Skip to main content

maryjane

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 31 through 45 (of 89 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Ja kus Sina töötad? #114384
    maryjane
    Member

    Klienditeenindaja.

    in reply to: ajanteenistus #113208
    maryjane
    Member

    Irv. Teatage sõjaväekutsele vastuseks viisakalt, et tänan kutsumast, aga paraku ei saa tulla, sest teie toit ei sobi mulle. Tõelised mehed.

    in reply to: Milla oleks oodata? #112607
    maryjane
    Member

    Meie küla Sportlandis on. Toon sulle vä?

    in reply to: Kepikõnd vs. jooksmine #112384
    maryjane
    Member

    Kas ma saan õigesti aru, et kepikõnd on ainult vanuritele, kes joosta ei jaksa?

    Praegusel aastaajal küll. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Sügise poole hakkavad ka tippsuusatajad kepikõndi tegema, nende keeles nimetatakse seda imitatsiooniks. :lol:

    in reply to: Jooksmine asfaltil #112213
    maryjane
    Member

    Nii , oleks plaan ,siis jõusaali kõrvalt käia ka natuke jooksmas ,et oma vastupidavust parandada.Ja proovin nii 20-30 minti joosta , iga päev või üle päeva.

    Aga probleem ,selles ,et pole nagu võimalik eriti mujal joosta kui asfaltil.Olen 17 aastane,72kg ja 186cm pikk.Kardan just enda põlvede pärast ,mis tegelikult praegugi ei võimalda eriti suurt jõutrenni teha ,kuna kipuvad raksuma ,arst arvas ,et see on sellest ,et ma üsna kondine ja isegi kui ei ole ,siis pole sinna midagi parata ka.Tegelikult peaks spordiarsti juurde pöörduma ja seda ma ka millalgi teen.Et mida nüüd ,siis eelistada, et kas jooksmist asfaltil, või üldse mitte jooksmist.

    Jalgrattaga sõit mulle eriti ei istu ,aga kui midagi muud üle ei jää ,siis võin ka seda teha.

    Ja kas lindi peal jooksmine on sama kahjulik kui asfaltil?Et kas ma ei tohiks üldse joosta?

    Kui sul on valida asfaldi ja lindi vahel, vali kindlasti lint. Lint on oluliselt liigesesõbralikum, kui ükskõik milline maastik. Kui linti pole, siis vali ujumine või jalgratas või crosstrainer.

    Minul õnnestus eelmisel kevadel poole tunniga oma jalgadest (ma loodan, et mitte päris eluajaks) lahti saada. St praegu käin jooksmas ibuprofeeni ja Olfeni-plaastrite abiga, sest muidu poleks valu pärast võimalik.

    Valed jalanõud + asfalt + pikk treeningpaus = mõrad sääreluudes.

    in reply to: allergia piima vastu #112129
    maryjane
    Member

    mõnel proteiinil on juurde kirjutatud laktoosivaba. whey gold oli vist ja sportlabis oli ka mingi hetk mingiasi

    Kui on valguallergia, siis ei aita isegi laktoosivabadus mitte.

    Sellisel juhul jääbki põhimõtteliselt ainult looma-, kana- ja kalkuniliha. Toidulisanditest on olemas hernevalk, mida siinkandis ei müüda, tuleb mujalt tellida. Maitselt veel jälgim, kui sojavalk.

    in reply to: kuidas te teate, kui palju rasva kehas on? #111942
    maryjane
    Member

    See on täiesti tavaline veenist vere võtmine ja selle näidu alusel määratakse vere rasvade (lipiidide) sisaldus e.kolesterooli väärtused.

    Ja kuidas kolesteroolisisaldus korreleerub rasvkoe massiga?

    in reply to: kuidas te teate, kui palju rasva kehas on? #111797
    maryjane
    Member

    parimad on verest

    Wow. See on midagi ülidiipi. Äkki valgustad lähemalt, mis põhimõttel on võimalik verest rasvaprotsenti mõõta?

    in reply to: Peavalu trenni ja pingutuse ajal või järel, pingepeavalu #109244
    maryjane
    Member

    Pingeseisundis tekib selline tugev peavalu. Näiteks trenni lõpupoole või koolis. Rohkem esinenud peale tugevat trenni. Jätsin jõusaali treeningud praegu pikemaks ajaks pooleli ning vaikselt hakkan aeroobset ainult tegema. Jälgisin natuke oma südame tööd ka:

    Kui ntx ratta peal täiega vändata(ca 30sec. ntx) on pulss ca 150 ja nüüd kui ratta pealt maha tulla ja vaikselt olla, siis pulss tõuseb, süda hakkab peksma täiega, nagu mingi viivis oleks.

    Sama on ka trepist üles tulekuga, kui kiiresti trepist üles tulla, siis paari sekundi pärast pulss tõuseb ja süda hakkab peksma.

    Käisin mõõtmas ka: vererõhk 133/60 ja pulss 75. Kuidas alumine vererõhk tundub? Enne magamaminekut rahulikus olekus langeb pulss kuskil 60-55 peale. Lähen ka perearsti juurde, kuid ei looda sealt väga õiget diagnoosi ega ravi. Ehk keegi tegijam siit oskab kommenteerida Või on kellegil veel midagi sellist esinenud?

    Peavalu tekib sellest, et füüsilisel koormusel vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad. Eriti sagedasti tuleb seda ette siseruumes treenides, sest jõusaalides on enamasti palav ja liigse kehasoojuse äraandmine häiritud.

    Mis aitab:

    1. tee aeroobset õues – jookse või sõida jalgrattaga või mis iganes sulle meeldib

    2. joo trenni ajal piisavalt – peavalu tekib kergesti ka vedelikupuudusest

    3. võid trennijoogi sisse panna veerand tabletti lahustuvat aspiriini

    Puhkeoleku vererõhk ja südame löögisagedus on sul täiesti normis. See on täiesti normaalne, et pulss (ja hingamissagedus) natuke pärast koormuse lõppu veel kõrge on, sest organismis on lihastöö tulemusena tekkinud piimhape, mis muudetakse süsihappegaasiks ja viiakse kopsude kaudu välja. Süda ja hingamine püüavadki seda protsessi kiirendada. Trepist üles tulemisel ei jõua süda aga momentaalselt reageerida – lihastes avanevad koormuse korral “varuveresooned” ja süda peab hakkama arendama intensiivsemat tööd, et neid verega varustada. See protsess võtab natuke aega ja sellepärast oledki enne trepist üles jõudnud, kui löögisageduse tõstmise “käsk” lihastest aju kaudu südamesse pärale jõuab.

    in reply to: Unetus peale pikka treeningut. Ülepingutus? #108588
    maryjane
    Member

    Mul on sama jama. Ületreenitust ei pane teinekord ise muidu tähelegi – trennis jõudu jagub ja kirjade järgi oleks koormus nagu normis. Kui öösiti enam und ei tule, siis võtan paar päeva puhkust ja söön korralikult, siis tuleb ka uni tagasi. Teine märk ületreenitusest on magusaisu (muidu ma magusat üldse ei taha).

    in reply to: Murumets #106456
    maryjane
    Member

    Ma isegi nägin teda eile õhtul Eurospordi pealt kivikuule posti otsa tõstmas. Neljandaks jäi venelase, leeduka ja lätlase järel.

    in reply to: Vee joomine-kui palju on liiga palju? #106384
    maryjane
    Member

    Veel paar aastat tagasi oli tibide seas populaarne trenn shaping. Selle ideoloogiasse kuulus rida jaburusi: trenni ajal juua ei tohi, sest siis rasvad ei põle; kaks tundi enne ja pärast trenni ei tohi midagi süüa; kolm tundi enne magamaminekut ei tohi midagi süüa; valku ei tohi üldse süüa, sest siis hakkab lihas kasvama. Sisuliselt oligi lubatud hommikuti natuke juurikaid närida. Ma tean mitmeid tuttavaid, kes selles trennis käisid, aga söömisreeglitest kinni ei suutnud pidada ja jäid endiselt kenasti pirnikujuliseks.

    in reply to: Vee joomine-kui palju on liiga palju? #106293
    maryjane
    Member

    Kolm liitrit otseselt kahjulik pole, aga kahtlasevõitu on küll. Kui jood janu pärast nii palju, siis võiksid igaks juhuks oma veresuhkru ära mõõta. Pidev janu on üks sümptomeid, mis viitab algavale diabeedile.

    in reply to: Mesi #105923
    maryjane
    Member

    Segamesi (erinevate taimede…)on k6ige parem…

    Tahan kyll, kui sa pannes k2e sydamele, ytled, et ei ole neile meekorje perioodil lisa s66tnud.

    Kus sa myyd?

    Ei ole lisa söödetud, sel aastal õitsesid pärnad hullumööda ja pidi mitu korda mett võtma, et tarud üle ääre ei hakkaks ajama. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Suhkrusiirupit hakkasid mummud saama alles oktoobris.

    Mesi asub Tartus, aga võin cargoga saata, kuhu vaja.

    in reply to: Mesi #105907
    maryjane
    Member

    Müün mett. Hind 60 kr/kg. Hea puhas kodumesi, ise vurritasin. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Peamiselt pärit pärnaõitest, mesikast ja ristikheinast. Kel huvi, andku teada. Anumad on 1-liitrine, 1-kilone ja 3-kilone. 1 liiter = 1.4 kg.

Viewing 15 posts - 31 through 45 (of 89 total)