Marxengel
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ja sinu küsimus oleks?
Millest tuleb esmapilgul suhteliselt heas vormis inimesel selline reaktsioon.
Kas ignoreerida kardioloogi piirangut ” ära lase pikemaajaliselt pulsi näiteks üle 120, kuna see võib kahjustada südant/veresoonkonda ” ?
Füüsilise pingutuse ajal tõuseb süstoolne (ülemine) vererõhk oluliselt. Väga suurel koormusel võib see olla 180 – 200, sportlastel isegi 230 mmHg.
Edastate mingeid teada-tuntud noppeid.
Hämmastav lakoonilisus mehelt, kelle teadmised olevat üle keskmise.
Kirjutati: ” 130se pulsiga oli koormustestil rõhk 170 ” ” – see ei ole ‘väga suur koormus’ , isegi suureks seda nimetada on palju – eeldan, et tegemist on mitte vanema kui 30dates noormehega.
Ja kelle vererõhu reaktsioon on vanusele ja ‘treenitusele’ mittevastav.
Üks bonsunamees käis ka oma rinnaprobleemiga minu juures ühe korra
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>võib-olla tasub mõelda läbi tulemisele:)
Käidud ka sinu juures kunagi.. korra..aga ehk satub taas – sa veidi leebe käega (tahaks tõsisemat *murdmist* kui juba spetsialisti juurde lähed:))
Sellist ‘rinnamassaazi’ (ja külgnevad piirkonnad) teen iga päev, korduvalt – ilma ei saaks vist üldse olla – ignoreerides seda vajadust.
Erinevalt Lexusl kirjeldatust ei ole sellist liikuvuse piiratust – liigub nagu loom. Ja just see liikumine (ujumine, näiteks) tundub piirkonda traumeerivat.. mitte et seda teha ei saaks või valus oleks selle ajal, aga jägmised päevad on rinnalihased-rangluu-abaluu enam tundlik.
Ei, ma olen rahul sellega, vist. Kuna see on ikkagi loodetavasti võimalikest ‘parim’. Aga ootaks lahendust-ravi, kui see võimalik üldse.
Aga ülimalt häiriv on see ikkagi – sõltumata sellest, mida ootan või asjast arvan.
Füüsilise koormuse järgne taastumine, isegi, tundub kannatavat sellest.
Endale tundub, et oma rolli mängib ka lisaks lihaste ebastabiilsus (eri kehapoolte vahel)..
Selle teibi (isegi kui tal toime on) mõte ei ole päris selles. Rattasõidul ilmselt on sul töös lihtsalt lihas(ed), mis ei ole sellega harjunud (veel).
Asend võib olla ebasobiv (pedaal hoiab jala halva nurga alla, sadula kõrgus, juhtraua kaugus/kõrgus, top-tube pikkus, jne jne.) Selle kohta on kümneid eri teooriaid. Kinesioteibi kasutamine otseselt nende hulka ei kuulu, mis lahendaks selle mure.
Alusta mõne asjaliku mehaanikuga rattapoest, näiteks.
Kui plaan tõsisemalt tegeleda ja ei karda materiaalseidm kulusid: Hawaii Expessis on mingi uus seade, millega pannaks asja enam-vähem paika.
Ja veelgi täpsemalt tegelab sellega http://rannama.wordpress.com/
Täpselt sama lugu – aastaid, peagi. Süvenenud ning pisut muutunud sealjuures.
Mingi hetkeni võiks olla AD-raviga päri, aga mis moodi see reguleeriks füüsiliselt tuntavat/kombitavat aistingut (näriv valu – mitteakuutne); vahel ka asendist sõltuv…selleni fantaasia ei jõua.
Neuroloogid (osad) panevad roietevaheliste/kaela/kukla-närvide põletiku diagnoosi – aga kuidas/kas seda nii peale vaadates diagnoosida saab ja kas kuudepikkune muutumatu seisund on sellele iseloomulik..? Ega ka CT, MT ei peaks seda nii täpselt näitama..
aaah, märkan , et olete seal kaasa rääkinud. Räägite arengust.
Aga kui küsimus ei ole mitte arengus vaid hea stabiilse vormi säilitamises ning organism ei kohane väga arenguks vajalike mahtude/intnsiivsusega.
Vanuse poolest samuti – hea, kui olemasolev ei kahaneks, mitte ei toimuks mingit imearengut.
Mis siis teha?
“Südamelihase nõrkusest põhjustatud krooniline südamepuudulikkus.” Ja raviks on veresoonte laiendamine tablettidega. Kümme aastat võib muretult tablette krõbistada ja siis ei jõua koormuseta veel rohkem nõrgenenud südamelihas ka laiendatud veresoontest enam verd edasi lükata. Punkt.
Seos vale pulsiga ‘treenimise’ ja antud tsitaadi vahel? “Pane ikka samamoodi edasi”? Ja seos hinnanguga tabelttide krõbistamisele?
Andke midagi konkreetset nõu, mitte kübemeid ja sosetuid noppeid.
Artikli kommentaariumist:
“Minu kogemuse järgi peaks põhirõhk olema pandud järgmisele:
– ärge alustage treeningutega enne, kui olete koormustestiga kindlaks teinud, kuidas organism koormuse korral käitub. Piisab, kui teha koormuse all EKG ja jälgida vererõhu muutusi. Sest mittetreeninuna võib teil suure tõenäosusega tekkida koormuse kasvades südamelihastes hapnikupuudus ning vererõhu regulatsioon võib paigast minna. Sellises seisus liiga ägedalt treenima asudes lõpetatakse aga suure tõenäosusega haigevoodis. “
Kas veel 1 võhik, kes arvab pulsi ja vererõhu korrelatsiooni olemas olevat? Olen sellest teemast egositlikul põhjusel huvitatud.
Mu panus ei seisne muus, kui anda teiesugusetele teada: rääkige siis kaasa, kui teil on teavet, millest abi.
Erinevalt teie omast, ei tohiks see nii palju muret juurde tekitada.
Kummalised on tundlikud mehed.
Ideaalne näide, kuidas mingi martinmägi lause võib päris palju negatiivset kaasa tuua: küsija psüühika ei sa rahu ning hakkab võimalikke stsenaariume ketrama.
Ma hoiaks suu kinni kui midagi mõistlikku öelda ei ole.
