matjusm
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Rohkem ei tea kui see: http://www.mannivagi.ee/?page=tooted&subpage=tostespordi
Võid proovida küsida Nike’i Eesti esindusest. Sain sealt ise kettaheite jalanõud nii et võibolla neil on ka teisi “eksootiliste” spordialade jalatseid.
Kolmas variant on netist otsida, Amazon ja teised poed saadavad oma tooteid ka rahvusvaheliselt.
Võta mõni 4’ks jaotatud kava mis sulle meeldib ja tee seda nendel päevadel mis sulle kõige paremini sobivad. Nii lihtne see ongi.
Küsimus on siin pigem toidus. Kui sa rohkem kaalu ei kasvata, siis pole sel jalalihasel millegi arvelt kasvada. Seega jäta ta kavasse sisse ja korrigeeri toitumist vastavalt eesmärkidele.
Panen siis ka oma loo üles.
Oli keskkooli lõpp, vaid riigieksamid veel ees, olin ise 19 aastane siis. Kuni tolle ajani olin suhteliselt minimaalselt spordiga tegelenud. Vahest harva käisin ujumas, jooksmas või rattaga sõitmas kuid need olid kõik erandid sest üldiselt olin ikkagi füüsiliselt mitteaktiivne. Mingeid kaaluprobleeme ega midagi sellist ei olnud ning toitumine väga hull ka polnud.
Kuna aga elus oli suurte muutuste aeg (peagi lõppeb keskkool ja algab ülikool) siis hakkasin ka oma sportliku külje üle järele mõtlema ja jõudsin järeldusele et olen kahetsusväärselt vähe trenni teinud.
Alustasin siis rattasõidust ja jooksmisest ja ostsin endale esimese 15 kg’se hantlikomplekti. Sellega harjutasin agaralt iga päev (tavaliselt isegi 2x päevas) mis tagasi vaadates on muidugi absurd kuid tol hetkel ma lihtsalt ei teadnud paremini.
Niimodi sai umbes 1-2 kuud treenitud. Kooli lõpetamise ajal olin umbes ~75kg (189 cm juures).
Siis 1. juuni 2008 (mäletan sest viimane riigieksam, ajaloo oma, oli 31. mai) ostsin esimese jõusaali kuukaardi, hakkasin siis käima Nõmme Spordikeskuses. Õnneks oli nüüd mind oma juhendada võtnud üks klassivend kes oli juba mõnda aega jõutrenniga tegelenud. Hakkasin aina rohkem ja rohkem lugema treeningu kohta ning üht teist ka toitumisest õppima.
Samal sügisel läksin ülikooli ning seda mitte Eestis vaid Inglismaal. Seal kahjuks lolli peaga ostsin endale ühte väga viletsasse jõusaali (mitte ühtegi kangi, ainult masinad ja kerged hantlid) aastakaart ostetud nii et areng jõu poole pealt polnud kõige parem. Küll aga tuli lihasmassi kenasti juurde ning umbes aasta aega pärast treeningute alustamist olin juba veidi üle 90kg. Suve möödudes saavutasin esmakordselt uue kehakaalu rekordi: 100kg.
Umbes samal ajal sai alguse mu huvi klassikalise tõstmise vastu. Vist vaatasin mingeid videosid Ameerika jalgpalluritest treenimas/lugesin juttu sportlaste jõutrenni kohta ja avastasin enda jaoks rinnalevõtu ning veidi aja pärast ka rebimise. Päris mõnda aega olid numbrid väikesed ja tehnika väga kehv.
Isegi üks video on olemas nendest varajastest katsetustest (2009 sügis vist):
http://www.youtube. com/watch?v=Ba2WTLOIN4I&feature=plcp (Kuna foorum ei luba nii palju meedia faile korraga postitada siis tegin link’i tühimiku sisse. )
Mõnda aega siis kaal veidi langes ja jäi järgneva 2 aasta jooksul umbes sinna 93-98kg vahele (kuna olin vaene üliõpilane ja väga palju raha ei olnud et süüa täpselt seda mida tahan).
Murrang minu jaoks toimus 2011 jaanuaris kui võtsin oma esimesed 2 eratreeningut, seda siid Andrus Murumetsaga et harjutada tõstmistehnikat. Pärast seda hakkasin rohkem tõstmisele keskenduma. Kuidagi iseenesest õppisin lõpuks ära kükki rebimise ja rinnalevõtmise, masinad jäid nüüd täielikult mu kavast välja.
Ülikooli lõpu ja suve alguse lähendes sattusin ühe video peale mis muutis taas mu treeningut, täpsemalt on siis tegu Märt Israeli rinnalevõtuga:
Vaadates seda mõtlesin et kui tema heidab ketast ja teeb põhimõtteliselt sama jõutrenni mis minagi, siis võiksin ka mina midagi heita. Kui algas suvi hakkasin treenima kuuli ja ketta heidet, alguses üksi, hiljem treeneriga.
Video tolle suve ettevõtmistest siin:
http://www.youtube. com/watch?v=Q2zf4kiYqJE&feature=plcp(Kuna foorum ei luba nii palju meedia faile korraga postitada siis tegin link’i tühimiku sisse. )
2011 sügisel käisin oma elu esimesel spordivõistlusel: Tallinna MV tõstmises kus rebisin 75kg ja tõukasin 120kg -105kg kaalukategoorias.
Video siin:
Pärast seda tuli sõjavägi peale, kehakaal langes mühinal ning samuti ka jõunumbrid. Kui noorteaeg sai läbi, siis sai taas rohkem sööma ja kangisaalis käima hakatud.
Saades sõjaväest välja (2012 mai lõpp) algas taas suur treening nii tõstmises kui heitmises ning õgimismaraton (sest nagu iga jõusportlane kes tahab kaalu tõsta teab: suurte treeningmahtude juures tuleb kohe eriti jõhkralt süüa et kaalu tõsta). Umbes 2,5 kuuga on nüüd juurde tulnud umbes 7kg ja olen praegu seal 103-104kg vahel. Tõstmise seisukohalt tähtis areng on veel see et läksin üle ka pöidlaluku haardele.
Praegune eesmärk oleks osaleda Eesti tõstmise MV’l 2013 ning kettaheites 40m täis saada, kuuli võiks kusagil 13m tulla. (praegu c.a 35m/11m).
Tere, mul selline mure: olen selline 70 kg mitte väga lihastes tegelane, kes on mingil määral käinud jõusaalis ja natuke ennast viimasel ajal liigutanud. Tegelen mingil määral võitlusspordiga(MMA). Ma olen hetkel dilemma ees: tahaks nagu natuke massi ja jõudu ja lihast kasvatada aga samas tahaks ka arendada plahvatust ja kiirust ja painduvust. Kas ma pean ühe teisele ohverdama või on võimalus neid kombineerida? Lugesin natuke sellest kontrastmeetodist- alguses harjutused raskustega ja siis polümeetrilised harjutused järgi samale lihasele. Kas see on reaalne? Oleks nii mõeldav, et on nädalasse ära jagatud päevad: jõusaalipäev ja polümeetrilise trenni päevad, NT- E: jõukas(ülakeha) T: polü K: puhkus N: jõukas(alakeha) R: polü L:puhkus P kerge taastav cardio???
Kiirust/plahvastuslikkust ja lihasmassi on täiesti võimalik arendada koos, kergejõustiklased teevad seda kogu aeg.
Sellise treenimiseesmärgi puhul ei ole sul mõtet mõelda oma jõutreeningust kui ülakeha/alakeha jaotus või midagi sellist sest need tavalised “plahvatuslikud” harjutused on kõik kogu keha harjutused, mitte mingi ühe kindla lihasgrupi omad.
Peamised harjutused “plahvatuslikkuseks” on klassikalise tõstmise omad ja nende erinevad variatsioonid:
Rinnalevõtt
Rebimine
Tõukamine/svung
Võid teha ka sellist asja (mitmed kergejõustiklased teevad seda) et teed ära küki seeria ja siis kohe veidi hüppeid peale.
Samuti vabandan, et siia postitan, kuid tahaksin küsida selle eelviimase harjutuse kohta: Kas seda harjutust on targem selja-või õlapäeval teha? Olen kuulnud, et see teeb ka selga väga hästi ning nüüd jäängi mõtlema kummal päeval on seda harjutust mõtekam teha, vahepeal teen seda harjutust lausa mõlemal päeval, on see vale?
Oleks see vaid nii lihtne, et üks harjutus treenib ainult 1 lihast või selle osa..
Sellist asja nagu tõelist isoleerivad harjutust ei olegi olemas, alati tulevad suuremal või vähemal määral mingid teised lihased mängu.
Kulturistile kelle treening põhineb lihaste treenimisel ning seda just väga suure koormusega (siin ma pean silmas pikki seeriaid) on tähtis jah sellist asja jälgida. Teised kes ehk treenivad harjutusi/liigutusi nagu tõstjad/sportlased ei ole treeningu jaotamine lihaste järgi alati loogiline kuid kui nad ei tee nii pikki seeriaid siis pole hullu kui mõnda lihast lühemate seeriatega mitu päeva järjest treenida (näiteks teevad paljud tõstjad kükki iga päev ja seda 4-6 korda nädalas kuid siis vaid väga lühikeste seeriatega, need kes selliste 10’ste seeriatega treenivad ei saaks sellist asja endale lubada)
Mul on täiesti teise lihasgrupi kohta küsimus, aga ei hakanud uut teemat algatama. Ma tahaksin teada, kuidas rinnalihas niiöelda “laieneb” õlani, mis harjutusi tegema peab, kas lihtsalt surumist, või kaldpingil on mõju.
Siis sa peaksid küll lihase oma algsest kinnituskohast lahti lõikama ja kusagile mujale kinnitama sest mingit laienemist küll ei toimu. Suuremaks/väiksemaks küll kuid oma piiridest ta välja ei kasva.
Kui jooksusprintereid vaadata, siis mõned on ikka nähtavalt peenema jalaga ja sealjuures kiiremad, lihtsalt füüsise eripära. Kunagi oli üks jooksja Frankie Fredericks, päris kilu poiss aga lippas kiirelt. Polnud ka Carl Lewis mingi jämejalg aga tulemused räägivad enda eest. Nii et see sakslane peab ilmselt veelgi kiirusele rõhuma.
Ei ole need sprinterid ka mingid papist poisid, mõni mees võtab lausa 170kg ilma kükita rinnale. Gerd Kanteri suurusele mehele on see küll normaalne kuid seda venda vaadates et tegemist on küll kahekordse kehakaaluga:
Kõik kes vaadanud Family Guy’d on tuttavad sellise tegelase nagu Joe Swansoniga ning eriti tema iseäraliku hääle ja röökimisega, väike meeldetuletus Joe’st:
https://www.youtube.com/watch?v=HQQf6x7uY3c&feature=related
Kuid tuleb välja et temast on pärismaailmas ka versioon olemas, seda siis Ameerika kettaheitja Jarred Romme’i näol (kuulake kuidas ta röögib pärast seda kui on selle raskuse üles tõstnud mis iseenesest ka väga võimas sooritus):
Mul on siis nädalas 2 õlaa päeva: 1 päev õla keskmine osa, teine päev tagaosa (üks siin foorumis soovitas)
Tahaks siis harjutusi mis on kesk osale ja mis tagaosale.
Päevad on siis sellised:
Jalad + kõht
Rind + biitseps + õla keskmine osa
Selg + triitseps + õla tagumine osa
Kui kellegil on midagi targemat pakkuda, siis võib pakkuda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siin kõiksugused erinevad harjutused välja toodud lihasgruppide kaupa:
http://www.exrx.net/Lists/Directory.html
Teiseks, kui sa oled algaja (paranda mind kui sa ei ole) siis sellistele pisidetailidele nagu mis õla osa sa mingil päeval teed pole küll vaja keskenduda. Pigem tee peamisi baasharjutusi nagu kükid/tõmbed/surumised.
Egle, vabandan et su teemasse selle panen aga ei leidnud siin foorumis paremat kohta: kas sa ehk osaksid öelda millist jõutrenni teeb sinu olümpiasangar ning mis on ta parimad tulemused peamistes baasharjutustes?
Kõigepealt oli halb üllatus, sest olin trennijalanõud koju unustanud, mis seal ikka kingad millega tulin läksid jalatrennis käiku..
Selline küsimus Ott: milliste jalanõudega sa tavaliselt rasket kükitrenni teed? Kas mingid spetsiaalsed tõstmisjalanõud või tavalised jooksu/spordi jalatsid? Küsin seetõttu et rääkisin kord ühe endise jõutõstjaga kes ütles et kui raskused seal 200kg ja ülegi siis selline pehme tallaga spordijalats lihtsalt pressitakse nii suure raskuse all kokku ja on üpris ebastabiilne nii et tahaks teada kuidas Eesti parim kulturist on selle asja lahendanud.
Sõjaväes olles hakkas hommikupuder lõpuks nii ära tüütama: 8 kuud järjest pea iga hommik on mingisugune vedel lurr iga kord enam vähem sama maitselise moosiga. Kõik pudrud ei olnud hullud: manna ja kaerahelves olid päris head kuid tatrahelbed ja hirss olid küll veidi kehvemad. Hirss minu meelest üldse ei ole moosi ehk “magus” puder vaid ta on või puder ehk “soolane”.
Muide tartaga on hea nipp ta eelneval õhtul vette panna: hommikuks on ta end ilusti vett täis imenud ja siis vaja vaid ta soojaks ajada, mitte ei pea pikalt keetma.
Leidsin temast kükivideo, ta Youtube’i kanalil on neid veel:
Täissügavus see pole kuid mitte ka mingi poolkükk, igal juhul väga võimaste jalgadega mees.
Ning vaadake ka tõstmist Olümpiamängudel: seal on kõikidel väga uhked reielihased.
