Skip to main content

mardus

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 31 through 45 (of 50 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Basseinihuumorit #54959
    mardus
    Member

    Sõber on väga ettevaatlik sellist asjadega, ei käi kunagi järvedes, tiikides jne…

    See kevad siis teatas, et merega on ka ühelpool, kuna kõik laevad mustuse samamoodi merre tühjendavad. :???:”>

    Nojaa.. kui sedaviisi kõike jälgida siis ei saa üldse midagi teha

    in reply to: Basseinihuumorit #54954
    mardus
    Member

    Lifeguard

    Head ujumist

    :???:”>

    in reply to: Kreatiin #54942
    mardus
    Member

    Kuna kreatiini kohta on palju küsimusi ja erinevaid teemasi siis kandin siia natukene kreatiinist lähemalt.

    Kreatiin

    Ilmselt on kõigile teada, et kreatiin on üks tänapäeva parimaid toidulisandeid, mis on lubanud paljudel kulturistidel võtta juurde nii lihasmassis kui ka jõus ja seda steroidide abita.

    Käesolev artikkel peaks andma ülevaate kuidas kreatiin toimet kõige otstarbekamalt ära kasutada. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kreatiin “töötab” kuni 60 % paremini, kui teda kombineerida süsivesikutega (dekstroos, glükoos).

    Kreitoni Ülikooli (USA) labor, samuti doktor Paul Greenhaff tõestasid, et kombinatsioon kreatiin+süsivesikud on tõhusam, kui puhas kreatiin. Uuringud on näidanud, et toode (Phosphagen HP), kus on sees kreatiin+süsivesikud, tõstis anaeroobseid näitajaid kuni 30% enam, kui puhas kreatiin üksi.

    Kreatiini ajalugu.

    Kreatiin avastati 1832.a. prantsuse teadlase Chevreul poolt lihaskiududes ja uus aine saigi nimeks “kude”.

    1932.a. avastati, et inimese organism sisaldab ~100gr kreatiini, millest 95% asub lihastes. Samuti on avastatud, et kõige rohkem leidub kreatiini kiludes.

    Mis on kreatiin?

    Kreatiin on aine, mis töötatakse välja meie organismi poolt ja mille ülesandeks on varustada lihaskiude energiaga. Keemiline nimetus – methylguanido- acetic acid. Kreatiin moodustub tervest reast organismis toimuvate protsesside tulemusel (lõplikult välja uurimata) sellistest aminohapetest nagu arginiin, metioniin, glütsiin. Kreatiin moodustub maksas, samuti võib olla teatud määral välja töötatud neerudes. Pärast väljatöötamist satub kreatiin verre, kust transporditakse edasi lihastesse, kus ta konventeeritakse ümber kreatiinfosfaadiks või fosfokreatiiniks. Taoline reaktsioon saab toimuda tänu fermendile kinaas, mis aitab kreatiinil ühineda fosfaatgrupiga, mis omab suurt energiat.

    Keskmise inimese metabolismiga seotud protsessid vajavad päevas ~2gr kreatiini, mis organismi poolt ka sünteesitakse ja mis aitab hoida kreatiini taset organismis. Kui kreatiin liitub fosfaatrühmaga, jääb ta rakku fosfokreatiini kujul kuni teda ei kasutata ära energia (ATF) tootmiseks. Kui see toimub, võtab kreatiin oma teatud kuju -kreatiniin- , mis teatud aja mõõdudes organismist uriiniga väljutatakse. Kreatiini kasutatakse vereanalüüsidel, saamaks teada kui hästi neerud verd filtreerivad. Kuigi kreatiin tõstab kreatiniini taset, ei ole toksilisust ega kahju neerudele täheldatud.

    Kõige kreatiinirohkemaks toiduks peetakse liha, kala. Kuid selleks, et tõsta oma sportlikke näitajaid, tuleks esialgu ära süüa ~5kg liha viie päeva jooksul ja edaspidi 1kg päevas, mis aga on täiesti ebareaalne.

    Teadus kreatiinist.

    Esimesi teaduslikke töid, mis näitasid, et kreatiin võib huvi pakkuda kulturistidele ilmus ajakirjas The Journal of Biological Chemistry 26 (1926): 29-41. Jaa, juba enam kui 70 aastat tagasi oli teadlastel info, et kratiin aitab koguda lihasmassi ja tõstab lämmastiku taset organismis.1981.a. ilmus New England Journal of Medicine artikkel dr. J.Sipilalt ja tema kolleegidelt, milles räägiti, et kreatiini tarvitamine haigete seas, kes põdesid haigust “gyrate atrophy” (teatud silmade haigus) kutsus esile patsientidel jõu kasvu, 10%.lise kehakaalu tõusu ja haiguse taandumise (lihaskiudude tüüp II). Patsientide seas oli ka sportlane, kes suutis oma tulemusi parandada 100 meetri jooksus 2 sekundit.

    Hiljem, dr. Eric Hultman ja ta kolleegid, k.a. P.Greenhaff, kes töötasid kliinilise keemia osakonnas (Karolinska Ülikool, Rootsi), leidsid organismi laadimiseks kreatiiniga lihtsa meetodi – ühe nädala jooksul 20gr/päevas ja edaspidi 5gr päevas. Oleks dr. Hultman selle patenteerinud, oluks ta praegu multimiljonär.

    Organismi laadimise idee kreatiiniga ja edaspidise kreatiini taseme hoidmine oli välja töötatud dr. Greenhaffi poolt Nothinghami Ülikoolis 1993.a. – 1994.a. ja uurimus avaldati kui dr. Greenhaffi ja dr. Hultmani tööna. Dr. Greenhaff koos kolleegidega tegid uurimusi lihaskiududest (biopsia), et saada selgust, kuidas toimub kreatiini laadimine. Selgus, et tarbides 20gr (jagatuna tervele päevale) päevas nädala jooksul, viib kreatiini kuni 25%-lisele taseme tõusule lihaskiududes. Samas selgus, et sama taset on võimalik hoida, kui edaspidi tarbida kreatiini väikestes kogustes – 2-5gr.

    1994.a. viis Anthony Almada koos kolleegidega läbi uurimuse Texase Naiste Ülikoolis (USA). Uurimuse eesmärgiks oli demonstreerida, et kreatiin tõesti kasvatab lihasmassi (rasvata) ja jõudu. Tulemused avaldati ajakirjas Acta Physiologica Skandinavica. Mõõdunud sajandi jooksul viidi veel läbi mitmeid taolisi uurimusi, mis tõestasid, et kreatiin tõepoolest kasvatab lihasmassi ja jõudu ning kiirendab rasvkoe kadu.

    Lihasrakkude mõõtmete (mahu) kasv võib soodustada lihaste kasvu.

    Loomade lihasrakkude uuring näitas, et kreatiin võib esile kutsuda lihaskiudude mahu suurenemise proteiini sünteesimise stimuleerimise arvel.

    2 toimet :

    – lihase töövõime kasv suure energia tõttu;

    – kreatiini sisalduse kasv lihastes.

    Kreatiin satub lihasrakkudesse veega seotuna. Mida rohkem kreatiini, seda rohkem vett lihaskiududes. Teaduslikud uurimused on näidanud, et kui lihasrakkude maht suureneb vee tõttu, siis suureneb ka proteiini süntees, samas aga proteiini lagunemisprotsess aeglustub. Seda võib samastada lihaste kiirema kasvuga, lihaskiud muutuvad mahult suuremaks, tugevamaks. Antud kontseptsiooni töötasid välja A.Almada ja Ed Byrd ja on vastu võetud toidulisandite tootjate poolt.

    Arvestades kõike, on kreatiinist suurim kasu esimesed paar kuud. Pärast ühekulist tarvitamist on teie lihased piisavalt kreatiiniga täidetud. Ja nagu tundub, toimub esialgne kehakaalu kasv just vedeliku arvel. Kuid see pole lihtne vee kogunemine, vaid vesikoguneb lihasrakkudesse.

    Arvatakse, et tõesti pärast 2. nädalast kreatiini tarbimist algab lihaste kasv, mis võib olla seotud sellega, et kreatiini toimel suudate treenida rohkem ja kauem, mis kutsubki esile lihaste kasvu.

    Kas kreatiin on ohutu?

    Kreatiin on ohutu preparaat, isegi sellistes kogustes nagu teda tarbivad tippkulturistid. Üheski uurimuse ei ole täheldatud negatiivset toimet, v.a. juhud, kus osad inimesed on lihtsalt tundlikud tetud preparaatide suhtes.

    Uurimus, kus osalesid 32-70 aastased mehed, naised, kes tarbisid viiel päeval nädalas 20gr kreatiini ja edaspidi 10gr viiekümne ühe (51) päeva jooksul, näitas, et mingeid kahjulikke toimeid ei ole. Peale jõu suurenemise täheldati ka kolesterooli taseme langust 22%. Meestel vähenes veresuhkru tase veres (öösel ei söödud), mis annab tunnistust sellest, et insuliin, kui väga tugev anaboolik tegi oma tööd hästi.

    Kreatiini kasutamise järgmine tase.

    Viimaste aastate uurimused on näidanud, et kreatiini toimet on võmalik tunduvalt tõsta. Dr. P.Greenhaff, kreatiini tarvitamise eestvedaja, leidis, et 10. atleedist 2. organismid on kreatiini toimele vastuvõtmatud, kreatiin ei toiminud nende peal. Ta leidis, et kreatiini toimet võib reguleerida insuliin. Samale järeldusele tuli ka EAS-i uurija A.Almada. Ta avastas, et kreatiin koos õige koguse süsivesikutega, mis kutsuvad esile insuliini eritumise, võib olla just see õige kreatiini preparaat. Koostöö kahe teadlase vahel viis selleni, et leiti, et 35gr dekstroosi ja 5gr kreatiini võib anda efekti. Tulemuste täpsustamiseks lisati 1gr tauriini, aminohappeid, mis jäljendasid insuliini ja parandasid kreatiini transportimist lihasrakkudesse. Samuti lisati dinaatriumfosfaati ja kaaliumfosfaati (täidavad rolli fosfokreatiini moodustumisel).

    Saadud preparaadile pandi nimeks Phosphagen HPtm – Hight Perfomance Creatine Transport System. Kõige olulisem, see toode saadi teadusliku uurimuse teel.

    Mida näitasid testid?

    A.Almada jätkas uurimusi, tõestamaks, et kreatiin on vähemeffektiivne kui Phosphagen HP. Antud uurimusele aitas kaasa David Noonan, Nebraska osariigi (USA) Teadusliku Ülikooli treeninggrupi liige.

    Uurimuse läbiviimiseks valiti 30 katsealust, kes löödi lahku kolmeks 10. grupiks. Esimene grupp tarvitas platseebot (35gr süsivesikuid), teine 5gr kreatiini, kolmas Phosphagen HP-d päevas. Küigil oli varasem kolmeaastane treeningkogemus.

    Uurimuse eel mõõdeti keha mass, jõud (rinnalt surumine), jooks 100m ja hüpped maast lahti. Uurimuse käigus treeniti ja toituti nagu tavaliselt. Kõigil olid pulbrid sama värvi ja maitset, seega ei teadnud keegi mida ta tarvitab. Uurimustest ei võtnud osa suurfirmad, seega puudus reklaam.

    Uurimuse lõppedes mõõdeti “kuiv” lihasmass ja mass koos rasvaga, max. jõud, kiirus ja üleshüpped. Nelja nädala jooksul võtsid katsealused rohkem juurde lihasmassis, näitasid rasvavarude kiiremat kadumist, paranesid tulemused jõus, kiiruses ja hüpetes.

    Uued uurimused näitavad, et kombinatsioon “kreatiin+süsivesikud” töötab.

    USA-s Kreitoni Ülikoolis läbiviidud uurimus tõestas, et kombinatsioon kreatiin+süsivesikud (Phosphagen HP) annab 30% paremaid tulemusi, kui puhas kreatiin. Dr. Greeni poolt läbiviidud uurimus näitas, et isikud, kes tarvitasid “kreatiin+süsivesikud” segu, paranes 50% kreatiini omastamine lihasrakkude poolt, kuid 200% paranes glükogeeni moodustumine. Uurimus näitas, et tulemused paranesid ka neil, kes olid kreatiini suhtes vastuvõtmatud. Samuti selgus, et Phosphagen HP tuleb kokkuvõttes odavam, kui osta kreatiini ja seda ise süsivesikutega segada. (USA).

    Kas on mõtet tarvitada kreatiini kuuridena?

    Antud arvamus tuleneb steroidide maailmast. Atleedid – “keemikud” kasutavad kuure selleks, et vähendada steroidide kõrvaltoimet ja, et retseptorid ei kohaneks steroididega.

    Dr. Greenhaffi uurimused näitavad, et kreatiini tarvitamine kuuridena ei anna mingeid eeliseid. Kreatiini tarvitamisel lõpetab organism ise kreatiini tootmise, kuid niipea kui lõpeda kreatiini tarvitamine, siis see taastub. Leiti, et kreatiini tarbimisel 20-30gr seitsme päeva jooksul ja seejärel 5-10gr 4-5 nädala jooksul ning seejärel kõik uuesti, on hea skeem.

    Teine skeem, mis välja töötati A.Almada poolt võistlustel osalevatele sportlastele, kellele on vajalik teatud “tipp”, seisnesselles, et 2-3 nädalat enne vüistlusi katkestatakse kreatiini tarbimine, mis viib kreatiini taseme vähenemisele organismis. Dr. Greenhaffi uurimus näitas, et parem on 4.- nädalane paus. Edaspidi hoitakse kreatiini taset ülal organismi enda poolt. 10-14 päeva enne võistlusi tuleks taas alustada kreatiini tarbimist, 20-30gr päevas koos dekstroosiga, jaotatuna võrdseteks kogusteks kogu päevale. Parim aeg kreatiini sissevõtmiseks on kohe pärast trenni. Selleks ajaks ei ole kreatiini varud, mis lihase varasemast ajast veel tervenisti ära kasutatud ja lihastes on veel aineid, mis aitavad kreatiini transportida lihasrakkudesse. Tekib olukord, kus kreatiini transporditakse lihasrakkudesse rohkem kui varem.

    in reply to: Ragisevad liigesed #54940
    mardus
    Member

    Liigeste raksumine võib viidata küll nt põletikule või kaltsiumi puudusele vms, aga enamasti ei tähenda see midagi halba. Glükoosamiin võib aidata ja räägitakse ka, et roheline tee on liigestele hea.

    Kui valus ei ole ega midagi eriliselt ränka, siis ma ei muretseks. Tee korralik soojendus enne trenni. Minul näiteks külmalt ka raksuvad vahest, aga pärast soojendust trenni ajal enam mitte. Kükkimisel kasuta põlvesidemeid ohutuse mõttes (mujal võib ka).

    Ma kükke veel ei tee.. olen liialt vähe käinud saalis selle jaoks..

    Selg ei ole ka kõige parem (pidevad närvivalud jne..) arstid käskisid sporti teha ja siis ma nüüd teen :???:”>

    in reply to: aeroobne trenn #54920
    mardus
    Member

    kindlasti.aga proovi joosta :???:”>

    in reply to: aeroobne trenn #54918
    mardus
    Member

    Huvitav kas aeroobse alla võib ka selle jalutuskäigu panna kui ma peale jõusaali jala koju lippan 4-5km (mida ma ka teen koguaeg) :???:”>

    in reply to: Kuidas teha kindlaks keha rasva % ? #54844
    mardus
    Member

    See oli kuskil foorumis varem ka kirjas ,et see üks jama on.Kalmus vist ise rääkis seda. Ma ei tea sellest küll midagi. Aga tahtsin küsida , et selline kaal mida müüakse Hobby Hallis,( maksab mingi 1300) ja peaks näitama rasvaprotsenti/ lihaste protsenti/vee protsenti ja jumal teab mida, on ju ka kindlasti jama?!

    Miski wuss on äkki… :???:”>

    in reply to: pulbri kaalu mõõtmine #54796
    mardus
    Member

    Teelusikas on ~5g, supilusikas on umbes 25gr kui kuhjaga siis ka kogus suurem :???:”>

    in reply to: Kuidas teha kindlaks keha rasva % ? #54791
    mardus
    Member

    See aparaat on jura.

    ühinen SEE APARAAT NÄITAB S*TTA

    :huh: aga paistab et ma pole ainus – me võime lausa selle aparaadi vihkajate klubi avada <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Nojah… ma pole aparaati näinudki ja juba ta mulle ei meeldi <img decoding=??:”>

    in reply to: Robo_Kulturist Venemaalt #54783
    mardus
    Member

    Ilus vaadata:)

    [offtopic] Robottants [/offtopic]

    Panevad päris hästi :???:”>

    in reply to: Kuidas teha kindlaks keha rasva % ? #54782
    mardus
    Member

    Hmm… :???:”> Siis ma ei hakkagi üldse sinna aparaadi manu minema kui see nii valetab

    in reply to: Virumaa NÄDALALEHT… #54753
    mardus
    Member

    Hea kirjatükk!

    in reply to: Kuidas teha kindlaks keha rasva % ? #54751
    mardus
    Member

    Ma ei tea kuidas siin on aga nagu ma kuulnud olen tahavad paljud treenerid ka keha rasva % teada, et sellega arvestatakse kui vorbitakse treeningkava vms. ?

    [ -edit: typo- ]

    in reply to: kreatiin #54749
    mardus
    Member

    Üks loll küsimus ka :???:”> Hakkasin siis tänasest Kreatiin monot kasutama…

    Kas selle lahustuvusega ongi nii nagu ta on, et ei lahustugi täielikult ära?

    in reply to: Teemade pealkirjad võiks olla paremad! #54748
    mardus
    Member

    Just,just :???:”>

Viewing 15 posts - 31 through 45 (of 50 total)