Marxengel
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Jah, need on nopped, mis ütlevad, et tase on langenud. Selle vastu ei olegi vaielnud (vist
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Huvitab see, kas lisaks teooriale ” langus = tuntavad kaasnähud ” on koht tegelikkuses – tavainimesel, tavaelus.
Ja kui sündimus, eluea pikkus ei ole vähenenud, siis – ongi ju puhas “uurijate” ” töö” – midagi peab ju päevad läbi tegema.
Elukvaliteet on nii subjektiivne näitaja, et seda siia siduda vast ka ei maksa. Kuigi, ka siin, pakun, ei ole langust toimunud.
Menüüd ei saa enne kirja panna, kui päev läbi on. Ei tea isegi veel mida ja kui palju söön. Mul käib see menüü valik jooksvalt.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga vast pigem sinna 1500kcal kanti, võib-olla isegi rohkem. Energianälga kavatsen keha jätta, kuid mitte toitainete nälga – vähemalt seda üritan vältida palju annab.
Seda olekski huvitav näha, mida sa arvad enda jaoks vajaliku olevat. Konkreetse inimese konkreetsed valikud.
…aga järglased sünnivad, eluiga pikeneb. Ja Punab oma meestekliinikus teeb raha edasi, publitseerides aeg-ajalt artikleid “meeste tervise” halvast seisust. Mis on tõsi, aga võrreldes millega? Mis ajaga?
Kuni sa ei ole siia toonud välja – võrdluseks, kasvõi, mõnekümne aasta taguseid näitajaid, jääb see kõik hetkel jutuks jutu tasemel. Ja paindumatuseks, mis ei lase taanduda vaid sunnib oma väljaöeldut kaitsma – rohket sisuta sõnavara kasutades.
Kas 30 aastat tagasi murdus vähedm luid? Vohas pekki vähem ? Südamed ei jukerdanud? * Seos testosterooniga (sest see on hetkel ikka jutuks)??*
Vaata kuhu on aenenud maailm – teadus – seda ei saa küll öelda, et “mõistus ei võta”. Ta (‘mõistus’) kipub kokku jooksma, aga oled sa kindel, et seda “siis” ei juhtunud? Ja süüdlane on ikka ka testosterooni VÄHENEMINE?
Seda, et meestel ei hakka kena neiu peale “SÜDA puperdama”, ei oska kommenteerida, küll aga on näha-kuulda, et üks teine …liige… teeb oma toimetused vägagi kenasti ära .
Mis andmeid sa täpselt tahad?
Tavainimest mõjutab väga palju kui tal luud murduvad ja motivatsiooni ega energiat pole ja pekk vohab ja süda jukerdab ja mõistus ei võta ja jõudu pole ja tuju pole ja kena neiu peale ei hakka süda rõõmsalt puperdama.
Miks peaks tavainimest üldse huvitama globaalne sündide arv, et sa kogu aeg selle ümber keerutad? See on selles plaanis nii mõttetu näitaja ja peegeldab hoopis teisi trende.
“MIS ANDMEID” ?
Sellise tubli analüüsivõimelise * mehe kohta, nüüd, selline küsimus.
Teema algas väidetavast testotaseme langusest (mis pidavat tänapäeval olema suur probleem – reproduktiivtervise kontekstis). Palusin teavet, kust oleks näha selge seos testost.vähenemise ja selle mõju kohta üldisele tervisele võrreldes mingi imelise ajaga, kui rohi oli rohelisem. Mitte teoreetilist gümnaasiumitaseme-teavet, “mida kõike selle näitaja langus VÕIB kaasa tuua”. Pretty simple, isn’t it.
Jah , just, kui sa ei saanud aru, ma just küsisingi, miks peaks tavainimest huvitama mingi statistilne näitaja, mis tegelikkuses ei mõjuta teda. No on keskmisel mehel “madal” C19H28O2….
Inimese viljakus on tänapäeval sündide määramisel vaid üks faktor mitmest. Viljakusravid, erinevad meetodid eostamise tõenäosuse tõstmiseks, surrogaadid ning väiksem imikute suremus jne tasandavad mistahes loomuliku viljakuse probleeme. Lõpptulemusena ei pruugigi statistikas mingit olulist vahet sündimuse absoluutnumbrite kohta leida. Täpselt sama on ka üldise tervislikkusega. Kui ka mõni tänapäevane tegur üldist tervist halvendab, siis mitu tegurit jälle parandavad või kompenseerivad.
Huvitav küsimus on tõesti see, et kas see kõik tavainimest olulisel määral mõjutab. Ühest küljest võiks nagu mõelda, et väga tugevalt mõjutab – kuid teisest küljest ongi tänapäeva inimene harjunud kahe suupoolega ravimeid sööma ning mistahes probleemidele ühel või teisel moel lahendusi leidma. Ning enamasti lahendusi ka leitakse, kui piisavalt otsitakse. Ehk, aina enam harjutaksegi mõtteviisiga, et igal inimesel on probleeme ning ongi normaalse elu osa neile lahendusi mistahes moel leida.
Aga huvitav teema muidugi.
Ja nagu 50 a tagasi ei olnud ravimeid. Või “probleeme”, mida peeti normaalse elu osaks? Suures plaanis ei ole miski oluliselt muutunud.
Absoluutarvudes on ju maailmas sündimus väga palju suurenenud. Ma ei saa üldse aru, kus see probleem on.
Kui lihtsalt statistika jaoks – jah, võimalik, et keskmise mehe testotase võiks kõrgem olla – ideaalis, aga maailm ei ole kunagi ideaalne olnud.
Sa vist pole ammu lugenud meeste tervise teemalisi artikleid? Viljakusravi on kõike muud kui marginaalne. IVF on marginaalne sest on kallis. IVF on ainult üks paljudest.
Viljastumissuhet mõjutab seda mõjutavates riikides pigem toidu ja muude elementaarsete ressursside olemasolu. Ja alati võib järgi mõelda, miks ei mõjuta statistikat enam need ülejäänud riigid, selles on palju tegureid ja testosteroon kindlasti nende seas.
Puhtteoreetilist pole selles teemas midagi, väga reaalselt annab tunda. Uuringumaterjali on nüüdseks omajagu. Aga ilma teooriata on uuringutest vähe kasu ja ilma teooriata neid ei tehtakski.
Ja link oligi ilmselt koolilapsele alushariduseks mõeldud:)
AlanB, palun täpsed andmed siis juba, kui selline tekst. Ja, et ei oleks suurt eksimisruumi, konteksti vaata eestpoolt postitustest.
Või ok. Siin : 1940dad VS 2010dad
Kuna 50-… aastat tagasi ei olnud sel kujul viljakusravi, ei saa võrrelda selle % kasvu, aga üldisi näitajaid peaks saama küll.
Ei välista, et muutusi ei ole, aga kas need on märkimisväärsed ning kas see tavainimest olulisel määral mõjutab. Uuringud võivad teha kokkuvõtteid, et tase on langenud, aga, kas nii palju, et sünnid on seeläbi kahanenud.
Ma ei tea, mul läheb küll vöökohale.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Enamus sellest läheb kahjuks WC-sse.
Kartulis ja aedviljas taimseid elemente üldiselt pole, kuna nad on haprad ja lagunevad kiirelt soojendamisel.
Muidu selline õpetus või kava on algajale päris hea juhend küll.
Kui kava soovitaks mingeid lisasid panna pudru sisse, siis oleks aferism kuubis.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Külv.palun. Kui sa hakkad lollusi ajama, kellel seda vaja ?
http://www.eria.ee/public/files/TTK_71_lk_289_292.pdf
http://www.healthaliciousness.com/articles/vitamin-C.php
Kui sa võtad mingi detaili ette, siis püüa jääda ka selle juurde, mitte ära hakka taas hämama. Mis taimseid elemente. Kas sinus üldse mingit mõtlemisvõimelist elementi on.
Kuidas kava tänaseni on mõjunud?
Eestis on tehtud jõusaalide ülevaateid, aga kavade ülevaateid/reviewsid vähe.
Kellel on huvi, võiks ju algust teha, kaua me põrsast kotist ostame.
Selles toodud kavas mulle ei sobi see, et puuvilju on ainult 100 grammi. Ma isiklikult ei tunne end hästi kui niivähe C-vitamiini saan päevas. Energiat on vähe ja nohu tuleb peale- selline uimane olek. Kui aga küpsetamata rohesaaduste hulga kõrgele olen tõstnud, siis olen energilsiem tunduvalt olnud. See siis viimase aasta kogemuse osas.
Ise soovitaksin proovida nii, et puuvilju ja salati-juurvilju (tomat-kurk) tarbid rohkem, sellist rohelist looduse kraami. Nüüd suvel kohe proovi seda, eesti kaubaga, kui viitsid!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Esimene osa on hea – reviewsid võiks olla.
Aga see 2., see on lausa piinlik.
100 g puuvilju ja vähe c-vit?
Seal on selgelt kirjas 400 g kartulit + 400 aedvilju. Selliseid aedvilju annab otsida, kus c-vit oluliselt vähem kui keskmises puuviljas sisaldub.
Ootamatult mõistlik ja asjalik kava. Sõnastuse järgi otsustadeski – rumal seda teinud ei ole. Omaette küsimus on, kui custom-made see, aga, nohh, nii sinisilmne ei maksagi olla.
http://bicycling.about.com/od/trainingandfitness/a/better_body.htm
Depending on your body weight and the intensity of your ride, you will probably burn some where between 400 and 500 calories on a one hour bicycling trip.
Siin saab seda kulu ikka päris palju venitada – mõlemas suunas, aga need, kes oma workoutide eesmärgiks vaid kalorikulu seavad..njah, võiks lihtsalt vähem küpsiseid süüa.
