MaPo

Siin on nüüd mitu sinu lauset järjestikku:

“Toitumisel eelistan salateid, hapukoore olen ammu asendanud maitsestamata jogurtiga ning sea ja veiseliha ei söö (lihtsalt ei maitse). Püüan jälgida tarbitava toidu kaloraaži ning jälgin endiselt, mida suhu pistan. Mure ongi selles, et ma ei ole suuteline omal käel enam viimaseid samme astuma. Nii kui suudan trenni ja toiduga langetada kaalu 76 kg peale, tekivad mul söömasööstud, millele järgneb korralik toidupohmakas. Kõlab uskumatult aga sel ajal ma ei suuda ennast pidurdada (ometi olen ju 40 kg alla saanud ja enesevalitsemine ja tahe on olemas). Siiani ongi minu parim saavutus 76 kg. Olen mõelnud personaaltreenerile, et lasen endale koostada trenni ja toidukava, kuid enamus toidukavasid ei lähtu minu söömisvõimalustest vaid lähtuvad tihedast toitumisest, et veresuhkur stabiilsena hoida. Ühesõnaga olen nõutu. Kaal ei lange, toituda tihedamini ei ole mul võimalik ja kuidas oma eesmärgini jõuda enam ei tea. Palun abi, sest endiselt ei tunne ennast oma kehas hästi ning ülekaal on tekitanud piinlikkust mis hakkab kõigutama mu enesekindlust. Loodan, et ehk oskab keegi nõu anda või soovitada mõnda head toitumisnõustajat. “

Nad räägivad kõik erinevas keeles. Põhiline: kuidas saab toitumisnõustaja või personaaltreener panna sind oma söömasööstudest üle olema? Kui ise teadvustad, probleemi ja seda, milles see seisneb, lihtsalt pinguta. Kõigil tuleb ette libastumisi ning käega löömist aga kõik ei ole nii palju suutnud endaga tegeleda nagu sina.

Seni kuni kõik toimib (ja see ei tähenda iga nädal muutust peegelpildis), võta rahulikult ja tee oma asja. Ükski “kava” mida sa ostad, ei saa sulle individuaalses plaanis olla parem kui teha oma tunde järgi. Kui 5 x nädalas on paras, jätka. Aga kindlasti vaid seni, kuni ei ole mingeid märke liialeminekust.

Ainuüksi teadvustamisega, et selline liigutamine on sulle vajalik ning aitab eesmärki (hea tunne/kindel jalgealune) täita, on juba üle poole võidetud. Isegi tänapäeva naiste puhul veel on see ikka haruldane – mõtestatud kehakultuur. Mitte lihtsalt suvaline “käin jooksmas”.

PS. Kui sa veel selle osa ka endale selgeks teed ( “Toidulaualt on kadunud suhkur, valge sai ning kõik kommid, krõpsud, limonaadid ja muu ebatervislik on ammu juba minevik. “) siis oled lausa ideaalne naine ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> St. kas sai on valge või hall, kas suhkur tuleb nektariinist või kristallidena pakist, või kaerahelvestest – ei oma õigesti jaotatud makro/mikrotoitainete puhul suurt tähendust. Termin “tervisik” on mõistlik endale selgeks teha – kui see oluline on.

Jõudu ja sära!

Kehad on erinevad, mõnele neist ei ole ujumine kindlasti “väga hea”. 25 m peaks seal olema, jah.

http://www.brobible.com/sports/article/clean-bulk-college-budget-dom-mazzetti/

kellel on huumorimeelega kehvasti..ei pea vaatama

Rööbaspuud vahetasin prantsuse surumise vastu. Vahe tuntav.

Vahetasid? Miks siis nüüd? Vahe? Et areng jäi seisma või ?

Paksud alahindavad oma toidukoguseid ja peenikesed ülehindavad. Olin ühes Rootsi lauas, kus oli ülekaalulisi ka minu lauas. Mina õgisin ennast juba segaseks, aga nemad sõid minust 3x rohkem.

Kui olen väljas käinud söömas, siis olen samuti jälginud inimeste koguseid. Ülekaalulised söövad ikka oluliselt rohkem – supp, praad, magustoit + veel suupisteid ja magus jook/õlu/vein ei ole probleem neile. Põhimõtteliselt süüakse minu päevane toit ühe korraga sisse ja siis ütlevad, et ma söön 2x päevas ainult (ehk 2x rohkem kui mina näiteks ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>). Lisaks ka see, et nad ei arvesta näiteks limonaadi toidukorrana või siis paari kommi iga tunni aja tagant või siis muid näksimisi, mis külmkapist haaratakse selle asemel, et korralikult üks kord kõht täis süüa.

Olen toitumisnõustamist ka teinud ja palunud nädala toit üles kirjutada. Ütleme nii, et 95% mis sinna üles on märgitud, on puhas saast. Mõne jaoks on ka see üllatus, et toidu kõrvale ampsatud leivaviilud tuleb ka üles märkida.

Kaalu pole raske säilitada. Võtad natukene toitu vähemaks ja vaatad kunas kaal seisma jääb.

Mina ei kujuta ette, kuidas keskmisest restorani toidust on võimalik 1 korraga ühe kulturisti päevanorm ära süüa. Ka enam kui kolmekäigulise abil. Portsud on mõõdukad, kui mitte öelda väiksed, ei liialdata ei rasva ega ka süsivesikutega. Valgust ei ole üldse mõtet rääkida. Või on nende näol tegemist mingite eriti peente kohtadega kuhu ma satun..

kulla priibe!

ausõna, minu eesmärk ei olnud sinu haavas sorkida, vaid sellest õppida. kui ma kuidagi su nõrka kohta riivasin, siis see küll minu eesmärk ei olnud. päris tõsiselt.

mis sa arvad, miks ma üldse küsisin? loomulikult ainult selleks, et teada saada ja ise sellest veast hoiduda. nagunii inimesed aeg-ajalt libastuvad ja siis on ju tegelikult kasulik teada, mis nimelt see kõige olulisem libastumine olla võib, s.t. kui ma milleski annan järele, siis mis nö kõige ohutum on. ja kellelt siis veel küsida, kui mitte inimeselt, kes teeb sarnast asja. pole ju mõtet küsida sellelt, kes eluaeg heas vormis on olnud. seepärast ma küsisingi, et ksa oled ise hinnanud, MIS SEE KÕIGE OLULISEM VIGA oli – et ma ise seda väldiks… ja teeks leebemaid vigu ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. näiteks kui ikka eri allikad ütlevad, et kogukaloraazh on olulisem kui makrode vahekord, siis püüaks ju ise ka just seda vaadata, et kui makrod nagunii mööda on, siis oleks vähemasti kogukaloraazh ok. või kui paljud siiski ütlevad, et “ma sõin küll ok kaloraazhi, aga sõin liiga vähe söögikordi päevas”, siis püüaks seda vältida. võiks ju arvata, et no see ei ole ju miski raketiteadus ja on elemenaarne teadmine, siis ma ei ole selles siiski päris kindel ja mu enda kogemus päris nii ühene ei ole. seepärast küsin ja otsingi…..

aitäh, et vastasid! ja veelkord – minu eesmärk ei olnud osatada – ausaltöelda ma ei tuleks sellise asja pealegi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

tunnustuseks märgin, et su blogi siin on tegelikult väga motiveeriv – hea, et sa seda pead. arvan ka, et tänu sellele libastumisele ja uuestialustamisele on see info- ja motivatsiooniallikana veelgi väärtuslikum.

jõudu!

Lühike diagnoos. Ortorexia.