MaPo
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Defineeri “põhjuseta”. Ja “rumalamaks”. Igal juhul, keegi, kes on näinud maailma pikemalt kui üks beib – kes oma vanuse ja soo kohta – teab küll teoorias nii mõndagi, aga samal ajal põeb mingit kompleksi, võib ennast temast küll targemaks pidada. Tarkus, pealegi, on nii suhteline mõiste, et seda kasutades oled nagunii valel rajal.
Elukogemus, ja just kogemus, mille läbi on õnnestunud näha väga erinevaid tahke maailmast. Selle oskuslik kasutamine, KRIITILINE mõtlemine – need on asjad, mille poole võiks püüelda.
Sulle, nagu sa taas tõestad, ei piisa ka emakeelsest konkreetsest viitest, kus seda kirjutab tõenäoliselt maailma tipp-füsioterapeutide hulka kuuluv Lauri Rannama, ei peaks küll olema põhjust enam midagi öelda. Ela oma teoreetiliste (kummaline, et hetkel ka see spetsialisti – MITTE MINU – teooria, sulle ei sobi) uskumuste maailmas, ela.
Annaks jumal, et ei peaks su lähedale juhtuma. Ja mida vähem sa paanikat külvad, seda tervemad on ka teised. Ohtlik.
Aga üks väike abivahend veel, (kuigi tundub, et lootust ei ole)
” Inimese ajul on loomu poolest hirmus raske jätta meelde, et valed faktiväited on valed, kusjuures valeinfo kummutamine sunnib meid sageli veel jõulisemalt oma vääruskumuste külge klammerduma. Bristoli ülikooli psühholoog Stephan Lewandowsky möönab, et seda on väga keeruline muuta, kuid usub, et see on siiski võimalik. Sisuliselt tuleb väärveendumusest loobumine inimestele lihtsaks teha — tüviveendumusi ei maksa rünnata otse ja agressiivselt, sest see hirmutab ja tekitab trotsi. Sõnum olgu lühike ja selge ning vormistatud moel, mis ei tee ümberveendavat narriks. ” – avatud kaartidega…
http://www.vox.com/2014/12/22/7433899/debunk-how-to
http://www.skepticalscience.com/docs/Debunking_Handbook.pdf
kuluta see aeg pigem sellele, ja arusaamisele, kuidas asjad tegelikult käivad, kui “õigele toitumisele” ja “terviseküsimustele”.
Jah, muidugi, paanikaks ei ole põhjust, tahab elfriide öelda
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Korralik ülevaade mis on lülisammas, kuidas toimib jne
Mõnega kohe on mõttetu vaielda.
Lihassidekoestruktuurid,mida lõõgastada:nimmeruutlihas,selgroosirgestaja,pirnlihas,niudenimmelihassakrotuberaalside,iliolumbaarside.• Manipulatsioon:– SI liiges– sümfüüsliigesMina isiklikult vahetaks selle peale kiro. Massaaž ei saa kuidagi midagi halvemaks teha. Aga sinu valu, sinu elu.
Ahjaa ” Ausalt öeldes olen juba päris sügavas depressioonis kogu sellest pasast, eluisu võtab ära. “
See on suhtumine, millest pead vägisi püüdma lahti saada.
Teooria ütleb, et mõjutab paranemist palju.
Ei hakka süvitsi minema hetkel väga, aga valu signaali saadab aju…
Mardna ei aita. Ta võib olla hea spetsialist aga antud juhul ei ole tal aega piisavalt pühendumiseks, konveier. Võib olla saadab MT-sse, aga tavaliselt see isegi ei näita mingit kahjustust.
Kreemid ei aita. Nii sügavale, kus see tõenäoliselt pesitseb, ei “imbu” ükski määre.
Kas oled proovinud NSAID-i kuuri? Kui ei – vähim mida võid teha. Ja samas võib osutuda efektiivseks. Ibuprofeen 400 mg 3 X päevas.
Kui on keegi hea, rõhuga “heal” massöör/FT , manuaalne teraapia, mis aitab piirkonna lihaseid lõdvestada, on teoreetiliselt samuti suureks abiks.
Kui nüüd järele mõtled ja püüad tunnetada – kas on mingid lihased – vaagna/puusa/jalgade piirkonnas – ülemäära pinges? Kui jah, siis nad teevad hetkel tavalisest enam tööd, et hoida seda piirkonda, mis tundub valu tekitavat mitte-töötamast.. aga peaksid laskma lõdvestuda – spasmid massaaži abil kaotada püüdma.
Ja siis aeg, see, mille sa eraldad vastava ala rahus olemisele. Voodihaigeks, kui vähegi võimalik, sealjuures ei tohiks jääda – liikuda nii palju kui saad. Lihtsalt vältida nagu tuld harjutusi, mis vallandasid valu (tead, et jalapress näiteks) – eriti suuremate raskustega. Paranemine võtab aega, ja täielikku ei pruugigi toimuda – vähemalt minu kogemuse põhjal on nii, et kõik võib olla super, kuni teed mingi täiesti mõttetu lolluse, ja hakkab jälle närima. Ise olen välistanud (empiirilise vaatluse tulemusena) : good morning harjutuse, raskema jõutõmbe, vastu kõhtu kangiga row, ja seni, kuni mingeid asju jälginud, on asi suhteliselt kontrolli all.
Seega, leppinud ajapikku sellega, et jääb krooniliseks ja tuleb end selle vastu “kindlustada” – teistmoodi treening jne
Aga, jah, on olnud neid hetki, kui ei saa ka vetsu muidu, kui põlvili roomates..oled mingis asendis vaid ja kõik muud tekitavad imevalu. Küll paari-kolme päevaga liikumisvõime taastunud siis. Tundlikkus – ” kui nüüd midagigi valesti teen…” säilinud nädal(paar).
Sul võib olla ka täiesti teine case aga …. siia see sai.
http://examine.com/supplements/Arginine/
Mis sa ise pakud, kumb allikas on kuulamist väärt ?
Selles osas – langetab T taset või ei mõjuta üldse..
Jooksmine on hea ala, seda on uuritud suht palju. Ja ka energiakulu. Jooksmisel sõltub energiakulu maa pikkusest, mitte tempost (sama raja puhul, keegi ei võrdle mägismaad ja staadioni).
Huvitav väide, tundub ebatõene siiski, või siis äärmisel juhul pooltõene
on isegi nii “huvitav”, et ei viitsi sel teemal – kui trollil see toimib, ei maksa universaalseks kuulutada.
ja viimane lõik on tõesti just see, mida võiks arvestada. Lausa mõlemaid – “asisem trenn” ja toitu ei ole mõtet lisada kui tunne on hea.
http://suppversity.blogspot.de/2014/08/is-intensity-key-to-minimize-exercise.html
Duration & intensity matter! The longer, the hungrier. The harder, the more satiated?
What really counts is (a) that you exercise regularly (3x per week+) and (
You can’t “out-exercise” a sloppy diet – don’t even tryhttp://suppversity.blogspot.de/2013/10/the-fallacy-of-working-out-to-burn.html
Jooksen ka -ülepäeviti 10- 17,5 km korraga ja ülepäeviti.
See on väga tõsine maht. Kui see tõesti on nii nädalast nädalasse. Äkki proovida sealt vähemaks – vahetada HIIT-tüüpi treeningu vastu. Lühemalt ja intensiivsemalt.
” Pikkust on mul u 167 cm ja kaalun momendil 63,5 kg. Ilmselt olen normaalkaalus. Aasta tagasi ja paar kuud peale alustasim oma elu esimeste trenniga. sel omendil kaalusin u 70 kg “
Aastaga rahulikult – 7 kg, on seda vähe? Arvestades, et (nagu jutust selgub) oma elu esimesed 27 aastat oled lihtsalt “rasva kogunud”. Kaalulangus peatunud? See toimib siiski veidi rahulikumas tempos kui tihti arvatakse.
” Ma tegelikult väga püüan jõuda kuhugi. vahel kaob see motivatsion lihtsalt kuhugi ära. Kui jätan trennipäeva vahele siis tunnen ennast halvasti orsm.
Ma kahjuks ei tea mida ma pean tegema , et saavutada oma eesmärki. Kuigi pingutan väga ei tundu nagu tulemusi tulevat kui peeglisse vaatan ja see viib enesetunde alla ja motivatsioon kaob. “
– siin tundub sul endal vastus osaliselt olemas. Jätad päevi vahele, motivatsioon kaob. Aga kuidas/miks ta kaob, kui sul on konkreetne eesmärk?
Jorgeni “küsimustele” võid ka ise püüda vastused leida – iseenda jaoks. Ja tõesti, keegi ei “noki” – sa tulid nõu küsima, seda püütakse anda. Asi ei saakski muutuda, kui sulle lihtsalt kaasa tuntaks või kaasa noogutataks. Väike “külm dušš” käib asja juurde. Ja kuna see on karastav (ei tee kedagi “haigemaks”) siis lihtsalt harjuta seda “taluma”. See ei ole valus.
Banaan on hea. Kui ei ole tunnet, et midagi puudu jääb, ei oma suurt tähtsust see allikas, kust need lisaks tulevad. Puuviljad, aedviljad, kartul on hea (aminohappeline koostis ok, c-vitamiin lisaks – koguses, mis juba annab tunda), tatar, riis, läätsed, kaer, absoluutselt kõik, mis pähe tuleb, sobib.
Vähem piinlemist, kui oled aktiivne, ei pea nii täpselt lugema iga suutäit.
Saavutad regulaarsuse, heas mõttes rutiini, ja küta aga oma tempos – siht silme ees. Üle varju ei ole vaja, täpselt nii, et järgmisel korral lähed rõõmuga ja ootad seda.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>