masterofceremony
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
masterofceremony
Member239
masterofceremony
MemberVeits loll küsimus küll, aga kuidas seda kasutada? Mul saalis selline asi olemas. Mõtlesingi, et mille jaoks see on.
masterofceremony
MemberAlusta korralikust toitumisest
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>masterofceremony
MemberMulle veebitreener soovitas kohe alguses l-karitiini kasutada. 1-est purgist jätkub ca kuu aega vist, enam hästi ei mäleta. Kui läksin järgmine kord ostma, siis oli otsas ja ca 3 nädalat ei olnud. Muutused olid samasugused selle 3-e nädala jooksul, kui eelneva kuu aja jooksul. Peale uue purgi ostmist jätkus ikka kõik sama tempoga.
Ma arvan, et alguses on just see, et sul keha hakkab arenema metsiku kiirusega ja vot kui tekib hetk, kus näed, et enam edasi ei lähe nii hästi, kui tahaksid, siis võta proovi pulbrist abi (seda kõike muidugi õige toitumise korral). Mul nüüd ca aastake staazi seljataga, mõtlen, et peaks ühe purgi karitiini võtna ja vaatama, et kas nüüd annab tulemust või ei.
Jutt ei käi proteiinide kohta, seda olen kasutanud algusest, sest tööl ei ole võimalik hoiustada sellistes kogustes rasvatut kohupiima ning enne ja peale trenni ka hea kiirelt valgušeik alla tõmmata.
masterofceremony
MemberVeits offtopic, aga mul on nt külmkapis terve nädala toit, kava järgi loomulikult. Käin naisega poes laupäeviti ja ostame toidukraami kuni järgmise laupäevani ära. Mul suht lihtne tänu sellele õieti toituda, et ka naine toitub mu järgi tasakaalustatult, küll menüü veidi erineb, aga põhilised toitained samad ja meil pole kodus midagi rasvast, ega magusat mille järgi vahest (just õhtuti telku ees) isu tekib. Pühapäev meil lõuna nö “patustamine” ja seoses sellega toitu, mida saab süües tõesti nautida seoses sellega tavaliselt külmikus pole. On ainult selline kohupiim-kodujuust-muna-keedetud liha ja riis teema. Seda sa ju niisama näksima ei lähe. Ja kui tekibki tühjakõhu tunne toidukordade vahepeal, siis lähed jood klaasikese või kaks vett.
masterofceremony
MemberProbleem ületreeningus olla ei tohiks. Talveväsimus võib ka olla.
Kui toitumiskava on tehtud mõne treeneri poolt, siis konsulteeri treeneriga ja räägi talle oma murest. Las muudab toitumist, äkki see aitab.
masterofceremony
MemberLugedes teemaalgataja viimaseid poste, siis võib kokkuvõtvalt öelda, et kui inimene ennast ise ei aita, siis ei saa ka seda teised teha.
Niipalju, kui mulle silma jäi, siis on foorumikasutajad andnud tohutult palju head nõu, et kuidas üht ja teistpidi probleemi lahendada. Eestis on veel inimesi, kes viitsivad aidata, suunata ja nõu anda.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma arvan, et tiinekaaeg on paljudele meist olnud keeruline, ebamugav või isegi julm ja tänu sellele me oskamegi midagi soovitada, kas selle järgi talitada või mitte, siis see on juba abivajaja enda otsustada.
Olen tegelenud noorusaegadel väga keeruliste noorte tüdrukute probleemidega ja sellises vanuses sassis olev inimene on vägagi ohtlik endale – tehakse mõttetusi ja ei mõelda tagajärgedele.
Psühholoogi poole pöördumine on siiski praegusel juhul kõige õigem esimene samm. Neiul on vaja tõsta enesehinnangut 0% pealt vähemalt 50% peale, siis hakkab midagi muutuma. Senikaua võime me siin soovitada nii üht kui teist, aga progressi ei toimu.
masterofceremony
MemberEsiteks keska (keskkooli-gümnaasiumi) lõpetad sa peale 12-ndat klassi. 9 klassi on põhikool. Ja usu mind tasemel psühholoog aitab palju. Selles samas lauses ‘kui sa endasse usud, suudad kõik’ selles ongi sinu suhtumise küsimus ja lahenduse võti, enne kui sa iseendasse ei usu, siis ei juhtu ka midagi. Mina isiklikult ei taha küll kuuluda sellesse “olla samasugune nagu teised” klassifikatsiooni. Iga inimene on eriline – erinev teistest. Sa pead saama üle sellest “terve elu on perzzez” (vabandan väljendi pärast) masendusest. Vanemad tahavad lapsele küll head, aga jah kahjuks tihti on see nii, et nad ise ei viitsi selle nimel lillegi liigutada ja sind toetada, kui seda just kõige rohkem vaja on.
Tuletan uuesti su enda lauset meelde: “Ma teeksin ükskõik mida, et peenikeseks saada”
Aga mida ma teen trenni, kui kas ma ei jõua või ei suuda lihtsalt kuhugi minna oma keha pärast.No kuule kammoon.
Alusta pigem oma mõttemaailma muutmisega, küll siis liigub kõik muu ka jonksu. Usu mind.
masterofceremony
MemberMul täpselt samma jama aga mul kestab see juba 1,5 pool kuud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Kas sul toitumine on korras?
Kaua oled trennis käinud?
masterofceremony
MemberÕpetussõnad:
Puhake vahel, kui energia otsas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Praegu panen jälle täie rauaga edasi
masterofceremony
MemberTavaliselt ma naistekat ei loe. Aga kuna pealehel seda teemat suht tihedalt näha oli, siis otsustasin vaadata, et milles asi. Njah, 15 aastase elu on raske, seda kindlasti. See on just enesekehtestamise tippaeg. Väikelinna lapsed võivad olla ikka väga väga julmad. Ja sust sõidetakse väga kiirelt lihtsalt üle. Ma pole küll väikelinnast, aga mäletan suht hästi oma tiineka aegu. Mind noriti peamiselt nime pärast, mida andis suht rõvedaks väänata ja igasugustesse riimidesse toppida. Eesti aja alguses vahetasid mul vanemad küll nime, aga märk jäi külge veel kauaks.
Ütlen ausalt, et tervet 9-t lehte ei viitsinud läbi lugeda, aga püüdsin läbi lugeda kõik teemaalgataja postitused. Võibolla on keegi seda teemat ka juba puudutanud, aga ei pannud tähele. Lähenen asjale oma vaatenurgast.
Enamus pressivad peale raskeid treeninguid ja jooksmist. Neiu on muidugi omale pannud karmi eesmärgi -20 kg suveks. IMO sellise suhtumise juures täiesti võimatu. Alustama peaks siiski toitumiskava jälgimisega. Kuna on näha, et ta on emotsionaalselt täielikult hävitatud ja pandud tundma vägagi tugevat alaväärsuskompleksi, siis soovitaksin ka psühholoogi poole pöörduda. Sest elus uue lehekülje pööramine on vägagi palju just seotud enda mõtlemise korrastamisega. Telkust tuli paar päeva tagasi film “saladuste puu” seal näitas Villu Parveti nn. koolitust “Ole oma elu juht”. Seda demoti seal küll naljana, aga samas oli seal ka väike tõetera taga, et a’la mine koju seisa alasti suure peegli ette, vaata ennast ja sisesta, et just sina oled oma elu juht. Vaata peeglisse ja karju täiest kõrist endale näkku “Mina olen oma elu juht”. Mitte keegi teine ei saa sinu elu üle otsustada, et kuidas sa seda elad. Seda saad teha ainult sina. Sama käib ka toidu kohta, kui sa võtad sellise suhtumise, et ma niikuinii oksendan selle välja, siis oled sa juba põhimõtteliselt alla andnud. Proovi kõigepealt alusta toitumise muutmist samm haaval ja vaata mis toimub, mitte ära tee ennatlikke järeldusi.
Ühes postituses rääkisid, et sul on oma poiss. Üks küsimus: Kas ta hoolib ja armastab sind? Kui vastus on “jah”, siis ta toetab sind sinu tegemistes ja soovides 100%. Miks sa lähed saali koos sõbrannaga, mitte poiss-sõbraga? Jooksmist ära tee mittemingil juhul, mul endal ka kaalunumbriga probleeme kogu elu olnud ja põlved ei pea lihtsalt jooksmisele vastu. Jaluta, jaluta ja veelkord jaluta. Keppidega või ilma võta oma kutt käekõrvale ja minge jalutage. Hoia tavalisest kiiremat tempot ja anna aga minna, ca tund kuni tund poolteist iga päev, alguses käi nii kaua, kui suudad. Ujumine kord nädalas on ka väga hea. Aga ujulas ikka uju, mitte ära suple, uju nii palju, kui jõuad, siis puhka natuke, venita lõdvesta ja anna aga uuesti minna. Sulle meeldib hüpata nööriga – tee seda, aga järjepidevalt iga päev, nii et saad ikka naha märjaks. Kui sul kaalu pole, siis osta omale kaal, et sa saaksid oma kehakaalu igal hommikul ärgates ja õhtul magama minnes kirja panna. Siis on hea näha kuidas su kehakaal mängib olenevalt päevast, sest nagu keegi juba mainis, siis silmaga sa ei näe oma progressi. Ainult kõhulihase pingiga sa kõhtu lamedamaks ei saa, see on täiesti vale arusaam, et kui teed kõhtu, siis põletad kõhult rasva – sa põletad seda kogu kehalt. Tee kükke, alguses niisama, siis pane seljakotti raskused võta selga ja tee sellega.
Tähtis on selle kõige juures ka pere toetus ja kaasaabi. Räägi sellest oma vanematele, poisile ja usu mind, küll ka nemad aitavad.
Ära anna alla. Inglise keeles hea väljend – never give up, never surrender (see oli kusagil lastefilmis vist
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>). Nagu sa ka ära mainisid, et “ma teen ükskõik mida, et peenikeseks saada”, siis tee seda, ole kõigist üle ja kurat küll võta ennast kätte ja tee see kõigi kiusteks ära.
Ja keska lõpetamisele lähed sa kõigist kõige ilusamana ja saledamana. Ja need kes sind praegu narrivad hakkavad sulle siis külje alla pugema.
See teema teeb vist jah rekordeid, minult on see vist pikim kirjatöö, mida ma peale keska lõpukirjandit kirjutanud olen
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui neiu endale treeningpartnerit ei leia, kas siis siit foorumist kedagi tõsisemat treenijat Valga kandis pole?
Kui duubeldan kedagi, siis vabandan.
masterofceremony
MemberParimad koomuski vennad on mu meelest need “vanad”, kes aasta alguses/sept. tulevad. Üldjuhul on nad aastavahetusel/augusti viimasel päeval lubaduse andnud, et sellel uuel aastal/sügisel “võtavad end käsile”. Vanus tavaliselt 16-25. “Käsile võtmine” koosneb üldjuhul 2st-3st trennist. Üldjuhul puudub neil igasugune kava ja vahest tundub, et ka mõistus. Esimene trennipäev, lahmitakse suured raskused peale ja absoluutselt ilma igasuguse tehnikata hakatakse lahmima suvalisi harjutusi. Peale igat seeriat silmitsevad raskust küsimärk silmis, et miks nüüd selline “väike raskus” mulle küll nii raske tundub. Teine trennipäev näha on, et inimene on suurtes valudes, kuna raskused on kahanenud 2-3x ja grimassid on kerged tulema, liigub hädiselt, kangelt ja valulikult mööda saali ringi. Tavaliselt lõppeb lubadus siin. Vahest suudavad nad ka natuke hiljem korra tulla aga kuna avastavad, et see saaliteema ei ole teps mitte nii lihtne ja lihas ei kasva paari korraga 2-3x suuremaks, siis see jääb ka viimaseks korraks.
masterofceremony
MemberPane endale paika eesmärgid ja nüüd tuleb klassikaline lause: Telli alustuseks toitumiskava.
L-karitiini kohta (see on mu isiklik kogemus) mul ei toiminud, mingit vahet ei olnud märgata, kui kasutasin. Proteiini kasutamist konsulteeri veebitreeneriga. Kreatiini ära enne näpi, kui toitumine korras ja tunned, et keha saalis enam ei arene nii kiirelt, kui tahaksid.
masterofceremony
Member“Ained” ei tee sind hoobilt põkiks. Vaata omal toitumine üle. Kasuta korralikku treeningkava, kui sul seda juba pole. “Ained” võid kõik asendada kohupiima, kodujuustu vms. Hakka nt koheselt peale trenni sööma ca 200 gr kohupiima, lisaks siis puuvili või 0,5l mahla. Kreatiini peale mõtle alles siis, kui ca aastake trenni tehtud, sest ei tasu esimest laksu raisata alguses ära, kui keha ise veel suht hästi areneb.
Ja mis kõige tähtsam pane omale eesmärk maha kuhu poole püüelda ja siis vaata ja uuri edasi.
masterofceremony
MemberTeed jalapressi – jalg libiseb plätu sees ja ongi kondid-luud pooleks
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga higistamise vastu jah, rätik või rull paberit kaasa. Või vaheta püksi pealismaterjal millegi parema vastu, sest kile pole mitte hea variant. Mul endal nt pikad dressid ja mingist frotee materjalist. Hingab hästi ja pole veel kunagi häirivalt märjad olnud. -
AutorPostitused