutan – täpselt ei mäleta)
Tomati kohta eeldan, et seal on ainult süsivesikud (Kirsstomatid siis)
Kuna mulle kohupiim ei maitse (Mida paljud soovitavad peale trenni süüa), siis arvan, et tegu on täitsa normaalse õhtuse palaga.
Kommentaare?
Aitäh.
Kindlasti on tegemist hea toiduga kuid kuna sa oled postitanud selle “Kaalust juurde” alafoorumisse, siis selle eesmärgi jaoks on see väga ebapiisav. Ise käin ka õhtuti trennis ja siis pärast kõvat kangitõstmist ja muud taolist on isu küll suur ning siis ongi päeva suurim eine.
Tegelen ka kaalu tõstmisega hetkel nii et pärast trenni (lõppeb kusagil 21:00 paiku) läheb kohe sisse veidi taastusjooki ning siis kusagil 30-60 min hiljem korralik praad (250-400g liha vähemalt+kartulid/riis) ning pakk kohupiima (200 g).
Millist kohupiima sa ostad? Ma soovitan Tere magusat vanilli kohupiima või siis rosinatega, mõned mis ei ole magusad on mulle ka üpris vastuvõetamatu maitsega kuid see on väga hea. Soovitan sinna näiteks veidi jogurtit peale panna, teeb maitse palju mõnusamaks.
Kas kätekõverdusi võib igapäev teha ?
Selle iga pave kätekõverduste tegemiste kohta sooviksin rääkida oma kogemustest sõjaväes kus neid pannakse tegema täie rauaga.
Igal juhul kui ma alguses läksin siis neid 2x25tk mida pidi iga hommikuvõimlemise ajal tegema (pluss veel kogu aeg otsa igasuguste asjade tõttu) tulid mul suht kergelt. Kui aga veidi aega oli mööda läinud siis läks see aina raskemaks ning asi mis teenistuse alguses oli naljamäng muutus päris raskeks mõne kuu möödudes (kusjuures enne sõjaväge tegin ma kätekõverdusi väga harva, tegin enamasti vaid tavalist kangitrenni). Füüsilises testis mis tuleb SBK alguses ja lõpus läbi teha paranesin ma vaid 5 kätekõverduse võrra mis on ikka väga kehv tulemus arvestades palju sai neid treenitud. Ehk et tegelikult siin ma arvan et ongi asja iva- ülepingutamine nagu iga päev treenimine võib pigem tuua taandarengut.
Siis kui SBK oli läbi tuli neid kätekõverdusi vähem ette. Hommikuvõimlemisel tehti neid oluliselt vähem (mõni kord jäeti üldse kavast välja sest meil tehti hommikuvõimlemist päeva vastutava suva järgi, mitte see mida ametllikult pidi tegema). Selle asemel sain hakata jälle enam vähem normaalselt jõusaalis käima ning rinnalt surumise numbrid tegid läbi mõningase arengu. Lõpu poole kui päris palju metsas olime ei teinud pea üldse kätekõverdusi, küll aga sai nädalavahetustel jõusaalis käidud surumas. Kui ajateenistuse lõpus oli uus füüsiline test, tuli mul kõigi aegade parim kätekõverduste tulemus, hoolimata sellest et 2 kuud või nii enne seda olin neid vaid väga minimaalselt teinud ning ka rinnalt surumises seeriaid pikemaid kui 5 pea üldse ei teinud.
Aga kui periooditseda ss kui pikad need perioodid peaksid olema ja kas on vahet mis järjekorras?
Kes see ütles et ei saa üheaegselt treenida max jõudu ja plahvatuslikkust/kiirust? Ikka saab ning seda teevad pidevalt mitmesugused sportlased.
Levinuimad kiiruse/”plahvatuse” harjutused on klassikalise tõstmise võtted nagu rebimine, rinnalevõtt, tõukamine ja nende erinevad variatsioonid (http://www.exrx.net/Lists/OlympicWeightlifting.html). Tee oma esimene harjutus (või ka kaks) mõni nendest, seejärel teisi nn aeglasi harjutusi. Igasugused hüpped on ka head, näiteks kastile või üle tõkete.
