Marxengel

teemaalgataja, ma ei ole mingi spets ega proff ning oskan vaid enda aastatepikkusi kogemusi jagada, mis saadud suhteliselt suure koguse materjali läbitöötamise tulemusena aastate jooksul.

minu lugu oli lühidalt umbes selline: olin tavapärane suhkru- e süsivesikusõltlane. see väljendus selles, et kui kiiret süsivesikut ei saanud, siis oli “kumm tühi” ja tuju kippus ka nadiks ja tigedaks.

kogu toitumise temaatikaga hakkasin tegelema mitte ülekaalulisuse (seda olen ma ka, aga see mind ei häirinud), vaid terviseprobleemide tõttu. just erinevate terviseprobleemide tõttu loobusin mitu aastat tagasi teraviljast ja piimatoodetest ning paljud terviseprobleemid lahenesid imeväel. meeldiva kaasnähuna avastasin, et ka tühja kummi tunne, nõrkus ja tujukõikumine kadusid ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

põhimõtteliselt tähendas see minu jaoks kokkuvõtlikult seda, et kui ma alustasin päeva süsivesikutega, siis töötaski keha süsivesikupõletuse rezhiimil ning niipea, kui veresuhkru tase langes, langes drastiliselt ka energiatase. kui ma aga alustasin päeva valgu- ja rasvapõhise toiduga ja suutsin päeva jooksul enda jaoks normaalset rezhiimi pidada (mis tähendas mitte ainult kiire süsivesiku jälgimist, vaid ka iga söögikorraga valgu söömist), selliseid ärakukkumisi ja suuri energiakõikumisi ette ei tulnud. ja see on tänaseni nii, kuigi ma olen seda juba mitu aastat harrastanud.

s.t. mul oli vaja asendada hommikune puder/võileib hoopis paari prae- või keedumunaga, mille juurde söön erinevaid puu- ja köögivilju (ntx 2-3 muna + paar tomatit, veidi salatit, kurki, kiivit, granaatõuna, sõstraid, sibulat jne). niipea, kui ma söön hommikul putru v võileiba, on päev sisuliselt metsas ja ma “näljendan” ja “kõigun” päev otsa.

tavaliselt söön 2 lõunat, mitte väga suured – ntx 1. mingi liha + köögivilja v puuvilja või 2. 200 g ricottat* v kitsejuustu* + puu- või köögivilja. vahel panen natuke moosi, aga siis peab vaatama, et liiale ei lähe, muidu on mõne aja pärast jälle “kumm tühi”. õhtul siis jälle kas mingit liha v kala v muna + tatar v kartul + köögivili. hilisõhtul tavaliselt paar tatraleiba + võid + kitsejuustu + kurk v tomat vmt.

s.t. võid katsetada, minul töötas selline variant (jah, kirjanduse põhjal, ise poleks ma selle peale tulnud). sul ei pruugi töötada, kuid sa ei saa teada, kui ei katseta. arvestada tuleb ka sellega, et üleminek ja keha ümberhäälestumine võtab ca 2 ndl aega, sel perioodil võivad suhkru ärajäämanähud kohati päris karmid olla.

/*nagu näha, olen ma piimatoodetest osa oma menüüsse tagasi toonud – kuid mulle on sobilikud ainult paar kindlat ricottasorti ning ka piiratud koguses kitsejuust sobib. niipea, kui ma söön aga juustu, kodujuustu, jogurtit – s.t. midagi, mis sisaldab kaseiini, on mu enesetunne kehv ja väsimus paar päeva garanteeritud. lisaks muud jamad, millel ma siin ei peatu. ka tekib mulle sama kaloraazhi juures kaseiinitooteid süües alati kõhupekki juurde (mis on arvestades kaseiinimolekuli toimet pankreasele tegelikult üliloogiline. ka ntx tõstab mul kodujuustu söömine veresuhkru järgmiseks hommikuks sinna, kus see olema ei peaks.

tegelikult ei sobi paljudele inimestele teravilja- ja piimatooted, kuid nad on kas nii noored või nende tervis on nii korras, et keha tuleb sellega toime. kui aga lisandub vanust või tervis muidu hapravõitu, on kogemus näidanud, et nende ärajätmine võib mõne inimese puhul isegi suisa imesid korda saata /

muidugi võib nüüd hakata rääkima, et oh-jah, ei ole vaja midagi ära jätta ja see kõik on müüt ja kalor on kalor jne ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. ei ole, lihtsalt inimesed on erinevad ja minu puhul töötas see ntx väga märgatavalt.

Inimesed on erinevad.

Aga loe, lihtsalt huvi pärast, toitumisteooriate juurde ka psühholoogiliste mõjurite kohta. Seoste loomise kohta. Aju töö kohta.

Ja üks hetk võib, ma kordan, võib -ei pruugi, sulle saada selgeks ka sinu praeguse teooria saamislugu.

Mitte, et ma ise midagi analoogset ei katsetaks – teen ka seda omal moel, aga kardan, et selles elus nii paikapaneva järelduseni ei jõua.

heh, Mart Muru jõudis vahepeal ette. Just nii.

Ei jäta 100%, kuid vähendan suurel määral.

Näide elust: kui hommikul sõin 4-5 võileiba röstsaia/leivaga, siis nüüd 2. Varem lisasin soojade toidukordade kõrvale samuti 1-2 viilu leiba nt, nüüd mitte. Varem pugisin mõõdutundetult küpsiseid jm küpsetisi, siis nüüd piirdun heal juhul tükikesega. Terve paki kommide asemel võtan 1 max 3.

Ma ei oskagi öelda ajaliselt, kaua ma nii piiranud olen ennast , kuid tean seda, et kui neid asju vähendan on olemine nõrk ning pole seda nö teotahet ja jõudu “ringi joosta”.

Kui aga luban endale veidigi rohkem kiireid süsivesikuid on jõudu rohkem ning ka kõht on kauem täis.

Kas sa oled proovinud neil kordadel, mil nö leiva ära jätad, lisada valku-rasva?

Tegelikult ei selgu ka sinu algpostitusest, milles täpsemalt probleem seisneb.

See, et täiskõhu tunnet ei teki? Mina oskan just seda kuidagi hinnata, nüüd, mil süsivesikuid oluliselt vähem tarbin, ei ole kogenud seda vastikut pommi kõhus..

Kui aga see väljendub sinu rasva% ja soovis tegeleda selle vähendamisega siis teatud nüansid kaasnevad, jah, sellega. Kõike “head” üheaegselt ei saa. Subjektiivselt minule tundub, et õnnelikes suhetes inimestel peaks see olema kergem taluda – kui tunned, et on ’igav’ ja aeg näksida, naksad kaaslast õrnalt..alguses kõrvast ..ja siis ….

Võtke rahulikult! Foorum ongi arvamuste (sõja)väli. Kes sellega leppida ei suuda, peaks foorumit vahetama. Niipalju kui on inimesi, on arvamusi.

Minu nägemuse kohaselt ei peaks Archangel mitte ainult rahulikuks jääma, vaid ka aitäh ütlema. Selle eest, et on võimalus näha, kuidas keegi teine tema esitatud seisukohti tõlgendab/näeb. Vahel võib see vägagi kasulikuks osutuda, nt mõtte edaspidise väljendamise/selguse seisukohalt.

Aga jah, vahel tuleks ikka mõelda, kas me mitte liiga palju sõna ei võta, ei ole liiga negatiivsed/positiivsed/õpetavad jne. Arvestagem üksteisega!

Tragl, õige jutt!

Jutt on segane neile, kes teemat ise ei mõista. Muidugi tunnistan, et minu seletusviisid ei ole ka kindlasti kõige paremad, kuid on nagu on. Minu jaoks on asjad selged, loodan, et kunagi sinu jaoks ka. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mitte mina ei ürita lihtsustada, vaid tsiteerin loetut.

Ja mitte mina ei ole mures, et ma ei sa aru “asjadest” vaid näitan, kui segaselt valdkonna arvamusliidrid käituvad.

Mul ei ole mingit muret, ei kaalu toitu, ei kaalu hantleid. Kõik tuleb loomulikult, nii nagu see kõigevägevama poolt loodud on.

Üleliigne on üleliigne, ole sa kes iganes. Üleliigne läheb kasutult WC – sse.

Kui see läheb suurima *probleemina* kasutult siis ei tohiks ju jõukale mehele probleem olla.

Sa ei saanud järjekordselt aru.

Mõte on palju litsam nende sõnade taga: täpselt nagu kirjas ongi. Aga olgu, tõlge: Ela, ja pisiasjad ei ole nii määravad.

(pillud kõll neid englishi vaimukusi aga ikka tõlkima pean)

Kust te olete selle hirmu saanud, et end pidevalt kaitsma peate?