Skip to main content

marit

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 91 through 105 (of 107 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Inglise dieet #112103
    marit
    Member

    Kusjuures kartulite koha pealt on marit`il õigus – vanasti nuumati sigu koorega keedetud kartulipudru ja jahuga.

    no ma ei tea, see oleks siin nagu mingi uudis, või? igaüks ju teab, kevadine kartul läheb koos koore ja iduga, muidu jääd skorbuuti. korra kõvemini hingad, hambad lendavad välja – kel’ seda vaja. vitamiine on vaja, vanasti juba teati

    in reply to: Inglise dieet #112050
    marit
    Member

    vermon, ära pane tähele, see foorum on igasuguseid napakaid ilkujaid täis.

    ma ise teen juurviljapäeval kartulikotleteid koorega (vitamiinid !! ) ( ei võimles iis). kartuleid võib süüa külla ga pärast seda pead vett jooma muidu ta ei lahustu ja läheb rsvaks. seda ei tohi korrata

    kahe õuna asmele võib 2 sidrunit võtta, hommikuks, mul aitas

    juurvili on praegu veel toores, aga mee, tee ja veega saab ilma kah

    mitmes päev sul on ?

    Inglise dieet

    1980. aastatel leidis eestlaste hulgas sooja vastuvõtu inglise dieet. Korralikuks kaalulangetamiseks kehtis nõue: vastu pidada 20 päeva! Sellisel juhul lubati püsivat kaalulangust kuni 13 kilogrammi.

    Karmilt tuli kinni pidada keeldudest. Juua ei tohtinud konjakit, õlut, veini, viina, limonaadi. Süüa ei lubatud suhkrut, komme, küpsiseid ja küpsetisi, kartulit ja saia.

    Iga päev tuli dieedipidajal süüa vitamiine või teha 15–20 minutit korralikku võimlemist. Dieet sisaldab kahte näljapäeva, valgupäevi ja juurviljapäevi.

    Näljapäeval võis päeva jooksul juua ühe liitri piima või kefiiri ja 1 klaasi tomatimahla ja süüa 2 viilu musta leiba.

    Valgupäeva menüü

    Hommik: 1 tass kohvi (arvestatud on klaasitäie suuruse kogusega), 1 viil musta leiba, 0,5 tl võid, 0,5 tl mett.

    Lõuna: 1 klaasitäis liha- või kalapuljongit, 1 tükk keedetud liha või kala. Kell 13 söö lisaks dessertlusikatäis herneid ja üks viil musta leiba. Kell 16 võid juua 1 klaasi kefiiri või teed.

    Õhtusöök, kell 19: 1 tükk liha või kala või 2 singiviilu või 2 muna või 50 grammi juustu, 1 klaas kefiiri ja 1 viil musta leiba.

    Juurviljapäeva menüü

    Hommik: 2 õuna või 2 apelsini.

    Lõuna: juurviljasupp või ja hapukooreta, 1 viil musta leiba, värsket salatit või vinegretti või keedetud kapsast või porgandikotlette. Kell 16: toores juurvili. Õhtusöök, kell 19: 1 viil musta leiba klaasi tee ja meega.

    Näljapäevi ei tohi korrata. 20 päeva jooksul tuleb vaheldumisi pidada valgu ja juurviljapäevi. Järgijatele soovitakse menüü lõpus meelekindlust.

    Teie arvamus sellest dieedist. Plaan on siis võimalikult palju rasva kaotada. Olen 185cm kuskil ja 96kg, selgelt liiga palju.

    Sooviks ei ole siis kaalunumbri alandamine vaid just rasva kaotamine. Käin ka kolm korda nädalas jõusaalis tunnikese, mingi osa sellest on aeroobset(velo) kuid joosta ei jõua üldse, peaks vist ujumas ka käima. Kuidas maksimaalselt kaotada rasva nii, et tervisele väga kehvasti ei mõjuks?

    in reply to: Viin #110909
    marit
    Member
    in reply to: Buliimia #105210
    marit
    Member

    Tohib küsida, millele sa oma vastustes tugined? On tehtud mingeid uuringuid vms?

    Arvatavasti ikka on. Kust mujalt hambaarstid oma teadmised saavad, mis ka internetis üleval.

    Ma ise ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat katset teinud, samuti ei ole hambaarst. Nii ei suuda hetkel oma ‘teadmisi’ või uskumisi rohkem ‘legitimeerida’.

    in reply to: Buliimia #105197
    marit
    Member

    Hambakahjustusi ei suuda aga ükski hambaarst täielikult likvideeerida (PS: hambaemail ei taastu!).

    Maosisaldis ei ole ainuke happeline aine, mis võib pääseda hambaid kahjustama. Sööd õuna, kahjustub hambaemail samuti, sest õun on reeglina happeline. Või mustsõstrad, hapukurgid, äädikas jne. Magusa, üldisemalt süsivesikute söömisel tekkib suus happeline keskkond mis samuti kahjustab emaili. Hambavaaba kahjustused taastuvad, sest ‘happerünnakute’ ehk toidukordade vahel ladestuvad hambavaabast sülge lahustunud soolad tagasi hambapinnale (algjärgus emailikahjustus paraneb ehk remineraliseerub). Pole hambaarst, vbl tõepoolest on võimalikud nii ulatuslikud kahjustused, mis millalgi ei taastu või taastuvad ebapiisavalt.

    Kui kahjustusi põhjustav tegur kaob, siis taanduvad ka kahjustused, küsimus on kui kiiresti ja kui täielikult. Võibolla oleks sellest hea mõelda kui määra küsimusest. Aga kui tegur, näiteks oksendamine, ei kao, siis ei taastu ka email.

    in reply to: Buliimia #105194
    marit
    Member

    Kaks posti tagasi tõid välja, et anoreksia on üks suurema suremusega psüühhikahäireid. Nüüd ütled, et “sellega saab elada”. See on natuke vastuolus ju.

    tegelikult mitte kui eristada ägedat perioodi, kriisi ja latentset, kroonilist faasi. Kui kriisist oled üle saanud või aidatud, siis võid suht normaalselt eksisteerida, kõrvalt ei pruugi midagi väga erilist välja paista.

    in reply to: Buliimia #105193
    marit
    Member

    Anoreksiat ravida ei ole võimalik, kui inimene seda ise ei taha. Ükskõik milline arst võib väita ükskõik mida, patsient näeb ennast ikkagi “paksuna”.

    Anoreksia ei piirdu kognitiivsete protsessidega, mida saaks ‘ära rääkida’ (psühhoteraapia e. ‘rääkimisravi’)

    See psüühikahäire võib tekkida nö eimillestki ja jääda haigega aastateks, kui ta ise selleks midagi ette ei võta.

    Võib-olla. Ma ise küll imesid ei usu, st ei usu, et eimillestki tekkib midagi. Küll usun kiire ja ulatusliku muutuse, murrangu võimalikkust olukorras, kus liituvad paljude tegurite mõjud ja/või ajapikku korjunud väikesed muutused. Ka anoreksiast rääkides ei usu, et see haigus tekkib eimillestki. Minu teada ka arstid seda ei usu. Anoreksia on üldiselt heaoluühiskondade noorte naiste haigus, tekkinud viimastel aastakümnetel (‘üldiselt’ seetõttu, et ka meestest ja vanadest inimestest saab anorektikud. Tõsi küll, palju väiksema tõenäosusega. Olen lugenud, et meeste puhul on tõenäosus umbes 10x väiksem; hetkel allikat ei suudaks osutada). Sellesse haigestumisel on olulisel kohal püüd saavutada kultuuriomasele iluideaalile iseloomulikku saledust, täiuslikkusetaotlus (perfektsionism), moondunud kehataju + … (ehk haigestumise põhjustab õnnetul kombel isiksuslike, kultuuriomaste ja elukaarele iseloomulike tegurite koosmõju).

    Inimene võib tunduda tervenenuna, kuid kui tema elus toimub mingi pööre, mis on seotud kehakaalu kasvõi ajutise tõusuga (näiteks naistel rasedus–kui selline seisund paadunud anoreksikul sekundaarse amenorröa ehk “päevade” puudumise tõttu üldse võimalikuks saab), siis võib haigus taas välja lüüa.

    jah, inimene on vaid osaliselt paranenud krooniline, haigus on peidetud faasis.

    in reply to: Buliimia #105157
    marit
    Member

    Nojah… anoreksia ja buliima on erinevad asjad ikkagi ju.

    Selles mõttes ärge võtke mu eelmist posti liiga tõsiselt – ma julgen arvata, et väga suurel osal inimestest on mõne psüühhikahäire mõni diagnostiline kriteerium. See ei tähenda sugugi, et need inimesed ei oleks vaimselt terved.

    Tjah… see on huvitav küsimus, minu jaoks vähemalt. Kas haiguse puudumine on tervis? Või tervise puudumine haigus? Mulle meeldib mõelda, et mõlema puhul on oluline tähele panna sotsiaalset ja meditsiinilist aspekti kusjuures tervise määratlemisel domineerib sotsiaalne taust (terve on see, kes ühiskonnas aktiivselt saab elada), haiguse puhul aga meditsiiniline taust (teatud patoloogia olemasolu). Mõlema seisundi, oleku puhul on tegemist pigem määraga kui absoluudiga. Üks ei välista teist, vähemalt mitte täielikult. Anoreksia on patoloogia, hälve, kõrvalekalle tavalisest (üsna ebameeldiv). Samas sellega saab elada, kui ei ole kriis parasjagu. Mõnel inimesel on 1 jalg lühem kui teine, teisel halb mälu, kolmas ei näe õieti midagi, jne. – kõik on kõrvalekalded, kõigiga saab elada. Kas neid peab ravima? Kas neid saab ravida?

    in reply to: Buliimia #105139
    marit
    Member

    Buliimiaga on tegemist jah. Algul kutsud ise oksendamise esile, pärast harjub keha sellega ära ja saad toidu nö üles ajada ilma näppe kurku toppimatagi. Pikemal “praktiseerimisel” ei pruugigi ükski toit enam sees püsida. Ja nii kuude viisi. Paranemine võtab aega aga aastaid.

    Oksendamisel tuleb koos toiduga üles ka happelist maomahla, mis ärritab oluliselt söögitoru, soodustades põletiku teket. Reflukshaigus kaasneb regulaarse oksendamisega samuti. Lisaks kahjustab maomahl kõvasti hambaemaili, mille tagajärjel sul pärast seda osade hammaste nö sisekülgedel olla enam ei pruugi. Isegi hammaste pesemine võib olla väga ebameeldiv ja valus protseduur, kuna hambad on väga tundlikud. Tänapäeva hambaarstiteadus selliste emailikahjustuste vastu ei saa, kuna hammaste nö sisekülgedele ei anna eriti midagi kaitseks panna–hammustades kuluvad pealepandud/liimitud katted ära. Püsivam ja hirmkallis variant on paigaldada kahjustunud hammastele kroonid. Pikaajalisemalt annab mingeid trulemusi ka hammaste nn lakkimine. Üks on kindel: harrastades regulaarset oksendamist või mittesöömist, võib kindlasti arvestada tohutute kulutustega hambaarstile.

    eks see on ebamugav küll. siiski peaksin seda, kes vaid hambaarstiga pääseb, küll kergesti pääsenuks. õige anorektik langeb välja koolist, kaotab töö (ja koos sellega sotsiaalse kindlustatuse nagu näiteks haiguskindlustus), oma sotsiaalsed sidemed (lihtsamalt öeldes sõbrad-tuttavad, aga mitte ainult), olulise osa tervisest (mille kõrval hammaste emaili kadumine on ajutine ‘nohu’, sest see taastub ise ajapikku kui emaili kahjustusi põhjustav tegur kaob. ja anorektikud tegelikult ei oksenda sest neil ei ole midagi oksendada).

    in reply to: Buliimia #105138
    marit
    Member

    No minu arust tervislik toitumine kätkeb endas paari buliimia ja anoreksia diagnostilist kriteeriumit

    in reply to: Dieet ja treening #104667
    marit
    Member

    Selge see, et suurem lihasmass kulutab/tarbib rohkem energiat ja seega ka rohkem kaloreid.

    Tegemist võib olla ajakirjaniku vale tõlgendusega või tõlkeveaga originaalallikast saadud infost.

    Absoluutselt nõus. Ajaleht on viimane koht kust kõrgekvaliteedilist teavet hankida.

    in reply to: Unehäired #104543
    marit
    Member

    Unehäire ei pruugi olla iseseisev nähtus. Kui nii, siis n.ö. sümptomaatiline ravi (mesi, sai ja piim, nõgesed, melatoniin, … isegi režiimi sisseseadmine) aitab lühiajaliselt, puudulikult või ei aita üldse. Kasutasin looduslikke vahendeid aastaid tulemusteta; põhjus oli alles.

    Teiselt poolt, kui looduslikud vahendid aitavad, siis tõenäoliselt pole midagi tõsisemat.

    in reply to: Kas me oleme üksi siin Universumis? #101317
    marit
    Member

    millised on ettepanekuid mille järgi aru saada mis on elav asi ja mis puhas liiv, kosmiline tolm?

    in reply to: Kas me oleme üksi siin Universumis? #101316
    marit
    Member

    Lähtudes sellest et Universum on lõputu ja lõpmatu, on kindel see, et me pole üksi !!!
    in reply to: Kas me oleme üksi siin Universumis? #101314
    marit
    Member

    Muidugi oleme üksi, järgmiseks mõtlete veel selliseid totrusi välja, et Maa on ümmargune.

    Kõik teavad, et Maa on lapik.

    ma arvan kah et taolised – ilmselgelt idikad ju – tuleks õpetada laes kõndima. et nad aru saaksid, peapeal on nende mailm

Viewing 15 posts - 91 through 105 (of 107 total)