Margus Silbaum
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kusjuures mul tuli väike idee. Pakkuda kõigile varustuseta meestele, naistele võistlus väljundit võiks ju Eesti meistrivõistlustel olla eraldi kategooria varustuseta võistlejate jaoks. See päästaks EJTL kulutustest.
Süsteem toimiks järgnevalt. Näiteks viimati toimunud lam. sur. mv. Pärnus oleks kõik varustuseta võistlejad osalenud tavalisele arvestusele lisaks ka varustuseta võistlejate arvestuses. Kuna esialgu on varustuseta võistlejate hulk liialt väike, siis reastatakse selles kategoorias võistlejad punktides.
Selline liitmine annab ka selle et kohtunike töö on võrdne. Ja igasugused saali umpa-umpa surujad oma põrke surumist kirja ei saaks. On ju karmid reeglid just nende kõvade meeste kõige suurem taksitus, miks nad võistlemas ei taha käia.
Kindlasti oli see minu max. Vaadates erinevate inimeste DXA-aparaadiga määratud kehakoostise ja rekordite omavahelisi seoseid. Siis selgub, et rekordid on seotud otseselt keha rasvavaba massiga. Mis minu puhul oli 100kg kehakaalu juures 79kg. Kui kaalu alla võtsin 90kg peale siis mõõtmine näitas et olin võtnud ainult rasva arvelt kehakaalu alla. Siit ka põhjus miks rekordid ei muutunud. Muutus küll oli jõutõmbe näol kuid selle kasvu panen võistlus olukorra arvele.
Margus, kas sa 100kg-na suutsid oma potensiaali ikka rakendada, et usud neid kahte tulemust 335kg juures enda tolle hetke maksimumid olevat? Lisaks peaksid siis ka võrdlema treeningtsükkleid nii -90kg ja -100kg kaalukategoorites võistlemise eel+ Kas mõnda perioodi ei jäänud näiteks tgeureid, mis võisid ettevalmistust rikkuda (vigastus, toitumine, üleväsimus…)?Arvad, et saa neid rekordeid päris üks-ühele võrrelda?
Kas tugined praktikale või see on lihtsalt mõte, mis tundub ehk õige olema?
Tegelen nädalast nädalasse erinevate Eesti tippsportlaste ülitäpse keha koostise (DXA) ja toitumise jälgimisega. Ja see mida julgen väita on see et tulemust mõjutab ainult rasvavaba kehamass. Mitte rasv. See kajastub edukalt ka minu rekordites, mis 90kg kaalu juures on kükis 335 ja tõmbes 347,5, samas 100kg kaalu juures kükk 335 ja tõmme 335kg.
Kui kaloraas on pidevas plussis ja kehakaal rasva arvelt tõuseb, siis areneb sportlane ka kiiremini.Toon siis näite, et aru saadakse.
2 Samade võimetega sportlast, mõlemad kaaluvad 6 kuud enne võistlust 100kg.
Tänasest päevast hakkavad mõlemad veidi eraldi toituma.
Üks sööb päevas 5000kcal ja teine 3500kcal.
Kahe kuu möödudes on ühe sportlase kaal tõusnud 5kg, teisel on see samaks jäänud.
4 kuu möödudes kaalub üks sportlastest juba 10kg rohkem, kui teine.
Ma olen 99% kindel, et selle sama niiöelda rasva arvelt surub 10kg rasva juurde võtnud sportlane 10kg rohkem, kui samade eeldustega tema teisik, kes kaalub 10kg vähem.
Samal põhjusel miks naistel on rasvaprotsent kõrgem. Süüakse rohkem kui vaja. Üleliigne rasv ei paranda kuidagi tulemust.
Üks veits teemast mööda küsimus?Miks enamus mehi suure rasva protsendiga on? Kas rasvaprotsent annab kuidagi jõudu juurde või miks see kasulik on?
Läänes piiratakse võistlejate arvu sellega, et iga riik saab max 9 võistlejat välja panna. Igas kaalus max 1-2, kuid kokku ei tohi võistlejate hulk 9 ületada.
Kuni 2011 aastani kehtis EMV reegel kus osaleda said ainult sportlased kes algraskustega said kokku vähemalt 315 wilks’i punkti
Võistlejate arvu saaks EMVl saaks üsna lihtsalt piirata – igale kaalukategooriale määrata nö. kvalifikatsiooniraskus, mis peab olema näiteks samal hooajal mõnel väiksemal ametlikul võistlusel surutud. Need raskused määrata lähetuvalt hetke tasemele, et ei juhtuks olukord, kus ainult paar meest kvalifitseerub.Iseenesest saab see varustuseta MM huvitav olema. Eeldab ju see täiesti uutmoodi lähenemist kogu treening protsessile.
Trikoode abi sõltub ikka sellest kuidas need selga on pandud. Seal on palju nüansse. Trikood on võimalik sama valesti selga panna kui särki. Lisaks selle on määrav ka raskuse valik. Algajad ei tohi eufooriasse minna raskuste valikul. Kui tahetakse tehniliselt asju selgeks saada siis tuleb iga nädal kogenud treeneriga proovida varustust. Kogu test perioodi pikkus on umbes 2-3 kuud. Mitte nii, et topime vahetult enne võistlust trikoo selga. Nagu praktika näitab saabub teadmine kuidas varustus töötab alles 50 trenni järel.
Oi, Oi, Oi nii ebakompetentset juttu trikoodest saab rääkida ainult inimene kellel kogemused puuduvad
Noh, tõmbetrikoo nüüd küll vigastuste eest ei hoia – pigem vastupidi. Tüüpiline on see, et trikooga läheb selg küüru, sest sa ei ulatu kangini nii kergelt. Kükitrikooga on enam-vähem sama lugu – see üritab muuta su küki liigutust ebaloomulikuks (mis on ka põhjus, miks algajad tihti trikooga ette kukkuvad). Kas te olete näinud kedagi, kes oleks ilma trikoota küki ajal kukkunud? Mina mitte. Aga tavalistel IPF võistlustel ei ole meie otsustada, kas me kasutame trikoosid/särke või mitte. Kui on IPF poolt ette kirjutatud, siis kasutame ja kõik – siin ei ole millegi üle vaielda.Särgi puhul – jah, ta toetab õlga. Õigemini, ta võtab osa koormusest õlgadest ära. Minu arust aitab särk ära hoida mitte traumasid, vaid pigem õlgade ülekoormusest tingitud vigastusi. Trauma on see, et sa teed mingi vale liigutuse, mille tulemusena tekib rebestus vms. Ülekoormusesest tingitud “vigastus” on teist laadi – see tekib pikema aja jooksul siis, kui lihasesse/liigesesse kuhjub ülekoormus, millest ei suudeta taastuda.
Ma ei tunne kedagi, kes trikooga julgeks kükkida/tõmmata, kuid ilma trikoota mitte. Tavaliselt on ikka vastupidi. Ilma varustuseta kolmevõistluse puhul kardaks mina pigem põlvede pärast, kui ilma sidemeteta kükitakse. Trikoode puudmise pärast keegi vaevalt nutma hakkaks. Särgiga võib natuke teistmoodi olla küll.
Aga meil läks jutt natuke teise suunda – keegi ei ole rääkinud, et varustus keelatakse ära ja nüüd peabki võistlema ilma. Lihtsalt IPF otsustas, et tehakse võistlus ka neile, kes tahavad ilma varustuseta jõudu proovida. KUI Eestis ka selline asi kunagi toimuma peaks, siis see samuti ei tähendaks, et nüüd võib särgid ja trikood nurka visata. See tähendaks vaid seda, et oleks võimalus 1 kord aastas võistelda ilma varustuseta.
Becca Swansoni rekordid on kõik õiged. Kogusumma tegemise ajal ei õnnestunud tal kõigil kolmel alal rekordeid teha, sealt ka see kogusumma vahe.
Keemikuid on raske maailma tugevamaiks pidada. Siimuga neid tulemusi võrrelda ei anna. Kükk mille leidsin on selle ehedaks näiteks. Kui Siimule toppida selline 1cm paksune trikoo selga ja kui ta teeks sama kõrge küki, siis 500 kg ei ole mingi raskus.
Siin saate Tallinn võistkonna katseid vaadata http://www.youtube.com/user/EstonianPowerlifting
Protokoll ja rekordid on valmis
http://www.silbaum.net/EJTL.html
Videolink hetkel ei tööta kuid üritan mõne tunni jooksul kõik videod üles panna.
http://www.silbaum.net/voistlused/2010/201…_sur_noored.pdf-67,5 KG
Robin-Cris Tammik 92 III katse 100,0; Parim katse – 110,0????
Hendrik Ovir 93 III katse 102,5; Parim katse – 102.5????
Robin-Cris II koht, Hendrik III koht????
Postitused
