Skip to main content

maryjane

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 89 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Lemmik valgurikas toode #120967
    maryjane
    Member

    Siit tuleb välja kanaliha populaarsus.Niisiis,ma sooviksin teada,milles seisneb siis nii suur kanaliha populaarsus,kas ainult väikeses rasvasisalduses,või siis paneb ta anaboolsed protsessid paremini käima kui näiteks sealiha?

    Sest,olgem ausad,maitse poolest kanaliha sea- ega veiseliha ei löö

    Noh, kuivõrd tänapäeva inimese genoom ei erine oluliselt 10 000 aasta taguse inimese omast, siis võib oletada, et organism on kohastunud seedima toitu, mida toonane inimene kätte sai. Linnu sai ta tõenäolisemalt kätte, kui suure tigeda metssea. Järelikult on meie proteaassed ensüümid spetsialiseerunud esmajärjekorras lindudele, jänestele ja pisinärilistele. Huvitav, palju rotiliha valku sisaldab… <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ise söön valguallikana palju kala: lõhes valku 20g/100g, kuivatatud kalmaaris 70g/100g.

    in reply to: Ja kus Sina töötad? #120304
    maryjane
    Member

    Kui aus olla siis ma ei saanudki aru kas rääkisid tõsiselt või ajasid pada <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> :P Et siis nagu ? Kitsed ja peet ikkag? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Jep, VV hoolib oma lojustest väga ja on palunud presidendil nendele isegi enda omast kõrgemad auastmed anda. Farmi kõige ilusam kits nimetati hiljuti kitseväe juhatajaks…

    in reply to: Kala ja piim ei sobi koos? #120110
    maryjane
    Member

    Kuna mõlemad toidud, ehk siis ka piim on toit, siis hakatakse mõlemat seedima eraldi. Ehk siis võtab seedimine liiga palju aega <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Stiilipunkt mullaonule! Trükin tsitaadi välja ja viin Zilmerile, äkki saab mõnes loengus kasutada.

    in reply to: mmapenguins.blogspot.com #119889
    maryjane
    Member

    Spread the word. Üle pika aja on blog taas joonel. Üldiselt hakkab seal nüüd semiadekvaatselt meie treenignkrutiin ka kajastuma ilmselt.

    Kuule, kas te sihukesi ka trenni võtate, kes ilusa näolapi ja lepliku iseloomu tõttu peksasaamist kardavad ja seetõttu ainult üldtugevdavates aktiviteetides (HIIT, jõud, muud mittekontaktsed sportlikud tegevused) osaleda tahaksid?

    mj,

    tahab tugevaks ja kiireks saada, aga enesekaitsevahendina eelistab põhimõtteliselt tulirelva

    in reply to: Shaping vs jõusaal #119850
    maryjane
    Member

    Kõigega saab ja jooksmisega on kõige raskem (sest koormab jalgu eelkõige). Kõige lihtsam variant on shaping/boypump vms. Samas jõusaali variandiga oled kõige rohkem oma aja ja vajaduste peremees.

    Satun mõnikord harva BP trenni, ja kohtan seal pea iga kord paari tõsist BP fänni, kes ei jäta vist ühtegi trenni vahele. Raskused on neil muidugi suuremad kui mul, ja lihast ka rohkem, ent ma ei saaks ausalt öeldes väita, et neil rasva oluliselt vähem oleks, kui paar aastat tagasi, mil BP siiakanti jõudis ja nad trennis hakkasid käima.

    Sama on jooksuga – ka maratonidel võib kohata päris väleda sammuga rahvasportlasi, kes just väga saledad välja ei näe.

    Moraal ikkagi selles, et tee ükskõik mida, aga kui toitumist ei muuda, siis pole lootustki pekist vabaneda.

    in reply to: Soodushinnaga Glutamiin! #119382
    maryjane
    Member

    Kui juba glutamiinist juttu tuli siis äkki Ott oskad selgitada mis vahe on L-Glutamiinil ning Glutamiinpeptiidil, veebipoes märkasin, et kõigi ees polegi L vaid on ka lihtsalt glutamiin, mis on nende kolme erinevus!? Kunagi kuskil küsisin veel seda kuid jäingi vastust ootama, loodan, et see kord keegi selgitab! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    L-glutamiin on glutamiin aminohappe kujul. Glutamiinpeptiid on dipeptiid (kahest aminohappest koosnev valgujupp), mille koosseisus on ka glutamiin. Teiseks aminohappeks peptiidis on kas alaniin või glütsiin. Väidetavalt on peptiidne vorm stabiilsem ja organismile paremini omastatav.

    in reply to: Targad kaalud, mille peale astuda #119310
    maryjane
    Member

    Minu tark kaal näitas enne mu sünnipäeva rasvaprotsendiks 23 ja nüüd näitab 25. Samas see pekimõõdumasin, mida käes hoitakse, näitab 16. Mine võta kinni, kumb luiskab.

    Muide, kui ma kassi kaalun (kass süles – mina kassita = kassi kaal), siis näitab 11. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Pärm? #119295
    maryjane
    Member

    Ohtlik võib olla kui sööd paki pärmi ära ja plaanid autoga sõitma minna <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Huvi pärast proovisin ja sain alkomeetriga näiduks 0.16 ca 0.5h pärast söömist.

    Tõestage või lükake ümber, aga suts ähmane tunne oli ja sellest tekkiski idee puhuda.

    Ei tea mitu politseid 10st reaalses situatsioonis jääks uskuma juttu, et tegelikult oled spordipoiss ja sõid pärmi…

    Politsei pärast pole selles situatsioonis ilmselt tarvis muretseda – nad kärvavad kohapeal metaanimürgitusse, kui autoakna avad…

    in reply to: Kõhutants #119294
    maryjane
    Member
    in reply to: proteiini kõht #119023
    maryjane
    Member

    Isiklikud kogemused näitavad, et suurem valgutarbimine paneb mõnel seedimise seisma. Nii et kui ikka paar nädalat soolikad läbi ei käi, siis venib kõht ka korralikult välja.

    in reply to: H2O dieet #118303
    maryjane
    Member

    Ma ükspäev istusin juuksuris ja juuksurid arendasid omavahel umbes järgmist vestlust:

    – “Ma olen ikka jumala paksuks läinud viimasel ajal, peaks vist hakkama trennis käima.”

    – “Ah, ole normaalne, sul pole küll vaja trenni minna, teed paar korda kuus veepäeva ja korras.”

    Osad veefännid väidavad, et veedieet paneb korraks seedimise käima (no mõnel inimesel näiteks käib kõht läbi kord kahe nädala takka ja siis pidi aitama). Võib-olla sellisel juhul korraks aitabki, kuid pikemas perspektiivis on ta hoopis vastupidise toimega – nagu igasuguse nälgimise puhul saab organism sellest aru nii, et toitu miskipärast ei saa ja seega tuleb võimalikult palju energiat talletada. Kokkuvõttes ainevahetusprotsessid hoopis aeglustuvad.

    Kui on hirmus tahtmine paastuda, siis on paaripäevane värske juurika, puuvilja ja taimetee dieet kordi etem, kui vee oma.

    in reply to: Suure valgukoguse suhe neerudega. #116543
    maryjane
    Member

    Üleliigne valk eraldatakse organismist neerude kaudu.

    Siis peab midagi väga-väga viltu olema, kui valk neerude kaudu välja hakkab tulema.

    in reply to: Toitumine rattarallil #116362
    maryjane
    Member

    Maryjane’i respect jäi lõpuks oma lolluse taha – 15km enne lõppu jõin ahnelt viimased joogitilgad, mis pudelisse alles olid jäänud ning ei pannud tähele, et jäin päris grupi sappa. Viimase ratturiga tekkis 5m vahe, mida ei suutnudki enam tagasi sõita ning nii kaotasin lõpuks grupile 3min ja keskmine kiirus langes natuke alla 35 – täpsemalt 34,7km/h, aeg oli 3.37.50. Samas räägib minu kasuks fakt, et sõitsin universaalrattaga, millel kerge mustriga kummid..

    Aga toitumise koha pealt niipalju, et enesetunne oli super ja energiat jätkus kenasti lõpuni. Tegin täpselt nii, nagu Oldman soovitas, kuni kaneelini välja ning sõidu ajal jõin ainult spordijooki, esimest korda umbes 45min peale starti, edasi iga 15 min tagant ning kokku umbes 3 liitrit. Ja meeletu parmupäevituse sain, käsivarred on punased nagu keedetud vähil.

    Ikkagi respect!

    in reply to: Toitumine rattarallil #116259
    maryjane
    Member

    Mina söön enne pikka võistlust hommikul 4h enne starti omletti ja peekonit. Esimese toidukorrana on süsivesik on minu puhul täiesti vale valik. Kohvi ei võta, see viib vedeliku välja. Tavaliselt on stardihommikul niigi närv nii püsti, et kohvi pole tarvis.

    Pool tundi enne starti võtan banaani, peotäie rosinaid või saiakese (võimalikult väherasvase, muidu hakkab üles ajama). Võistluse ajal võtan igast teisest TP-st tüki banaani. Rattaralli ajal võib natuke rohkem võtta, sest joostes-suusatades hakkab maosisu üles ajama, kui liiga palju süüa.

    Mõned võtavad kaasa ka oma geeli või batooni, aga mina pooldan võimalikult väikest “pagasit”. Elu on näidanud, et rajatoitlustusest piisab täiesti, tuleb ainult ära tunda, millises TP-s banaan krabada ja millise võib vahele jätta.

    Eelmisel päeval söön suure pitsa või pasta, sellega laeb ilusti täis.

    Kui sa kavatsed tõesti keskmise kiiruse 35km/h saavutada, siis respect. Mina ennustan enda ajaks vähemalt 5h.

    in reply to: Maailma kallim võileib #114445
    maryjane
    Member

    Neile, kes tõeliselt värske toidu elamust hindavad, soovitan Londonisse sattudes kindlasti Harrodsisse sööma minna. Sealse toiduosakonna juurde kuulub saal, kus on palju erinevaid “kööginurki”: austrid ja värske seafood, sushi, juustud, grill-liha, tapad jne. Toiduosakond iseenesest on ka omaette elamus.

    Antud võileib iseenesest on Harrodsi kohta üsna normaalse hinnaga, arvestades seda, et kolm korrust ülalpool on võimalik endale hankida £5000 maksvaid T-särke. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 89 total)