Marielito

Vahest foorumis nalja ka vaja peale nende rumalate postituse mis pidevalt tulevad! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No sellele ei vaidle sõnakestki vastu, aga tuleks siiski arvestada, et inimeste taluvuspiirid on erinevad ja võiks säilitada avalikus foorumis vähegi väärikama oleku. Ise teen ka tihti rumalat või iroonilist nalja, aga mitte kunagi midagi vulgaarset.

Kogu meie keha valgumaterjal (eelkõige lihased) on pidevas ümbertöötluses. Kehavalke lagundatakse ja sünteesitakse uuesti katkematult. Kehalise treeninguga aktiveerime oluliselt lihaste ainevahetust, mis koosnebki kahest osast – kataboolsest ehk lagundavast osast ja anaboolsest ehk sünteesivast ehk kasvatavast osast. Kuidas on nende omavaheline suhe, sõltub suuresti treeningjärgsest toitumisest. Tolle lause lugesid sa ilmselt mõne toidulisandi tutvustusest, mis tähendabki seda, et antud lisand tagab lihastele sünteesimiseks vajalikud ained ehk anaboolsed protsessid domineerivad kataboolsete üle. Kulturismilaadse treeningu puhul tähendab see lihashüpertroofiat ehk lihtsamalt öeldes sinu lihased kasvavad.

Sapp on 167 cm ja 86-89 kg. Olen temaga koos kabet mänginud. Muidu tore mees, aga ärritub kergelt ja siis võib endale viga teha. Nagu juba öeldi, tegeles ta varem pallimängudega – ameerika jalgpall ja kivipall. Noorena proovis mees kätt ka sportvõimlemises, aga seal ei murdnud ta läbi (ainult põrandast ükskord kui kangilt alla kukkus). Kuigi meest on süüdistatud ka mitmete steroidide kasutamises, siis need süüdistused pole korrektsed, sest Sapp ise on alati ausalt kinnitanud, et tal pole õrna aimugi, kuidas need ained tema kehasse satuvad. Mehel on tegelikult olnud isegi olümpiapotentsiaali. Nimelt pakkus Barbadose valitsus 2003-ndal aastal Sapp`ile kodakondust ja suurt raha, et mees esindaks riiki paraolümpial judos. Tavaolümpiale vaimse puude tõttu teda lasta ei tahetud. Sapp keeldus pakkumisest, kuna ta põeb paanilist lennuhirmu ja sama foobia esineb millegipärast äkitselt ka inimestel, kes temaga ühes lennukis peavad viibima. Selline vahva sell siis.

Piimast on kujunenud viimase kümne aasta jooksul üsna terav vaidlusobjekt. Osad väidavad, et piim on saatanast ja sellest tuleks eemale hoida. Nad toetuvad väidetele, et kaseiini seedumisel tekivad organismis ohtlikud keemilised ühendid. Lisaks olevat piim lastel peamiseks allergiate tekitajaks. Inimese immuunsüsteem ei olevat võimeline lehmapiimaga hästi kohanema. Piimavalgutalumatus puudutab küll ainult teatud gruppi inimesi, kelle jaoks võib ülemäärane piimakogus isegi eluohtlik olla, aga mis olla halb ühele, olla halb ka kõigile teistele ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Järgmine häda on seotud piimasuhkruga, aga eks laktoositalumatusest on kõik ilmselt isegi kuulnud. Veel tuuakse piima esile kui mitmete vähkhaiguste tekitajat ja osad uuringud ütlevad sama ka Parkinsoni tõve kohta. Siis pajatatakse veel pikalt ja laialt piimarasvast, mis on kõrge kolesteroolisisaldusega jne. Ülejäänud inimesed jätavad selle teadusudu üldse kõrvale ja ütlevad lihtsalt, et piim on looduse enda poolt loodud imetajatele universaalseks toiduaineks, mille najal uued väikesed maailmakodanikud tükk aega elavad ja kasvavad. Looduse looming ei saavat olla vale. Seda kinnitavad ilmselt ka paljud teie hulgast, kes ohtralt piima joovad ja väga tugeva tervisega on. Muidugi võib välja tuua ka kümneid teaduslikke põhjendusi, miks piim on hädavajalik toiduaine. Minule iseenesest sümpatiseerivad kõik teooriad, mis põhinevad looduse algupäral, sest Loodus on inimese valmis meisterdanud ja tema juba teab, mis on õige ja mis vale. Rafineeritud suhkur, keedusool, alkohol jne on näited sellest, mida inimene ise oma lauale on toonud ja nagu me kõik teame, on nad põhjustanud palju pahandust. Piima võiks selle taustal rohkem usaldada. Kellel on piimatoodetega probleeme, siis tuleb lihtsalt hoolikamalt valida, sest vastavaid piimatooteid on tänapäeval pea iga probleemi puhuks. Got milk?

60m 7 sekundiga võib väga vabalt olla. Mul on tuttavaid, kes on 16-aastased ja jooksevad ka 7.2 – 7.5u. ja nad ei tegele jooksmisega.. ise jooksen ka u – 7,5.

Tule nüüd maapeale tagasi. Oled sa näinud Neemelot mängimas?? Ega siis 7 sekundit ei ole iseenesest võimatu, vaid küsimus on hetkel konkreetses inimeses. Erki Nool, kes hoidis mõnda aega Eesti rekordit jooksis 1996-ndal aastal 6,72s. Need koolistaadionil käsiajavõtuga 7,5 sekundiga jooksjad on loomulikult kiired poisid ja selliseid on Eestis jalaga segada, aga Neemelo ja 7 sekundit…?? Kui see kedagi julgustab, siis mina jooksen umbes sinna kahe ja kümne sekundi vahele.