Marxengel
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mina ei ole kordagi maininud elukvaliteedi paranemist.
Mina olen täiesti kindel, et viljakusravi on pigem marginaalne nähtus ning ei mõjuta kuidagi üldvahekorda 1940dad VS 2010dad viljastumissuhet. Olgu see siis koos või ilma selle protsessita.
See, et teoreetiliselt testosterooni vähenemine VÕIB mõjutada ei tähenda, et see ka annaks reaalselt tunda annab. Mis ma selle lingiga teen? Seda võib koolilastele lugeda anda, keda harida vaja.
Enne väitlema asumist võiks sisuni jõuda.
http://proteinandiron.com/the-chipotle-transformation/
ma ei tea mis see on aga tegijate pangaarved saavad lisa, that’s for sure
Absoluutselt ei sobi, jah. Aga mul ei ole ka eesmärki võistluskulturismis
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ja kui sa hästi rahulikult viitsiks mõelda – oma karbist väljas – jõuad ka selleni.A sa noor mees, kõike korraga ju ei saa – isegi suurte sammudega liikunud.
Kink on lahe sell aga hormoonimöll, jõu kasv ja peegelpilt on sellise eufooria üles ajanud, et iga ookean on põlvini.
Rattasõit 50-100 km nädalas-tasemel, on, jah, lihastreeningu kontekstis, naljajutt.
Ka “rasvapõletuse” mõttes, mu meelest, sest keskmise naise arusaam rattasõidust on selline lahe kulgemine.
Mis oleks lahendus. Võtta see tee ette koos kellegagi, kes teeb tempo, kus hakkab tunda andma – mitte ka üleliia – maanteespetsidega kohe ei maksa grupettosse minna.. Ning siis lisaks veel kerge alakeha/ülakeha – jõutreening. Vahekorras 2 ratast/2 “jõudu”. Võiks olla piisav. Kui valida neist üks, jätaks ratta pigem ära. Kui tõesti ei jõua, ei ole aega. Aga ideaalis – mõlemad.
Olen alati imestanud Holgerit, kes ütleb, et pakendatud lihatooted, näiteks, on tema valik, kuna “sealt näeb täpse vahekorra ära”.
Ilma kujutist nägemata..
Treeni jalad/tuharad “suuremaks” – proportsioonid loevad palju. Ühtlasi saavutad ka omale tulevikuks hea raami- kui jalg-tuhar tugev, ei ole miskit karta.
Yess, just, Otter.
See craze ei ole normaalne, mitte keegi ei pea nii täpselt seda ajama. Mitte keegi. Ja ei saagi.
Seda võib igasse suunda väänata – teemat.
Aga sealt saaks alustada et ” jogurt ja kohupiim ” on just need algsed tooted, see, mis tootja omaga tegemist, ei muuda küll seda päevast kaloraaži nii palju …(rääkisime kuskil juuksekarva lõhki ajamisest ja seda me siis nüüd üritamegi)
Aga olgu. Seletame edasi.
eemalda siis kanalt nahk ja piimalt kah
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suhkru lisamine jogurtile ei tee teda kuidagi vähem jogurtiks. Või teeb? Sinu loogika järgi peaks seega enamik piimatooteid ümber nimetatama, sest va. mõni üksik, on nad kõik erinevaid lisasid täis ja seega ei kvalifitseeru originaalsete nimetuste alla. Või mis?
Ei ole mõtet juuksekarva lõhki ajada sellistes küsimustes.
Kura*, mida sa nüüd seletad.
Juuksekarva? Lõhki? Kogu see foorum on neid igat kcal lugevaid cuttijaid täis, portatiivsed kaalud diplomaatkohvris, ja sa ütled, jogurt on jogurt.
Aga see ka selleks, jutt on lisaks teemast, kus kõik need pool 50% ülekaalulisest eestimaalasest on mures oma kaalu pärast ja siis saavad nõuandeid: sööge jogurtit, kohupiima. Mis on nende jaoks kohupiim? Kohuke. Sest see on ju nii nämma. Jogurt. Jah, seda ahjuõuna-kaneeli, palun 2 potskut – kaalustallaee kirjutas, et jogurt – see sobib.
Sulle see dieet ei mõju tõesti hästi.
Miks isegi teie, toitumisgurud, nimetate jogurtiks neid magustatud segusid?
Jogurt, originaalis, on suhteliselt süsivesikuvaene produkt. Kui kuskile jõuda sooviks, võiks hakata teatud arusaamu välja juurima inimestest. Paistab, aga, et kõigepealt tuleks endast alustada.
Tühja kangiga kükk on nagu teleturu reklaam
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Just-just – seal mainitigi vist sind:
Jörmi-mentaliteet.
