Marxengel
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kõik pooltooted on kui mitte oluliselt kallimad, siis sama hinnaga vähemalt (kilogrrammi kohta). Arvestamata seda, kui palju on seal ballasti juures.
Kummaline, kuidas keskmine inimene ‘väärtustab’ aega, mis hoitakse kokku korralikust toiduainest endale toidu valmistamiseks, selle asemel, et ise hakkida-soojendada-keeta-jne. Ja siis veel sinna juurde jutud rahaliste võimaluste puudumisest korralikult toituda.
Turg, nagu Rain nimetas, on tõsiselt hea alternatiiv, kui mitte lausa esmavalik – sõltuvalt toodetest, on kokkuhoid kuni 50 %. Liha-juust, ntks.
Ja jalutuskäik-rattasõit sinna on lisaväärtus
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Enda silma ei usalda ma eriti millegi jaoks.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kui on näiteks suitsuvorste, kus 15g rasva 100g kohta ning vorste, kus 50g rasvu 100g kohta siis millest me räägime. Silmaga ei aima sa ligilähedaseltki ära, mis see sisaldus on. Muidugi ei saa alati etikette ka uskuda, aga vähemalt kui etikett valetab siis üldjuhul valetab pidevalt samas mahus. 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Muidugi see teema valgub pudrust päris eemale juba.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1. suitsuvorst ei ole päris see naturaalne toiduaine, mida ma üldse silmas pidasin – “liha” tähendab ikka minu jaoks liha, mille visuaalsel vaatlusel on näha, kuidas ja millest (enam-vähem) ta välja näeb.
2. Eks see kõik üks puder ole
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pilk pakendile, kaloraaži ning toitainete sisaldustele ning pole toodet mida ma enda menüüsse sobitada ei võiks.
Vot see on minu arust tõeline Stressi Vältija. Omada võimet süüa absoluutselt ükskõik mida ning olla kindel oma tulemustes. Jäätis, koogid, rasvased lihad – mida iganes. Pole probleemi, sest tean et kokkuvõttes taandub asi ikka toitainete sisaldustele.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja mis aktiivsusesse puutub siis näiteks selline asi: Ühel dieedi kuul mul kaal eriti ei langenud. Teadsin, et kuna minu igapäevane aktiivsus on pidevalt samasse auku siis otsustasin, et toitumist ei puudu, vaid lisan hoopis aeroobset. Ma isegi ei tea kui palju ma kaloreid põletan selle aeroobsega, tean vaid seda, et selline toitumise kaloraaži ja aktiivsuse puhul on kaalu muutused sellised või sellised. Väga lihtne ja loogiline.
Aga sedaviisi, kus kaal on ok – söö mida sa sööd ja tee mida sa teed, saavad ju suurem osa 7 miljardist inimesest elatud, ilma kaalumata, lugemata.
Natuke müstiliseks aetakse see teema.
Väike defitsiit pooltel päevadel, kerge pluskaloraaž teistel, ja ei toimu mingeid dramaatilisi muutusi. Kui me räägime tavalisest keskmisest inimesest, kelle “eesmärk” on lihtsalt “trevislik” elu.
Näiteks ma võin osta kaks eri Sea Kaelakarbonaadi lihapakki, ühes, kus on 100kcal 100g kohta, ning ühe kus on 250kcal 100g kohta. Selleks, et nende toitude kaloraaži vahe vormis peegelduma hakkaks võib minna mitu nädalat, enne kui on selge, et üks neist põhjustab näiteks kaalutõusu. Samas oleks võinud võtta selle ühe sekundi ja pakendit uurida ning olekski koheselt teada saanud, et üks on liiga kalori-rikas.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas sellega soovite öelda, et usaldaks pigem tootja poolt etiketil väljatoodud infot, kui enda silma ja teadmist, et rasvane on valgem osa;)
Lisaks, ‘rasva ei pea ju kartma’
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seega kui võtta nüüd harrastaja ette kellel jalgade mass või jõud otseselt millekski vajalik pole, siis tundub seda enam loogiline jäädagi suhteliselt väikeste raskuste juurde. Rõhuda tehnikale, pikemad seeriad, tihedam treening.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tänan, väga mõistlik soovitus.
http://www.mpwhi.com/schernhammer_harvard_aspartame.pdf analüüsivõimelised võiks anda hinnangu.. ikka asjatu paanika?
http://physiolgenomics.physiology.org/content/32/2/219.long
Conclusion
In this study, we have identified that short-term CrM supplementation in healthy young men activates genes in the skeletal muscle that are involved in various aspects of osmosensing, protein and glycogen synthesis regulation, satellite cell proliferation and differentiation, cell survival, DNA replication and repair, RNA transcription control, and cytoskeleton remodeling (Fig. 3). We propose that CrM supplementation induces rapid and coordinate induction of these regulatory proteins at the molecular level, resulting in increases in maximal muscle strength and power, FFM, total body water, and total body weight, independent of training and/or dietary intervention.
Pudrukeetmisest ka nüüd veel raketiteadus teha..igav on inimestel:)
Mis tast kaaluda – paar peotäit kuivainet potti, tõesti, õhtul – vesi peale, ligunema ja hommikul korraks pliidil soojaks. Või, marjad, hapukoor, jätka loetelu..peale ja lusikas sisse.
Nendes kahes postituses ongi vastus.
Ülevalt poolt :
” iseküsimus on loomulikult kuidas erinevad inimesed seda stressiseisundit taluvad. Mõned taluvad kergemini, mõned raskemini. Loomulikult sõltub stressi talumine dieediperioodil pisikestest lisanüanssidest…moraalne tugi (lähedased, kogukond, ühiskond)…treeningu taustsüsteem (partneri olemasolu, keskkond)”
Usun veelgi olulisema olevat. Seni kuni kõik on ’ilus’, ei osata sellele täheleapnu pöörata, veel vähem ennast asetada situatsiooni.
Aga loeng-seda oli tõesti hea kuulata.
keedumoos on üks paras suhkrupomm. Poe omad on veel ei tea misasju täis.
Metsad ja aed on marju täis ja sügisel lähevad kõik korjatud marjad otse sügavkülma. Kui vaja teeme moosi (toormoosi kindlasti) ja kui vaja kasutame marju. Ei ole poest näinudki, et toormoosi müüakse, see ei seisa vast niikaua, et seda lausa müüa saaks. Toormoos sünnib marjadest ma pakun, et 2 minutiga ja maitseb poole paremini kui suhkrumoos kuhu on kaks marja sisse pandud.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>+1
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>et rahaliselt tuleb raudselt odavam kasutada prostituudi teenuseid kui “pidada üleval” tüdruksõpra.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Selle põhjal võib siis teha järelduse, et 1 õige kõva mees peab tüdruksõpra üleval?
Räägid sellest?
või sellest?
http://www.tarbija24.ee/1205074/populaarset-hobusesalvi-pole-piisavalt-uuritud/ võta sa nüüd kinni..
püüdke ikka aru peas hoida. Mitte ükski uuring (ja neid on tehtud omajagu) ei kinnita seda.
