marjasha
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
marjasha
Membermai tea, ma olin 2 nädalat järjest ilma kreemita rannas , läksin pruuniks ja sünnimärgid ei suurenenud:DEnamus inimestel ei juhtugi midagi, eriti veel kui vaid päiksega piirdutakse ja mõõdukas koguses…
marjasha
Memberainuüksi mõttejõul võib ennast haigeks mõelda ja seda päris reaalselt.rohkem positiivset mõtteviisi – ei tee paha!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Positiivne mõtlemine oligi see, mis mind rahulikuna hoidis muideks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>marjasha
MemberMina olen selline, kes pole kunagi solaariumis käinud ning suvel päevitan rannas ka vaid ühe korra. Nahk on mul hele muidu. Aga kardan ka sünnimärkide pärast, kuna mul neid palju ning osad suured.Käisin just jälle kontrollis, paar tükki on arsti sõnul sellised, mida peab hoolikamalt jälgima, tegi neist pilti ning uuris/suurendas mingi spets arvutiprogrammiga. Üks sünnimärk, mis on varba peal, sellega saatis edasi Dr. Marianne Niine juurde (kes luges paari nädala tagust Ekspressi, teab, kellega tegu). Sünnimärk ei ole pahaloomuline, kuid kuna on varba peal paha koha peal ning tendents laieneda, siis kevadel vaadatakse, kas lõigatakse ära.
Natuke õõnes küll, kui arst, ütleb, et vähidiagnoosi ei ole, ses suhtes, et tead, et hoidud päiksest, solaariumist jne, aga et nii konkreetselt öeldakse ja vähist räägitakse.
Muuseas, käisin Magdaleena polikliinikus Dr. Pille Konno juures, ta on Dr. Niine sõnul ka üks parimaid nahaarste. Dr. Konno juurde on pikad järjekorrad, nn. tasuta numbri oleks saanud alles järgmine aasta! aga läksin tasulisse.
Kui Sa konkreetseid sünnimärke tahad päikese eest kaitsta, siis pane plaaster peale, kui õhem plaaster, siis kindlasti mitmekordselt, kreem neid ei kaitse, ükskõik, kui kõva faktoriga. Mul õnneks kõik teised sünnimärgid normaalsed, aga regulaarselt kontrollimas käin neid kindlasti edaspidi. Oma nahaarsti julgen kindlasti ka teistele soovitada, olen aastaid tema juures käinud- väga põhjalik ja hooliv arst, töötab Kopli polikliinikus Dr Miron Zagnin.
marjasha
MemberSöögi kõrvale joon alati vähemalt 0,5 l vett või teed, ilma ei kujutaks ettegi, pole siiamaani tundnud, et kuidagi halvasti mõjuks- pigem vastupidi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>marjasha
MemberMagusaisu otseselt pole minul, st magusa tunnet nagu otseselt ma ei usu, et tunneks, näiteks kui on hetkel mingi nn magusa isu, siis suhkrut ma ei sooviks kül llusikaga suhu panna, ei maitseks. Küll aga on konkreetsed magusad asjad igal inimesel minuteada, mis tekitavad kõne all oleva magusavajaduse. Snikers või muu hsokolaad, või magus tort ei tekita mul mingit soovi magusaga maiustada, küll aga kui käin tuttavatel külas mustamäel, siis neil on peaaegu alati halvaad köögis, seda söön alati, ja teinekord ostan ka ise seda, see on asi, mis minul subjektiivselt magusa isu jaoks on ja meeldib, mingeid torte või shokolaade mulle isiklikult süia ei rahulda küll. Ilmselt kellele meeldib jäätis, siis tema ka eriti shokolaadi poole ei vaata ma usun, või eksin äkki?Minu puhul kehtib see, et peaaegu kõik magusad asjad meeldivad, muidugi peab ka hea ja kvaliteetne olema, igasugust jama küll suhu ei pistaks, suhkrut lusikaga ka mitte- aga mett küll
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>marjasha
MemberMa vist mingi friik, aga kui šokolaadi pilti kasvõi näen, siis tekib kohe isu, olenemata sellest, mida enne söönud olen. Muidugi, kui isu tuleb, ei jookse ma poodi magusa järgi, nii karm ka asi pole, mõne aja pärast läheb see lihtsalt meelest. Samas vahel peab isule alla ka andma ja hea vabanduse leidma
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – tegin endale just homseks sünnipäevakingi- mõnusa juustukoogi… juba ootan, et saaks hommikukohvi kõrvale tükikese ära süüa
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>marjasha
Memberiga kord kui näen endast tehtavaid pilte, saan shoki. Ja täna jälle. Ma tean milline ma olen, tean et peaksin dieeti pidama, trenni tegema, et vormi saada, aga EI SUUDA. Ma ei suuda jooksma minna, ei suuda külmikust eemale hoida. Äkki peaksin endast kõige jubedama pildi külmikule kleepima?Minust niipalju, et pikkus 160, kaal 63. Numbrid ei tundugi kõige hullemad, aga kehast on hästi ülekaal näha. Ma ei taha enam selline olla. Tahaks jälle ilus olla. Aga ei tea kuidas… Puudub motivatsioon…
Kuidas teie end olete motiveerinud? Kust alustada?
Võiksid leida endale nö võitluskaaslase- saate koos trenni teha, toitumist jälgida ja üksteisele toeks olla. Aga kõige tähtsam- ole enesekindel, pane oma eesmärgid paika, usu endasse ja iga kord, kui tuleb isu millegi ebavajaliku järgi, siis mõtle, et see tegelikult ei tee Sind õnnelikuks, saad vaid korra rahuldust tunda ja peale seda on hoopis suured süümekad. Leia endale trenn, mida tõeliselt naudid, siis ei tundu enda vormi nimel pingutamine kohutava enesepiinamisena. Samuti sea toitumine paika- siin palju teemasid ja artikleid õige toitumise kohta ning asjatundjaid, kellelt nõu küsida. Edu Sulle, kui tahtejõudu on, siis saad aja jooksul kindlasti häid tulemusi
“>marjasha
MemberEi anna ilmselt metsatööga võrrelda, aga kui olen pidanud 4- 5 tundi puid auto pealt maha viskama, käru peale laduma ja riidad valmis tegema, on pärast küll tunne, et sööks pool siga ära
“>marjasha
MemberPilti vaadates tulid küll judinad peale ja meenus kohe meie oma eesti plastmassmees- strippar Marko, enda jutu järgi on ta suht igast kandist silikooni ja plastikut täis- kole nagu öö
“> Naiste rindadega hoopis teine teema- kui loodus pole ikka väga helde olnud, siis hea kirurg suudab imet teha- ei pea ju Pammy tisse laskma ette kruvida, kui valida oma keha proportsioonidega sobiv kuju ja suurus, saab väga ilusa ja loomuliku tulemuse. Muidugi, kui lapsed plaanis, siis tasuks enne ära sünnitada, muidu peab niikuinii uuesti kohendama.marjasha
MemberNo seda küll, aga sidruni koort riivitakse igasugustele kookidele peale ja sisse, mis on palju kordi hullem, kui nii võtta.Ma söön üsna tihti sihukesi, ema tehtud kokke, ja midagi pole juhtunud.
Ei juhtu siis ka tee sees oleva sidruniga.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pean tunnistama, et armastan isegi sidrunikoort ja kasutan kookides- nujah, kui selle järgi elama hakata, kui palju on igal pool kahjulikke asju sees, siis ilmselt pooli asju ei saakski süüa…- õunu muidugi olen ikka koorinud
“>marjasha
MemberMiks peab sinu arust sidrunilt koore kindlasti ära võtma?Koor igasugu kemikaale täis, sama põhumõttega peaks ka poeõnu koorima
“>marjasha
MemberEi ühtegi inimest, kes arvaks, et Mustamäe traumapunkti töös midagi normaalset on..Ise olen seal käinud ikka päris palju ja iga kord satun mingite ebaviisakate arstide otsa..
Mu sõbranna oli kuuendat kuud rase ja talle kukkus midagi varba peale, niiet küüs tuli ära võtta, läks siis traumapunkti. Tehti veel tuimestus, aga see ei mõjunud nagu peaks ja sõbranna karjatas valust- selle peale sai selle peale räige sõimu osaliseks, vedas, et selline asi lapsele kurja ei teinud. Mu isa lõi käe klaasist läbi ja seda pidi traumapunktis õmblema- see kogemus oli nii kole olnud (mingi hirmus kuri vene vanamutt hirmutas mu vaese isa ära
“> ), et õmblused võttis lõpuks ise välja, sest arstile minna ei julgenud… Eks neid töötajaid on seal igasuguseid ja kindlasti ka palju meeldivaid arste ja õdesid, aga paraku kuuleb liiga palju inimeste halbadest kogemustest.marjasha
MemberViina veega juua tundub ikka küll väga jube.Viin hapukurgiga- pole mingit pealejooki vajagi, või siis lahja morsiga
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>marjasha
MemberPeaksid ehk arstile pöörduma kui asi nii hull on, leevendama peaks Lioton 1000- mu ema kiidab taevani seda. Endal õnneks veenidega jama pole, aga ma kujutan ette küll kui oleks- kükkides päris suured raskused ja jalad pinges seal
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga küsi, mida arvab Su treener sellest, kindlasti oskab aidata
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>