Marianna
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Vanadussurm on see kui elutähtsad organid aja jooksul amortiseeruvad sedavõrd, et lõpuks lakkavad funktsioneerimast.
Teadmata põhjusega surmasid oli 190 eelmisel aastal. See on eraldi grupp vanadussurmast.
Ivark, väga hea küsimus. Kuhu me nii jõuame?
Läksin eesti statistikaameti lehele ja vaatasin kuhu inimesed välja jõuavad.
Võtsin lahti eelmise aasta surmapõhjuste tabeli (olgu mainitud, et uurisin ka teisi aastaid ja iga järgneva aastaga on olukord aina nutusem). Kopeerin selle siia ka kui kedagi huvitab:
RV56: SURNUD — Aasta, Sugu, Surmapõhjus RHK-10 järgi ning Vanuserühm Vanuserühmad kokku 2011 Mehed ja naised Kõik põhjused 15244 Nakkus- ja parasiithaigused (A00-B99) 129 ..tuberkuloos (A15-A19, B90) 45 ..meningokokknakkus (A39) 0 ..sepsis (A40-A41) 3 ..viirushepatiit (B15-B19) 8 ..HIV-tõbi (B20-B24) 60 Kasvajad (C00-D48) 3685 ..pahaloomulised kasvajad (C00-C97) 3627 ….huule, suuõõne ja neelu pahaloomuline kasvaja (C00-C14) 86 ….söögitoru pahaloomuline kasvaja (C15) 58 ….mao pahaloomuline kasvaja (C16) 288 ….käärsoole ja ühenduskoha pahaloomuline kasvaja (C18, C19) 300 ……käärsoole pahaloomuline kasvaja (C18) 267 ……pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline kasvaja (C19) 33 ….pärasoole ja päraku pahaloomuline kasvaja (C20, C21) 132 ….maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja (C22) 85 ….kõhunäärme pahaloomuline kasvaja (C25) 258 ….hingamiselundite pahaloomulised kasvajad (C30-C39) 691 ….kõri, hingetoru, bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja (C32-C34) 682 ….naha pahaloomuline melanoom (C43) 60 ….rinna pahaloomuline kasvaja (C50) 256 ….emakakaela pahaloomuline kasvaja (C53) 77 ….emaka pahaloomuline kasvaja (C54, C55) 49 ….munasarja pahaloomuline kasvaja (C56) 105 ….eesnäärme pahaloomuline kasvaja (C61) 223 …..neeru pahaloomuline kasvaja (C64) 123 ….kusepõie pahaloomuline kasvaja (C67) 121 ….lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomulised kasvajad (C81-C96) 276 ….leukeemiad (C91-C95) 127 Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused (E00-E90) 190 ..suhkurtõbi (E10-E14) 163 Vere- ja vereloomeelundite haigused (D50-D89) 18 ..aneemiad (D50-D64) 10 Psüühika- ja käitumishäired (F00-F99) 121 ..alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired (F10) 94 ..uimastisõltuvus ja toksikomaania (F11-F16, F18, F19) 1 Närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused (G00-H95) 268 ..meningiit (G00-G03) 10 Vereringeelundite haigused (I00-I99) 8184 ..kroonilised reumaatilised südamehaigused (I05-I09) 28 ..hüpertooniatõbi (I10-I15) 1932 ..südame isheemiatõved (I20-I25) 3897 ….äge müokardiinfarkt (I21-I22) 551 ..muud südameveresoonte haigused, v.a. reumaatilised ja klappide seisundid (I30-I33, I39-I52) 647 ..peaajuveresoonte haigused (I60-I69) 1244 Hingamiselundite haigused (J00-J99) 416 ..gripp (J10-J11) 6 ..kopsupõletik (J12-J18) 146 ..alumiste hingamisteede kroonilised haigused (J40-J47) 218 ….astma (J45-J46) 36 Seedeelundite haigused (K00-K93) 554 ..mao-, kaksteistsõrmiku- ja mao-peensoolehaavand (K25-K28) 68 ..kroonilised maksahaigused ja -tsirroosid (K70, K73, K74) 242 ….maksa alkoholtõbi (K70) 165 ….maksa tsirroos (K74) 76 Naha- ja nahaaluskoe haigused (L00-L99) 9 Lihasluukonna ja sidekoehaigused (M00-M99) 36 ..reumatoidartriit ja osteoporoos (M05-M06, M15-M19) 14 Kuse-suguelundite haigused (N00-N99) 104 ..neeru ja ureeteri haigused (N00-N29) 89 ….nefriidi ja nefroosi sündroomid (N00-N05) 6 ..eesnäärmesuurenemus (N40) 5 Raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi tüsistused (O00-O99) 2 ..abortloppega rasedus (O00-O08) 0 Perinataalperioodi patoloogia (P00-P96) 16 ..sünnitrauma (P10-P15) 0 Kaasasündinud väärarendid (Q00-Q99) 34 Sümptomid ja ebatäpsed seisundid (R00-R99) 342 ..vanadus (R54) 151 ..väikelapse äkksurma sündroom (R95) 1 ..teadmata või ebaselge surmapõhjus (R96-R99) 190 Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (V01-Y89) 1135 ..õnnetusjuhtumid (V01-X59) 771 ….sõidukiõnnetused (V01-V99) 120 ….juhuslik kukkumine (W00-W19) 86 ….juhuslik uppumine (W65-W74) 62 ….suitsu, tule ja leekide toime (X00-X09) 70 ….ülemäärase loodusliku külma toime (X31) 65 ….juhuslikud mürgistused (X40-X49) 270 ……alkoholimürgistus (X45) 127 ..enesetapp (X60-X84) 218 ..rünne (X85-Y09) 65 ..ebaselge tahtlusega sündmus (Y10-Y34) 61
Pole just eriti lilleline olukord või on? Ainult 1% inimesi sureb vanadussurma!
Minu meelest pole mõtet enam pead liiva alla peita ja väita, et see, mis me oma kehaga teeme, ei oma mingit tähtsust.
Kas sa arvad, et inimene saab soola vaid toidule juurdelisatud soolast?
Kas mitte üldse nt. köögiviljadest nagu kurk, seller jne.?
Kas sa tead täpselt mida need inimesed tavaliselt söövad, kelle peal teste on tehtud?
Ma jooksin koos oma mehega New York maratonil. Umbes kolmandiku maratoni ajal hakkasid tal krambid jalgades ja ta astus med. telki kus talle anti soolapakike, mille ta sisse sõi ja peaaegu kohe sai edasi joosta.
Samuti oli tal nii paari pika rattasõidu ajal.
Arutasin seda asja yhe ysna kuulsa arstiga. Tema ise on väga hea atleet ja pole juurdelisatud soola kasutanud yldse yle 20 aasta! Kõik oma soolavajadused saab ta rahuldatud värskete aiasaaduste näol.
Tema seletas nii, et need, kes palju soola saavad valmistoiduga, nende keha ei oska soolasisaldust kehas korralikult reguleerida, nende keha uhab soola suurtes kogustes igapäevaselt kehast välja ja kui siis yhel päeval taas suur kogus soola kehast välja uhatud, aga uut juurde ei tule nagu alati, siis ongi probleem majas.
Need inimesed aga, kes lisasoola ei tarvita yldse, nende keha oskab väga hästi soolasisaldust kehas reguleerida. Nendel inimestel peaaegu ei esinegi kunagi hyponatremiat.
Ma tean isiklikult päris mitut pikamaajooksjat, kes soola yldse ei kasuta, samas võidavad nad võistluseid kogu aeg ja pole kunagi hyponatremiat kogenud.
Vaata või keenialasi või tarahumara indialasi- väga head pikamaajooksjad ja soola ei tarbi ning kõik ok.
Et siis hyponatremiat esineb rohkesti just rohke soola kasutajate seas.
Peale seda kui peaaegutäiesti loobusime soolast meie peres, pole mu mehel mitte kordagi krampe esinenud ja trenni teeb ta palju rohkem kui varem.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Et siis ma ei väidagi, et soola pole kehale vaja yldse, ma väidan, et toidule juurdelisatud soola pole vaja kui inimene toitub tervislikult ja saab oma naturaalsed soolad toidust.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eks me kõik teame ju miks merehädalistele ei soovitata merevett juua ja et isegi vaid 5 supilusikatäit soola korraga sissesyyes tapab keskmise täisealise naise.
See on raamatust tõlgitud jutt
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga kirjuta siia siis, mis täpselt selles jutus valet on?
Ma tarvitan ainult roosat Himalayan soola ja sedagi vaid teravilju keetes. Mitte kunagi ei kasuta tavalist soola ega osta valmistoitu, kuna tean, et seal tavaline sool sees.
Ikka
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> teadlased pole vastust leidnud veel.Tundub, et tegid liiga rasket trenni ja tekkis biitsepsi kõõluse vigastus. Venitada ma esialgu ei soovita, sul on seal mikrorebestus ja iga kord kui praegu venitad, rebestad veelgi. Ma annaks mõned päevad puhkust. Puhkus ongi parim igasuguste vigastuste puhul.
Rasvarakkude suremise teemal huvitavat lugemist: http://www.nytimes.com/2008/05/05/health/research/05fat.html?_r=0
Kui eesmärk on lõuatõmmete arendamine, siis jah. Kui lõuatõmbed on lihtsalt üks osa treeningust ja pigem selja treenimiseks, siis olles igapäevane lõuatirija soovitan panna lõua pigem tahapoole rinna ja triitsepsi kontekstis. Kui sa tõsiselt lõuga tõmbad, koormab see ka palju muid lihaseid ja pärast tõsist lõuatirimist on rinda raskem teha kui võiks.
Kuid peale korralikku rinna ja triitsepsi trenni ei ole üldse raske veel ka lõuga tõmmata.
Aga eks see ole ka harjumise asi. Minul on lõuad prioriteet, muud harjutused on abistavad.
Tal ongi vaja lõuatõmbeid arendada. Need on tal rasked nagunii, kirjutas ju esimeses postituses, et ei jaksa isegi ühte seeriat 8 kordust teha.
Sellepärast soovitangi teha pigem lõuatõmbeid kohe treeningu alguses, sest need nõuavad tal ikka maksimum–jõupingutust. Rinna jm. lihaste treenimsel saab raskuseid reguleerida vastavalt vajadusele.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu meelest hea treeningtase on see kui mees suudab vähemalt 20 lõuatõmmet järjest teha.
Ma soovitaks ikkagi trenni kõige alguses lõuatõmbed ära teha ka sel päeval, siis kui veel värske oled.
Jah, ma mõtlesingi, et ikka trennipäeval teed nii lõuatõmbeharjutused kui ka teist kava. Kui sul tavakava oleks nt. mitu päeva järjest (erinevad lihasgrupid), siis oleks jama, aga praegu kuna mõlemad kavad on sul E, K, R, siis sobib ilusti, puhkepäevad ju vahel taastumiseks. Selle biitsepsi tee kava järgi ja ära muretse, lõuatõmme on sul ju
tõmme plokil ülalt ette
harjutuse asemel ja seal samuti biitseps töötaks.
Aga soovitan lõuatõmbeharjutused teha lihtsalt trenni alguses kohe peale soojendust. Ja siis muud harjutused teise kava järgi otsa.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, miks mitte. Sul ju treeningupäevade vahel trennivabad puhkuspäevad. Aga soovitan sul siis lõuatõmbeharjutused teha enne tavakava harjutusi, siis kui lihased veel värsked. Selle mehe lõuatõmbekava toimib!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga hea, nüüd hakkab tulema asjakohaseid soovitusi. Koolipsühholoog on hea soovitus, regulaarselt psühholoogil käia võiksid kõik inimesed; raamatud on hea soovitus- ehk kirjutaksitegi siia paar head eestikeelset raamatunime, mida täitsa algajal oleks hea lihtne lugeda toitumise ja fitnessi kohta? Muidu niisama väita, et me ei saa nõu anda ja kirjutada ümber seda, millest paljudes raamatutes on kirjutatud, seda saab siis ka väita iga teise küsimuse kohta siin foorumis, nagu nt. kuidas massi lisada ja trennikavade kohta jne.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
